Teadusliku uuringu programm, meetod ja metoodika

1. Teadusliku uuringu programm,meetod ja metoodika Ülo Vooglaid 24. august 2010

2. Uuringu programm • SISSEJUHATUS • STRUKTUUR • TEOREETILISED ALUSED • METODOLOOGILISED LÄHTEKOHAD • ALGANDMETE KOGUMISE METOODIKA • ALGANDMETE MATEMAAATILISE JA STATISTILISE TÖÖTLEMISE METOODIKA • ANAÜÜSI METOODIKA • OODATAVAD TULEMUSED • AJAKAVA • EELARVE JA FINANTSEERIMISE ALLIKAD • ARUANDLUS (KAITSMINE) ---------------------------------------------------------------------------------------------- Uuringu programm sõltub uurimise objektist, sihist, eesmärgist, ressurssidest ja nende kasutamise tingimustest, uurimisrühma suurusest ja professionaalsusest, tööjaotusest, infrastruktuurist jpm.

3. Tellija ehk uuringu subjekt OMA TEISTE EEL UURING KOGEMUSED PROGNOOSID IDEED JA IDEAALID LÄHTE- PROGRAMM MAAILMAVAATELISED SEADUMUSED UURIMIS- ÜLES- ANNE SUBJEKT PROGRAMMILISED KOHUSTUSED LEPINGUD AATED JA SIHID EESMÄRK VAJADUSED NB! EESMÄRK ON INIMESTEL. UURINGUL EI OLE EESMÄRKI.

4. UURIMISÜLESANNE Uurimisülesande sõnastab tellija. • Uurimisülesandes on vähemalt järgmised osad: - uuringu põhjendus, - NÕUDED KVALITEEDILE - etapid ja vahearuanded - tähtaeg - aruandluse vorm - poolte osalus programmi sõnastamisel, tulemuste tõlgendamisel ja innovatsioonide kavandamisel - eelarve ja tasumise tingimused (retsensioonid,%)

5. Triaadis on nii palju seoseid, et neid on väga raske arvestada UURIJA (ÕPILASED) TELLIJA (NEED, KES OOTAVAD UURINGU TULEMUSI) JUHENDAJA (ÕPETAJAD) KUJUTLUS ENDAST

6. Uuringu etapid • Probleemide sõnastamine ja modelleerimine staatikas ning dünaamikas. • Metaseoste modelleerimine. • Tutvumine senise uurimiskogemuse, uurimis-tulemuste ja nende rakendamisega. • Teoreetilise aluse loomine. • Metodoloogiliste lähtekohtade sõnastamine. • Algandmete kogumise meetodite leidmine, loomine. või kohandamine. 7. Algandmete matemaatilise ja statistilise töötlemise metoodika leidmine, loomine või täpsustamine.

7. 8. Strateegilise kontseptsiooni koostamine. 9. Ettepanekud ajakava koostamiseks. 10. Ettepanekud eelarve koostamiseks. 11. Ettepanekud tellija ja täitja õiguste, kohustuste ning vastutuse piiritlemiseks. 12. Ettepanekud aruandluse aja ja koha fikseerimiseks. 13. Programmi koostamine. 14. Lepingu sõlmimine. 15. Uuringu empiiriline teostus (andmete kogumine, töötlemine, analüüs, tulemuste kontrollimine ja vormistamine). 16. Aruande koostamine ja esitlemine (kaitsmine). 17. Peamiste tulemuste publitseerimine.

8. Oletame, et ettevalmistused on läbi ja üle mõeldud.Nüüd asume käsitlema uuringu kolmandat põhieeldust !

9. Teaduslike uuringute kolmandaks oluliseks eelduseks on metoodika Meetod – tee, äraproovitud, teada olev tee sihil püsimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. (Meetodit ei vaja need, kelle ei ole ei sihti ega eesmärki.) Metoodika – meetodite kogum, mida rakendatakse mingis uuringus. --------------------------------------------- Igal uuringul on oma metoodika algandmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsiks jm.

10. Algandmete kogumiseks võib sobida • Vaatlus • Eksperiment • Osalus • Ankeetküsitlus • Grupi-intrvjuu • Süvaintervjuu • Psühho- ja sotsiodraama (lavastus) • Päevik • Essee • Tekstide sisu analüüs (Content – analüüs) • Statistika • jm Usaldusväärsuse mõtte tuleb igal juhul kasutada mitut meetodit.

