Eesti teismeliste v givallat lgendused - PowerPoint PPT Presentation

slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Eesti teismeliste v givallat lgendused PowerPoint Presentation
Download Presentation
Eesti teismeliste v givallat lgendused

play fullscreen
1 / 44
Eesti teismeliste v givallat lgendused
295 Views
Download Presentation
quana
Download Presentation

Eesti teismeliste v givallat lgendused

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

    1. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 1 Eesti teismeliste vgivallatlgendused Judit Strmpl Tartu likool

    2. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 2 Uurimus Vgivald ja vrkohtlemine: laste perspektiiv 2005-2006, tellija ja rahastaja EV Sotsiaalministeerium Kaasautorid: Marju Selg, Kadri Soo, Beata ahverdov-arkovski Uurimuse eesmrgid: ppida tundma laste vaatenurka ppida laste kuulamist teha laste hl kuuldavaks

    3. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 3 Uurimuse teostamine Kahe-etapiline jrjestikku uuriv strateegia Esimene etapp kvalitatiivuurimus teismeliste tlgenduste anals Teine etapp kvantitatiivuurimus philiste teemade leviku uurimine laiemal populatsioonil ja osade kvalitatiivse analsi tulemusel tekkinud hpoteeside testimine

    4. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 4 Uurimuse sihtrhm Phikooli 7.-9. klassi pilased 12-17a teismelised 10 grupiintervjuud eesti ja vene lastega 36 osalejat: 16 poissi ja 20 tdrukut Eri paikades: Tartus ja Tallinnas hes Phja-Eesti ja hes Luna-Eesti vikelinnas hes eesti ja hes vene lastekodus

    5. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 5 Uurimismeetodid Kvalitatiivuurimuse meetod phistatud teooria teoreetilised kontseptsioonid kasvavad vlja andmetest Andmekogumismeetod fookusgrupiintervjuu gruppide moodustamise phimtted ja grupikitumise anals

    6. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 6 Uurimismeetodid jrg Postmodernistlik struktureerimata intervjuu kik on vrdsed arvamust avaldama Avaksimus Mis teil esimesena meelde tuleb kui kuulete sna vgivald? Vaba teemaarendus lisaksimused tekivad kohapeal vastavalt vestluse sisule Eelnevates fookusgruppides tekkinud teadmiste testimine

    7. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 7 Tulemused Vgivalla esinemise paigad ja ajad Koolis Vahetundide, tundide ajal Teel kooli ja koolist koju Kooliga seotult igal pool mujal

    8. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 8 Vgivalla mratlemine ja klassifikatsioonid Fsiline vgivald Kakluse kaks thendust

    9. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 9 Kakluse esimene thendus Kaklus enamvhem vrdsete poiste vi ka tdrukute vahel Normaalne nhtus, mis kuulub laste argipevase eakaaslastega suhtlemise juurde Sisaldab teatud agressiivsuse elemente, kuid sarnaneb pigem mnguga, mille kigus selguvad ka ju ja staatuse vahekorrad Osalemine on vabatahtlik Kedagi ei alandata, keegi pole ohver

    10. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 10 Kakluse teine thendus Endast selgelt nrgema peksmine Tahtlik vaimse ja fsilise kahju tekitamine Rnnakuga kaasnev alandamine Suhe on ebavrdne: keegi on selgelt ohvri rollis ning tema osalemine on teis(t)e poolt peale sunnitud

    11. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 11 Vaimne vs. fsiline vgivald? Vaimne vgivald on vhem nhtav niteks ohvri ignoreerimine ja trjumine Fsiline vgivald on silmnhtav seega ka petajate poolt kergesti karistatav Ohvri ja vgivallatseja tuvastamine fsiline vgivald on alati seotud konkreetsete isikutega vaimse vgivalla toimepanijat ja ohvrit on vahel vga raske tuvastada

    12. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 12 Vaimne vs. fsiline vgivald? Toimepanijad Fsiline vgivald toimub koolis enamasti pilaste vahel Vaimset vgivalda kasutavad ka petajad Ajaperspektiiv Fsiline vgivald kahaneb vanuse kasvades Vaimne vgivald aga kasvab koos vanusega

