1 / 8

Teadusliku uurimistöö alused

Teadusliku uurimistöö alused. 11. Andmekogumine M.Heidmets, 2013 sügissemester. Valim. Terminoloogia: valim ( sample), valimi moodustamine ( sampling), populatsioon ( population )

alisa
Download Presentation

Teadusliku uurimistöö alused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Teadusliku uurimistöö alused 11. Andmekogumine M.Heidmets, 2013 sügissemester

  2. Valim Terminoloogia: valim (sample), valimi moodustamine (sampling), populatsioon (population) Levinuim – tõenäosuslik valim: lihtne juhuvalim (simple random sample). Igal populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus valimisse sattuda Tõenäosuslik valimisplaan on ainuke lähenemisviis,mis teeb esindusliku ehk representatiivse valimi võimalikuks. Juhuslike arvude tabel, iga sajas külastaja ... Mittetõenäosuslikud valimid: - konkreetse indiviidi valimisse sattumise tõenäosust ei saa hinnata. Esinduslikkus kaheldav. • Sihipärane / suunatud valim (purposive sample) – mehi samapalju kui naisi • Lumepalli valim (snowball sample) – vastaja saadab tuttavale edasi • Otstarbe valim (ad hoc sample)– ühe loengu tudengid • Täis- ehk kõikne valim

  3. Valimi moodustamine(O’Leary, Z. The essential Guide to Doing Research. Sage, London, 2004) Juhuvalimid - random samples • „Simple Radom sampling - ... within a designated population all elements ahve an equal chance of inclusion“(107) • „Systematic sampling – involves selecting evey Nth case within a defined population“ (108) • „Stratified random sampling – involves dividing your population into various subgroups and then taking siple Radom sample within each one“ (108) • „Cluster sampling – involves surveying whole clusters of the population selected through a defined random sampling strategy. Clusters might be schools, churces, regions. These clusters are sampled so that individuals within them can be surveyed/interviewed.“(108) Non-random samples • „Handpicked sampling – involves selection of a sample with a particular purpose in mind“(110). Kindlad rühmad, nende esindajad. • „Snowball sampling – building a sample through referrals“ (110). Vastaja saadab edasi oma tuttavale. • „Volunteer sampling – selecting a sample by asking a volunteers“ (110). • Convenience sampling – keda saab kätte. Pole tõsiseltvõetav uurimistöö jaoks. (111).

  4. Pöördumine ja kattelugu • Pöördumine - suuline või kirjalik: mis toimub, kes teeb, miks vajalik, mis tulemustega juhtub, anonüümsus, nõusoleku palumine, kontaktandmed • Kattelugu: varjav/pooltõene selgitus selle kohta, mida uuritakse. Näide: eksperiment - pildi abil stereotüüpide uurimine

  5. Valiidsus • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • Iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • Konstruktvaliidsus, sisemine valiidsus, väline valiidsus

  6. Valiidsus Konstruktvaliidsus – kuivõrd konstruktid esindavad uuritavat nähtust. Pühendumine, ärevus ja intelligentsus on hüpoteetilised konstruktsioonid, sest neid ei saa jälgida vahetult, vaid läbi verbaalse või mitteverbaalse käitumise. Liitmis- ja lahutamisoskus, käive ja nimiväärtus on vahetult jälgitavad muutjad. Hüpoteetiliste konstruktsioonide puhul valiidusse mõõduks sageli varasemd uurimused ja teooriad. Sisemine valiidsus- seotud kausaalsusega, seostega. Küsimus - kas järeldus, mis sisaldab kausaalset suhet kahe või enama muutuja vahel on ka tegelikult olemas. Kui väidame, et x põhjustab y-t, siis kas võime olla kindlad, et just x põhjustab muudatusi y-s ja mitte midagi muud. Väline valiidsus – kuivõrd saame uuringu tulemusi võib üldistada väljapoole spetsiifilist uuringu konteksti, nt valimilt üldkogumile. Võtmeteema – valimi moodustamine.

  7. Reliaablus • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) …

  8. Andmekogumise organiseerimine • Ajalised piirid, mitte kauem kui 2-3 kuud. Alternatiiv – võrdlusuuring • Kõik uuritavad sarnase kohtlemisega. Probleemiks mitme uurija puhul! • Internetipõhised küsitlused: Webropol: www.webropol.com Opinio: www.objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine

More Related