11. NB! Mõõta saab vaid kvantitatiivseid suurusi (omadusi).Mõõta võib - kas kõigile tuntud meetodite abil või - antud uuringus loodud ja põhjalikult tutvustatud meetodite abil. Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on uurijal vaja koguda andmeid peamiselt kvalitatiivsete tunnuste kohta ja ka meetodid algandmete kogumiseks tuleb uurijal enamasti endal luua. Seda enam on vaja olla hooles usaldusväärsuse pärast

12. Mõõtmiseks on vaja • instrumenti, millega mõõta, • protseduuri (reegleid instrumendi kasutamiseks), • etalone mõõtmiseks (võrdlemiseks) ja tulemuse fikseerimiseks ning • praktilist toimingut – mõõtmist kui teostust Mõõtmisel on vaja olla aus, täpne, hoolas, kannatlik...

13. II astme analüüs toimub uurimise objekti üldomadusi iseloomustavate indeksite alusel. Kirjalike ja suuliste küsitluste, vaatluste, eksperimentide jm meetoditega saab koguda vaid “kilde” selle kohta, mida oleks uuringu õnnestumiseks vaja teada. Need analüüsi esimeses kogutud “killud” on vaja uuringu II astmes ülendada indeksiteks. RÜHMATÖÖ – indeksi koostamine

14. Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on algandmete kogumise meetodid sedavõrd ebatäpsed, et iga detaili, mille kohta oleks vaja teadmist või arvamust, tuleks mõõta, hinnata või loendada vähemalt kahe põhimõtteliselt erineva meetodiga. Meetod on kallis vara. Meetodite valdamist võib pidada meisterlikkuse mõõduks.

15. Paraku on Eestis laialt kasutuses ka selliseid meetodeid, mille abil kogutud andmeid on võimalik tõlgendada ainult lisameetodite abil Formaliseeritud ankeetküsitluse ja/või intervjuuga kogutud andmete puhul ei saa keegi teada, kas andmed käivad selle kohta, mida küsiti, või nende kohta, kes vastavad (vastaja silmaringi, dispositsioonide süsteemi, meeleolu, suhete, lootuste, asjatundlikkuse vms kohta).

16. Uurija on kohustatud tagama algandmete ja tulemuste usaldatavuse Seetõttu võib algajale uurijale soovitada rajada andmetöötluse strateegia ja metoodika enne algandmete kogumist. Ka indeksid on otstarbekas koostada enne algandmete kogumist.

17. Uurimus – uuringu tulemus on mitmetähenduslik Uurimus on • tekst, mis on vormistatud sedalaadi tekstide koostamiseks ja vormistamiseks kehtestatud reeglite järgi, • vaimne ja intellektuaalne väärtus, (TEOS) • subjekti tahteavaldus, eneseväljendus, • põhjendatud otsuste tegemise eeldus, • panus kultuuri hoidmiseks ja rikastamiseks • jm.

18. Uurimuse väärtuse hindamiseks on vaja • veenduda, kas kõik see, mis põhimõtteliselt näitab akadeemilise teksti kohta kehtivate nõuete arvestamist, on küllalt hästi õnnestunud; • selgitada, kas uuringuga on õnnestunud avastada uuringu objektiks olnud probleemide kausaalsed ja funktsionaalsed seosed; • tuvastada uurimuse võimalikud rakendusalad ja funktsioonid eri valdkondades (teaduslikus uurimises, õppes, innovaatilistes protsessides, seadusloomes jm); • vaadata, mil määral on õnnestunud publitseerida uurigu tulemusi emakeeles ja vahendada teistele rahvastele.

19. Uurimuse hindamiseks oleme kasutanud järgmisi kriteeriume METODOLOOGILINE ALUS INTERPRETATSIOONI TASE KÄSITLUSE ULATUS TULEMUSTE USALDAT. KULTUURISEOS ETTEPANEKUD TULEVIKUSEOS (PROG- NOOSID JA STSENAARIUMID) UURIMUS SÜSTEEMSUS KOMPLEKSSUS MINEVIKUSEOS SOOVITUSED ÜHISKONNASEOS ANDMETE USALDAT. METOODIKA KAASAEGSUS KÄSITLUSE SÜGAVUS TEOREETILINE ALUS (ÜLD-, KESKASTME- JA KONKREETTEOORIATE KASUTUS)

20. Koguda, töödelda ja analüüsida on mõtet vaid usaldatavaid andmeid uurija kohuseks on tagada andmete • täpsus, • valiidsus, • reliaablus, • esinduslikkus (representatiivsus), • ammendatavus (“kartul” kui probleem). Tellija kohustuseks on nõuda (ja kontrollida) nii algandmete kui ka tuvastatud faktide usaldusväärsust.