    13. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 13 Vaimne vs. fsiline vgivald? Lapsed liigitasid vgivalla ldiselt fsiliseks ja vaimseks Mned arvasid, et neid pole vimalik selgelt eristada peksmise puhul ei pruugi kige piinarikkam olla fsiline valu, vaid alandavad snad ja vihkamise tunne

    14. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 14 Vgivalla phjuste seletused Vgivalda kasutavad inimesed eelkige oma positsiooni tstmiseks ja kinnistamiseks Krgema staatuse saavutamine ja hoidmine toimub eelkige teiste staatuse nrgendamise kaudu

    15. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 15 Populaarne pilane Tugev positsioon palju spru, head suhtlemisoskused, naljasoon Edukus ppimises, arukus Omab moodsaid ja kallid asju riideid, mobiiltelefoni jms Ttarlastel kena vlimus, poistel pigem fsiline jud ja sportlikkus.

    16. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 16 Ebapopulaarne pilane Nrgal positsioonil, madala staatusega ksildane, pole spru, ei alusta ise suhtlemist Mujalt tulnud uus pilane, vras Reetur, pugeja ppimises ja spordis edutu Vanad riided, katkised jalanud, rpane kige hullema asjana nimetati rasvaseid juukseid Fsilise defektiga: knehire vms muidu imelik, teistsugune

    17. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 17 Populaarne petaja Oskab seletada ja hoiab kinni kooli reeglitest tegeleb asjaga on iglane pilaste hindamisel Oskab rkida muudel teemadel, mitte ainult oma ainest On huumorimeelne ja sbralik Tunneb huvi laste vastu ka vljaspool ppetd ja leiab nende jaoks aega On rahulik ja rgib pilastega nagu tiskasvanutega

    18. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 18 Ebapopulaarne petaja Ei oska seletada ei huvitu, kas lapsed teda ldse kuulavadki, kskikne Vrtustab oma ainet, mitte pilasi Ei peta ja pole kohal Tegelt tema on petaja, tema peaks rkima klassi ees, mitte et ah lugege, mina lhen kohvi jooma. Ajab thja juttu petamise asemel rgib oma elust Populist, ritab nidata, kui kaasaegne ta on Kergesti rrituv, nrviline, puudub enesevalitsemisvime Ngu ei meeldi

    19. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 19 Vgivallaga seotud inimesed pilane-kiusaja piraskustega pilane ritab teistelt pilastelt abi vlja pressides paremaid hindeid saada Ohvri-kogemusega laps pidevas kaitses, vltimaks taas ohvriks langemist Klassi uustulnuk: istumajnu vi pris uus pilane pab leida endale klassi hierarhias kohta, kasutades seejuures ka vgivalda

    20. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 20 petaja vrkohtlejana Kehtestab end vgivalla abil solvab ja mnitab pilasi, karjub nende peale ja nimetab inetute nimedega Muudab ppimisprotsessi ebameeldivaks osad petajad [] tunnevad ennast pilaste ees vga thtsana! Ja arvavad, et nende kohustus on piinata pilasi ppimisega! Thtsustab vaid oma ainet ja oma petamisviisi ning ignoreerib pilasi paneb hindeid no jrgi

    21. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 21 pilane-ohver Konkreetne eripra, mis last eristab midagi tavatut vlimuses normist krvalekalduv kitumine vi iseloomujoon pilase probleemne kitumine varastamine, vgivaldsus Uus pilane

    22. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 22 Reaktsioon vgivallale ja sekkumine Kiusajate ja ohvrite sdistamine Fatalistlik usk, et kik on ette mratud inimese iseloomu poolt Usk formaalse kontrolli suurendamisesse Karistus, sund ja vljatrjumine Politsei sekkumine Kiusaja koolist vljaheitmine ja ohvri leviimine teise kooli

    23. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 23 Ohvri aitamine Ohvrit aidata ei saa kuidagi, sest ohvrit kiusatakse just tema kehva staatuse vi nrkuse tttu iga vljastpoolt tulev abi vaid rhutab niigi olemasolevat nrkust Kui keegi sekkub see on omakorda jrgmine mnitamine ja vgivald, seekord esialgse vgivallatseja kallal

