Eesti teismeliste v givallat lgendused

1. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 1 Eesti teismeliste v�givallat�lgendused Judit Str�mpl Tartu �likool

2. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 2 Uurimus �V�givald ja v��rkohtlemine: laste perspektiiv� 2005-2006, tellija ja rahastaja EV Sotsiaalministeerium Kaasautorid: Marju Selg, Kadri Soo, Beata �ahverdov-�arkovski Uurimuse eesm�rgid: �ppida tundma laste vaatenurka �ppida laste kuulamist teha laste h��l kuuldavaks

3. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 3 Uurimuse teostamine Kahe-etapiline j�rjestikku uuriv strateegia Esimene etapp kvalitatiivuurimus teismeliste t�lgenduste anal��s Teine etapp kvantitatiivuurimus p�hiliste teemade leviku uurimine laiemal populatsioonil ja osade kvalitatiivse anal��si tulemusel tekkinud h�poteeside testimine

4. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 4 Uurimuse sihtr�hm P�hikooli 7.-9. klassi �pilased � 12-17a teismelised 10 grupiintervjuud eesti ja vene lastega 36 osalejat: 16 poissi ja 20 t�drukut Eri paikades: Tartus ja Tallinnas �hes P�hja-Eesti ja �hes L�una-Eesti v�ikelinnas �hes eesti ja �hes vene lastekodus

5. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 5 Uurimismeetodid Kvalitatiivuurimuse meetod p�histatud teooria teoreetilised kontseptsioonid kasvavad v�lja andmetest Andmekogumismeetod fookusgrupiintervjuu gruppide moodustamise p�him�tted ja grupik�itumise anal��s

6. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 6 Uurimismeetodid j�rg Postmodernistlik struktureerimata intervjuu k�ik on v�rdsed arvamust avaldama Avak�simus Mis teil esimesena meelde tuleb kui kuulete s�na �v�givald�? Vaba teemaarendus lisak�simused tekivad kohapeal vastavalt vestluse sisule Eelnevates fookusgruppides tekkinud teadmiste testimine

7. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 7 Tulemused V�givalla esinemise paigad ja ajad Koolis Vahetundide, tundide ajal Teel kooli ja koolist koju Kooliga seotult igal pool mujal

8. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 8 V�givalla m��ratlemine ja klassifikatsioonid F��siline v�givald Kakluse kaks t�hendust

9. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 9 Kakluse esimene t�hendus Kaklus enamv�hem v�rdsete poiste v�i ka t�drukute vahel Normaalne n�htus, mis kuulub laste argip�evase eakaaslastega suhtlemise juurde Sisaldab teatud agressiivsuse elemente, kuid sarnaneb pigem m�nguga, mille k�igus selguvad ka j�u ja staatuse vahekorrad Osalemine on vabatahtlik Kedagi ei alandata, keegi pole ohver

10. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 10 Kakluse teine t�hendus Endast selgelt n�rgema peksmine Tahtlik vaimse ja f��silise kahju tekitamine R�nnakuga kaasnev alandamine Suhe on ebav�rdne: keegi on selgelt ohvri rollis ning tema osalemine on teis(t)e poolt peale sunnitud

11. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 11 Vaimne vs. f��siline v�givald? Vaimne v�givald on v�hem n�htav n�iteks ohvri ignoreerimine ja t�rjumine F��siline v�givald on silmn�htav seega ka �petajate poolt kergesti karistatav Ohvri ja v�givallatseja tuvastamine f��siline v�givald on alati seotud konkreetsete isikutega vaimse v�givalla toimepanijat ja ohvrit on vahel v�ga raske tuvastada

12. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 12 Vaimne vs. f��siline v�givald? Toimepanijad F��siline v�givald toimub koolis enamasti �pilaste vahel Vaimset v�givalda kasutavad ka �petajad Ajaperspektiiv F��siline v�givald kahaneb vanuse kasvades Vaimne v�givald aga kasvab koos vanusega

13. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 13 Vaimne vs. f��siline v�givald? Lapsed liigitasid v�givalla �ldiselt f��siliseks ja vaimseks M�ned arvasid, et neid pole v�imalik selgelt eristada peksmise puhul ei pruugi k�ige piinarikkam olla f��siline valu, vaid alandavad s�nad ja vihkamise tunne

14. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 14 V�givalla p�hjuste seletused V�givalda kasutavad inimesed eelk�ige oma �positsiooni� t�stmiseks ja kinnistamiseks K�rgema staatuse saavutamine ja hoidmine toimub eelk�ige teiste staatuse n�rgendamise kaudu

15. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 15 Populaarne �pilane Tugev positsioon palju s�pru, head suhtlemisoskused, naljasoon Edukus �ppimises, arukus Omab moodsaid ja kallid asju riideid, mobiiltelefoni jms T�tarlastel kena v�limus, poistel pigem f��siline j�ud ja sportlikkus.

16. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 16 Ebapopulaarne �pilane N�rgal positsioonil, madala staatusega �ksildane, pole s�pru, ei alusta ise suhtlemist Mujalt tulnud uus �pilane, v��ras Reetur, pugeja �ppimises ja spordis edutu Vanad riided, katkised jalan�ud, r�pane k�ige hullema asjana nimetati rasvaseid juukseid F��silise defektiga: k�neh�ire vms �muidu imelik�, teistsugune

17. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 17 Populaarne �petaja Oskab seletada ja hoiab kinni kooli reeglitest tegeleb asjaga on �iglane �pilaste hindamisel Oskab r��kida muudel teemadel, mitte ainult oma ainest On huumorimeelne ja s�bralik Tunneb huvi laste vastu ka v�ljaspool �ppet��d ja leiab nende jaoks aega On �rahulik ja r��gib �pilastega nagu t�iskasvanutega�

18. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 18 Ebapopulaarne �petaja Ei oska seletada ei huvitu, kas lapsed teda �ldse kuulavadki, �ksk�ikne V��rtustab oma ainet, mitte �pilasi Ei �peta ja pole kohal �Tegelt tema on �petaja, tema peaks r��kima klassi ees, mitte et �ah lugege, mina l�hen kohvi jooma�.� Ajab t�hja juttu �petamise asemel r��gib oma elust Populist, �ritab n�idata, kui kaasaegne ta on Kergesti �rrituv, n�rviline, puudub enesevalitsemisv�ime �N�gu ei meeldi�

19. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 19 V�givallaga seotud inimesed �pilane-kiusaja �piraskustega �pilane �ritab teistelt �pilastelt abi v�lja pressides paremaid hindeid saada Ohvri-kogemusega laps pidevas kaitses, v�ltimaks taas ohvriks langemist Klassi uustulnuk: istumaj��nu v�i p�ris uus �pilane p��ab leida endale klassi hierarhias kohta, kasutades seejuures ka v�givalda

20. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 20 �petaja v��rkohtlejana Kehtestab end v�givalla abil solvab ja m�nitab �pilasi, karjub nende peale ja nimetab inetute nimedega Muudab �ppimisprotsessi ebameeldivaks ��osad �petajad [�] tunnevad ennast �pilaste ees v�ga t�htsana! Ja arvavad, et nende kohustus on piinata �pilasi �ppimisega!� T�htsustab vaid oma ainet ja oma �petamisviisi ning ignoreerib �pilasi �paneb hindeid n�o j�rgi�

21. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 21 �pilane-ohver Konkreetne erip�ra, mis last eristab midagi tavatut v�limuses normist k�rvalekalduv k�itumine v�i iseloomujoon �pilase probleemne k�itumine varastamine, v�givaldsus Uus �pilane

22. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 22 Reaktsioon v�givallale ja sekkumine Kiusajate ja ohvrite s��distamine Fatalistlik usk, et k�ik on ette m��ratud inimese iseloomu poolt Usk formaalse kontrolli suurendamisesse Karistus, sund ja v�ljat�rjumine Politsei sekkumine Kiusaja koolist v�ljaheitmine ja ohvri �leviimine teise kooli

23. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 23 Ohvri aitamine Ohvrit aidata ei saa kuidagi, sest ohvrit kiusatakse just tema kehva staatuse v�i n�rkuse t�ttu iga v�ljastpoolt tulev abi vaid r�hutab niigi olemasolevat n�rkust Kui keegi sekkub see on omakorda j�rgmine m�nitamine ja v�givald, seekord esialgse v�givallatseja kallal

24. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 24 V�givalla probleemi tunnistamine laste ja t�iskasvanute poolt Laste arvates T�iskasvanud n�evad vahel suurt probleemi seal, kus seda laste jaoks ei olegi T�eliselt suurt probleemi nad ei m�rka v�i ei pea probleemiks N�iteks k�ige hullemaks hinnatud t�ielik ignoreerimine j��b �petajatele m�rkamatuks, v�hemalt �nad ei tee v�lja�

25. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 25 Staatuse erinevused kui koolipingete tekitaja Eesti koolis Koolis taasluuakse Eesti �lemineku-�hiskonna kihistumist. �pilaste vahel on palju erinevusi, aga koolis on �ks ideaal, mille alusel last hinnatakse: tema edukus ja iseseisev toimetulek �ppekava t�itmisega. �petajad hindavad k�rgemalt �mugavat� �pilast, kes �pib iseseisvalt, ei sega tundi, esindab klassi ja kooli ol�mpiaadidel, kelle vanemad on kooli suhtes tolerantsed jne.

26. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 26 S�mboliline v�givald (P.Bourdieu ja J.-C.Passeron ) Domineerivad grupid peavad oma elunorme ja v��rtusi loomulikeks, justkui need oleksid ainuv�imalikud inimliku olemasolu viisid. Domineerivate gruppide normid realiseeruvad �hiskondlikes institutsioonides, sealhulgas koolis. S�mboliline v�givald teostub kasvatust��s, milles eristavad esmast (kodust) kasvatust ja teisest (kooli)kasvatust.

27. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 27 S�mboliline v�givald j�rg �petajad eelistavad tundides �htesid �pilaste gruppe ja eiravad teisi, andes niimoodi �pilastele m�rku, millised suundumused ja k�itumisviisid on aktsepteeritavad ja millised mitte. Staatuse erinevused tekitavad koolis pingeid ning v�givald on levinud reaktsioon pingetele.

28. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 28 Kvalitatiivse etapi kokkuv�te Vaimne v�givald tekitab �pilastele rohkem probleeme, kuid sellega ei tegelda. Ignoreerimine on t�sine probleem Eesti koolis. Erinevused poiste ja t�drukute enesekehtestamisviisides: poistel f��siline, t�drukutel vaimne v�givald. Sekkumine puudub v�i on ebaefektiivne.

29. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 29 II. Kvantitatiivne uurimus Eesm�rk: Uurida, kas kvalitatiivuurimuse tulemusel ilmnenud laste arvamused, t�ekspidamised ja t�lgendused j��vad k�lama ka laiema �pilaste populatsiooni uurimisel.

30. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 30 Instrument ja valim ISRD-2 (International Self Report Delinquency Study � Teine rahvusvaheline �lestunnistuslik delinkventsuse uuring) 1812 indiviidi 89 klassi 71 koolist 59 eesti ja 12 vene �ppekeelega kooli erinevates Eesti linnades ja asulates

31. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 31 Meetodid Andmet��tluseks kasutati SPSS Kirjeldava �levaade saamiseks kasutati protsentjaotust Tuunustevahelise seose kindlakstegemiseks kasutati ?�- statistikut ja lineaarset korrelatsiooni Gruppidevahelisi erinevusi testiti t-testi ja dispersioonanal��siga Erinevate v�givaldse k�itumise grupeerimisel rakendati peakomponentide anal��si

32. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 32 Tulemused

33. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 33










43. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 43 Kokkuv�te K�ik kvalitatiivse anal��si tulemusel tekkinud h�poteesid said �ldiselt kinnitust. Praegu kasutatavad sekkumismeetodid pigem s�vendavad probleemi, sest nad p�hinevad ignoreerimisel ja s��distustel. Kooli integreerimisv�ime on n�rk. Koolides tuleb teadlikult tegeleda kogukonna loomisega, et �pilaste, �petajate ja lastevanemate vahel tekiks �htekuuluvustunne.

44. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 44 T�nan kuulamast ja kaasa m�tlemast!

Eesti teismeliste v givallat lgendused - PowerPoint PPT Presentation

Presentation Transcript