21. Tähendused kujunevad kontekstis kultuuriseosed ühiskonnaseosed ÕPE AJAKIRJANDUS TEADUS, HARIDUS, KULTUUR POLIITIKA, IDEOLOOGIA, ÕIGUS, MAJANDUS

22. Tunnetamine, tundmine, teadmine, arvamine ja uskumine • Tunnetusteid on vähemalt viis; • ARGITUNNETUS • KUNSTILINE TUNNETUS • FILOSOOFILINE TUNNETUS • RELIGIOOSNE TUNNETUS • TEADUSLIK TUNNETUS Viimane on ilmselt kõige formaalsem ja pealiskaudsem. Ükski neist viiest ei saa teisi asendada ja ükski neist ei võimalda saada terviklikku (ammendavat) käsilust. • Tunnetus on kinni nii paradigmas kui ka teiste tunnetusteede väheses tundmises ning arvestamises. Käsitlused on nö aspektsed, süsteemitud ja ühekülgsed.

23. Mõtestamise mõned eeldused • Selguse otsimine teadmiste-oskuste ning oma ja teiste kogemuste ühtsuse kaudu. • Adekvaatsus. • Julgus olla endaks; julgus eksida ja tunnistada vigu. • Refleksioonivõime; edasi- ja tagasisidestus. • Usu, usalduse, austuse, alandlikkuse koostoime. • Sihtide, eesmärkide ja vahendite vastastikusest sõltuvusest aru saamine. • Teema valdamine. • Reema tunnetamine. • Koodide tundmine. • Vahendavate faktorite tundmine. • Ohtude põhjustest-tagajärgedest jms aru saamine.

24. Mõtlemine ja mõtlemismeetodid • Määratlemine ja piiritlemine (defineerimine) • Osa ja terviku (üksiku, erilise ja üldise) seostamine • Staatika ja dünaamika eristamine • Seoste ja sõltuvuste leidmine • Süstematiseerimine ja klassifitseerimine • Modelleerimine • Ekstrapoleerimine • Funktsioneerimise, muutumise ja arengu hoomamine • Teksti ja konteksti seose arvestamine • Ülesande ja pealisülesande märkamine • Sihi, eesmärgi ja vahendi, teema ja reema seostamine • Õiguste, kohustuste ja vastutuse ühtsuse tabamine

25. Iseseisvalt tunneb, mõtleb, tegutseb... enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKT TUNNETUS ENESETUNNETUS GRUPITUNNETUS KULTUURITUNNETUS ÜHISKONNATUNNETUS TEGELIK KÄITUMINE D A C B VALMISOLEK ORIENTEERUMISEKS OTSUSTAMISEKS TEOSTAMISEKS SEOSTAMIEKS KORRIGEERIMISEKS + HUVI + USK ENDASSE JA TEISTESSE, TULEVIKKU, LOOJASSE JPM. TEADVUS MINA-TEADVUS MEIE-TEADVUS IDENTITEET KODANIKUTEADVUS NB! MITTE MANIPULEERIMISE OBJEKT !

26. Suhted ja suhtetoime SUBJEKT-SUBJEKTSEL ALUSEL • NB! • VASTANDITE ÜHTSUS, • SÜSTEEMSUS, • KOMPLEKSSUS ! • Kogu metodoloogia... S U H T L E M I N E KOMMU- NIKATS. INTER- AKTS. MÄRGID JA SÜMBOLID KÄITUMINE INFOR- MEERIM. MÕJUTA- MINE K O H T L E M I N E VASTASTIKUSUS SUBJEKT-OBJEKTSEL ALUSEL Y TINGIMUSED (TINGIMUSTETA) SUHTETOIME ! EHEDUS PÜSIVUS X VABADUS SIIRUS SUHTED SÜMPAATIA, ANTIPAATIA, KOMPAATIA, EMPAATIA, PROPAATIA, MIMPAATIA...