    24. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 24 Vgivalla probleemi tunnistamine laste ja tiskasvanute poolt Laste arvates Tiskasvanud nevad vahel suurt probleemi seal, kus seda laste jaoks ei olegi Teliselt suurt probleemi nad ei mrka vi ei pea probleemiks Niteks kige hullemaks hinnatud tielik ignoreerimine jb petajatele mrkamatuks, vhemalt nad ei tee vlja

    25. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 25 Staatuse erinevused kui koolipingete tekitaja Eesti koolis Koolis taasluuakse Eesti lemineku-hiskonna kihistumist. pilaste vahel on palju erinevusi, aga koolis on ks ideaal, mille alusel last hinnatakse: tema edukus ja iseseisev toimetulek ppekava titmisega. petajad hindavad krgemalt mugavat pilast, kes pib iseseisvalt, ei sega tundi, esindab klassi ja kooli olmpiaadidel, kelle vanemad on kooli suhtes tolerantsed jne.

    26. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 26 Smboliline vgivald (P.Bourdieu ja J.-C.Passeron ) Domineerivad grupid peavad oma elunorme ja vrtusi loomulikeks, justkui need oleksid ainuvimalikud inimliku olemasolu viisid. Domineerivate gruppide normid realiseeruvad hiskondlikes institutsioonides, sealhulgas koolis. Smboliline vgivald teostub kasvatusts, milles eristavad esmast (kodust) kasvatust ja teisest (kooli)kasvatust.

    27. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 27 Smboliline vgivald jrg petajad eelistavad tundides htesid pilaste gruppe ja eiravad teisi, andes niimoodi pilastele mrku, millised suundumused ja kitumisviisid on aktsepteeritavad ja millised mitte. Staatuse erinevused tekitavad koolis pingeid ning vgivald on levinud reaktsioon pingetele.

    28. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 28 Kvalitatiivse etapi kokkuvte Vaimne vgivald tekitab pilastele rohkem probleeme, kuid sellega ei tegelda. Ignoreerimine on tsine probleem Eesti koolis. Erinevused poiste ja tdrukute enesekehtestamisviisides: poistel fsiline, tdrukutel vaimne vgivald. Sekkumine puudub vi on ebaefektiivne.

    29. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 29 II. Kvantitatiivne uurimus Eesmrk: Uurida, kas kvalitatiivuurimuse tulemusel ilmnenud laste arvamused, tekspidamised ja tlgendused jvad klama ka laiema pilaste populatsiooni uurimisel.

    30. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 30 Instrument ja valim ISRD-2 (International Self Report Delinquency Study Teine rahvusvaheline lestunnistuslik delinkventsuse uuring) 1812 indiviidi 89 klassi 71 koolist 59 eesti ja 12 vene ppekeelega kooli erinevates Eesti linnades ja asulates

    31. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 31 Meetodid Andmettluseks kasutati SPSS Kirjeldava levaade saamiseks kasutati protsentjaotust Tuunustevahelise seose kindlakstegemiseks kasutati ?- statistikut ja lineaarset korrelatsiooni Gruppidevahelisi erinevusi testiti t-testi ja dispersioonanalsiga Erinevate vgivaldse kitumise grupeerimisel rakendati peakomponentide analsi

    32. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 32 Tulemused

    33. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 33

    34. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 34

    35. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 35

    36. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 36

    37. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 37

    38. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 38

    39. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 39

    40. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 40

    41. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 41

    42. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 42

    43. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 43 Kokkuvte Kik kvalitatiivse analsi tulemusel tekkinud hpoteesid said ldiselt kinnitust. Praegu kasutatavad sekkumismeetodid pigem svendavad probleemi, sest nad phinevad ignoreerimisel ja sdistustel. Kooli integreerimisvime on nrk. Koolides tuleb teadlikult tegeleda kogukonna loomisega, et pilaste, petajate ja lastevanemate vahel tekiks htekuuluvustunne.

    44. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 44 Tnan kuulamast ja kaasa mtlemast!