27. RÜHMATÖÖ SUBJEKT OBJEKTPEAMISEDEELDUSEDMÕÕTMINE LOENDAMINE HINDAMINEUURIMINEJUHTIMINE VALITSEMINE HALDAMINE VALDAMINE SIDUSTAMINE KORRALDAMINE

28. UURING MÕÕTMINE HINDAMINE LOENDAMINE TEGE- LIKKUS M E T O O D I K A KONKREET-, KESKASTME- JA ÜLDTEOORIAD ÜLD-, KESKASTME JA KONKREET-TEOORIAD Konkreet- teaduslikud ja üldteadus- likud ÜLD- OMA- DUSED ANDMED KON- KREET- OMA- DUSED UURIMISE OBJEKT (PROBLEEM) INDEK- SID ANDMED ANDMED ANDMED FAKTID KRITEE- RIUMITE SÜSTEEM M E T O D O L O O G I A I N N O V A T S I O O N KOHUSTUSED JA ÜLESANDED RESSURSID SOO- VITU- SED VAHEN- DID EES- MÄRK HINNANGUD JÄREL- DUSED ETTEPA- NEKUD PRINT- SIIPIDE SÜSTEEM VAJADUSED TINGIMUSED KOOLITUS KONSULTEERIMINE PROJEKTEERIMINE SIDUSTUS KES PEAKS VASTUTAMA VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE EEST?

29. KUJUTLUS ENDAST VIRTUAALSES KESKKONNAS KESKKOND VIRTUAALNE KESKKOND KUJUTLUS ENDAST MATRIAALSES KESKKONNAS KJUTLUS ENDAST MITTEMATERIAALSES KESKKONNAS MATERIAALNE MITTEMATERIAALNE LOODUS- KESKKOND VAIMNE KESKKOND TEHIS- KESKKOND PSÜÜHILINE KESKKOND FÜÜSILINE KESKKOND SOTSIAALNE KESKKOND KJUTLUS TEISTEST INIMESTEST

30. Fakt – uuringu tulemus või tulemusteni jõudmise eeldus? • Empiiriline fakt • Statistiline fakt • Teaduslik fakt Kuidas saab statistiline fakt muutuda teaduslikuks faktiks?

31. Miks on ühiskonnateaduslike uuringute tase Eestis enamasti madal? Mõned põhjused: • uurimise objektiks peetakse ükskõik, mida, aga mitte probleeme (uuringuks peetakse kirjeldusi, esseesid, referaate, küsitlusi jne); • uuringu tellijatel (rahastajatel) ei ole uurimise tulemusi vaja; nad ei soostu uuringus osalema, ei saa uuringust ega selle tulemustest kuigi palju aru ja ei soovi ennast mingite teadmistega mitte kuidagi piirata; • uuringuid on nii vähe, et kellelgi ei ole võimalik spetsialiseeruda (kõigil tuleb teha kõike – peamiselt seda, mida ei oska või mis on primitiivne); • metodoloogilist alust ei tunta ega peeta vajalikuks; • andmete ja faktide usaldatavus ei ole aktuaalne.

32. Teadmise kui eesmärgi ja vahendi loomiseksvõi uurimisekson vaja teada, millised karakteristikud iseloomustavad teadmist. RAKENDUSLIKKUS PÜSIVUS KINDLUS Y SÜGAVUS SÜSTEEMSUS TEADMINE MAHT KORRASTATUS ULATUS KOMPLEKSSUS UUENDATAVUS KAHTLEMINE X FUNDAMENTAALSUS (SEADUSTE JA NENDE AVALDUMISE SEADUS- PÄRASUSTE TUNDMINE) - Väärtuseks on vastandite ühtsus! - Väärtuseks on süsteem! (MITTE MÕNI OMADUS)

33. Oskuse kui väärtuse kujunemiseks ja uurimiseks on vaja teada, mis iseloomustab oskust. Vaja on tunda vähemalt, mis on ja milline on PRAKTIKA. Veel on vajalik: VALLATA METODOLOOGIAT VALLATA MEEDODEID KUJUTLUS VAJALIKEST TINGIMUSTEST y KUJUTLUS PROTSESSIST oskus KUJUTLUS TULEMUSEST x KUJUTLUS VAJALIKEST RESSURSSIDEST KUJUTLUS OHTUDEST ja VÕIMALUSTEST VALLATA TEOORIAID vilumus harjumus OSKUS EI TEGUTSE! Tegutseb inimene, kellel on vaja ka huvi, julgust ja tahet, tervist, usku, usaldust, visadust jpm.

34. Milline on õppimise ja teiste tegevuste osa tegevussüsteemis? (Ka koolis?) JULGUSTAMINE VASTAN- DAMINE ÕPETAMINE X,Y LOOMINE ÕPPIMINE HINDA- MINE VÄÄRIS- TAMINE ÕPPES OLEK MEDITEE- RIMINE MATKIMINE KARIS- TAMINE IMESTA- MINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE UURIMINE TUNNUSTAMINE MILLINE ON NENDE TEGEVUSTE OSA NOOREMAS, KESKMISES JA VANEMAS KOOLIEAS? Dispositsioonide süsteem toimib igas tegevuses

35. Rääkida saame teadmistest ja oskustest, aga vaja on nende ühtsust.Vaja on teadmiste, oskuste, arusaamise, mõistmise ja äratundmise ühtsust. TEADMISED ! MÕISTMINE OSKUSED X,Y ETTENÄGEMINE ÄRATUNDMINE ARUSAAMINE Õppe objekt on keerulise struktuuriga fenomen.

36. Koolis ja kodus ei ole probleemiks niivõrd õpetamine kuiARENGU PEAMISTE EELDUSTE - iseseisvuse ja vabaduse ning korra ja korraaustuse saavutamine.Probleemiks on ISESEISVA MÕTLEMISE, loomingu, otsingu,au ja väärikuse, hoolivuse, aatelisuse, visaduse jms teke ja kinnistumine.Probleemiks onISIKSUSE KUI SUBJEKTI kujunemiseks vajalike eelduste loomine.

37. Millest sõltub kommunikatsioon koolis? KUJUTLUS ÕPILASTEST, NENDE ARENGUTASEMEST JA -EELDUSTEST. ÜHISKONNA- JA KULTUURINORMID MAAILMA- VAADE ja -PILT BARJÄÄRID SIHT JA EESMÄRK HOIAKUD AATED IDEAALID AU ja AUSTUS TERVISHOIU- NÕUDED AUDI- TOO- RIUM TOI- MED + + ja - - 1.SEMANTI- LISED 2. MEHAA- NILISED KOMMU- NIKAA- TOR Koodid VAS- TU- VÕTT PROGNOOSID 1 2 KONTEKST HARITUS INFORMEERITUS KOGEMUS TEKST VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE KAVA TEEMAD 3 4 TEADE EESMÄRGID VAHENDID PRINTSIIBID KUTSUMUS JA KRITEERIUMITE SÜSTEEM 3. SOTSI- AALSED 4. INDIVI- DUAALSED HUVID USK, USALDUS, ARMASTUS REEMA KOOSTÖÖ- VAIM ja VAIMSUS ANDMED TAGASISIDESTUSEKS sh edu- ja ebaedu-elamuste kohta ÜHISKONNA- JA KULTUURIVÄÄRTUSED KUJUTLUS OMANIKE JA KONTROLLÖRIDE SOOVIDEST JA HIRMUDEST KUJUTLUS VANEMATE JA VANA-VANEMATE OOTUSTEST JA ARUSAAMADEST. KOMMUNIKATIIVNE SEOS SAAB KUJUNEDA VAID SUHTLEMISES, MITTE KOHTLEMISES.

38. Kommunikatsioon võib olla suuline ja kirjalik, vahetu ja vahendatud... Vajalikud on: • keel ja meel; täpsemalt, keele ja meele ühtsus; • toon ja tempo; täpsemalt, tooni ja tempo ühtsus; • aeg ja ruum; täpsemalt, aja ja ruumi ühtsus; • usk ja usaldus; täpsemalt, usu ja usalduse ühtsus; • paatiline seos; täpsemalt -vähemalt sümpaatia, empaatia ja kompaatia, erijuhul ka mimpaatia; • tunded ja mõtted; täpsemalt, tunnete ja mõtete ühtsus; • väärtused ja normid, müüdid ja tabud; täpsemalt, nende ühtsus (kogu dispositsioonide süsteem)!

39. Rääkimise eelduseks on mõtte ja tunde ühtsus;siis ka õhk, hääl, diktsioon, sõnavara ..., sobiv aeg ja koht enese ja oma mõtete väljendamiseks ning haridus oma jutu toime ette nägemiseks ning äratundmiseks.Vestlemise eelduseks on partneri kuulamine ja arvestamine,mõtteselgus ja täpsus, järjel püsimine (mitte hajumine),põhjendamine, selgitamine, seostamine, viisakus, tähelepanelikkus, piiride ja mõõdu tundmine...

40. Millest koosneb haridus kui nähtus (fenomen)? Rääkida saame üksikutest karakteristikutest, aga haridus toimib tervikuna (süsteemina). VÕIME ETTE NÄHA JA ÄRA TNDA KÄITUMINE TULEVIKU AIMAMINE MÕISTMINE TEADMISED OSKUSED ARUSAAMINE MINEVIKU TUNDMINE OLEK ELANIKKONNA VALMISOLEK OLLA ELUKESTVAS ÕPPES, KÄITUDA ADEKVAATSELT, ETTE NÄHA, ÄRA TUNDA JA ARVESTADA NII VÕIMALUSI KUI OHTE, VÕIB OLLA HARIDUSSÜSTEEMI EFEKTIIVSUSE MÕÕDUKS.

41. Muidugi on haridust vaja käsitleda ka kui • protsessi, • kultuuri funktsiooni, • subjekti potentsiaali üht komponenti, • subjekti arengu eeldust, • arengutaseme näitajat, • töö ja kõigi teste tegevuste edenemise eeldust, • imet, mis on põhimõtteliselt hoomamatu...

42. HARIDUS kujuneb väärtuseks subjektide suhtlemises, loomingus, uuringutes, õppes, töös, mängus, ründamises, kaitsmises ja kõigis teistes tegevustes...

43. Õppes oleku ajal on meie meelest esmatähtis saavutada, et inimesed • säiliksid enesejuhtimise subjektidena ning tahaksid kujuneda ja olla sotsiaalse juhtimise subjektideks; • aduksid, et seda kõike, mida oleks vaja teada, ei ole võimalik ära õppida – seda lihtviisil ei tea veel mitte keegi. Järelikult on vaja saavutada iseseisvalt mõtlemise ja loomise võime; • veenduksid, et inimliku edu saavutamise eelduseks on koostöövõime ja soov anda endast parim selleks, et luua teistele edu saavutamiseks vajalikke tingimusi;

44. oleksid adekvaatsed; ei esitaks ennast asjatundjateks valdkondades, kus nad on tegelikult profaanid või diletandid; • tahaksid olla nõudlikud nii enda kui ka teiste suhtes; • ei kahjusta mingil viisil loodust, tervist, kultuuri ja kultuuriväärtusi; • võimaldaksid igaühel avaldada oma arvamust, sh eriarvamust, kui see esitatakse koos argumentidega;

45. eristaksid süsteemide funktsioneerimist, muutumist ja arengut, ei ajaks neid segi ja hoolitkseksid kõige kolme eest; • aduksid, et rahuldavaks saab pidada vaid süsteemseid käsitlusi ja lahendusi; • püüaksid olla teistega küllalt sarnased, et oleks võimalik suhelda, koos mõtelda ja luua, mängida ja töötada ning samas ka küllalt erilised, et suhtlemine saaks olla vastastikku rikastav ja mõttekas.

46. tunneksid rõõmu igast võimalusest mõtelda, avastada, sõnastada, oma mõte välja öelda (kirja panna) võrrelda oma mõtet teiste inimeste siin ja mujal mõeldud-öeldud mõtetega, • ajendaksid igaliiki uuringuid ja rakendaksid uurimistulemustele tuginevate prognooside varal tehtud ettepanekuid ja soovitusi; • oleksid altid täiustama juba loodud süsteeme;

47. looksid eeldusi uute ideede genereerimiseks seostamiseks, teostamiseks, kontrollimiseks, vahendamiseks...; • saaksid aru, et haridus on kultuuri funktsioon, et haridust ei saa keegi kellelegi kuskil anda; • saaksid aru, et arusaamise eelduseks on mõtlemine ja arusaamine eeldab vastavat arengutaset; • saaksid aru, et haridussüsteemis on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel ja kooli osa haridussüsteemis küünib 10 – 12 % -ni.

48. RÜHMATÖÖ MIKS ME KÄSITLESIME SEDA IDEAALI SIIN TEADUSLIKU UURIMISE KONTEKSTIS?

49. Kõik!Tänan neid, kes kaasa mõtlesid. Küsimused, kahtlused, kõhklused, täiendused jms siin kohe ja/või hiljem ylo.vooglaid@mail.ee Või 56 66 01 22 : 48 33 410