Õ P P I V K O G U K O N D EESTI HARIDUSE TULEVIK- võimalused ja valikud

1. Õ P P I V K O G U K O N DEESTI HARIDUSE TULEVIK-võimalused ja valikud Valvo Paat Saku vallavalitsus haridus- ja kultuurinõunik

2. Eesti Vabariigi põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. 2

3. EV HARIDUSSEADUS § 7 Kohalike omavalitsuste pädevus • (1)Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuste jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega. • (2)Kohalikud omavalitsused: • kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu; • asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi; • tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise; • määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte; • prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel; 3

4. EV HARIDUSSEADUS § 7 Kohalike omavalitsuste pädevus • tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused; • korraldavad alaealiste eeskostet ja hooldust, nende õiguste kaitset, orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste lastekodusse või internaatkooli paigutamist või perekonda kasvatada andmist ja lapsendamist; • peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele; koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal; • korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele nõu koolikorralduslikes küsimustes; • korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi; • peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist; 4

5. EV HARIDUSSEADUS § 7 Kohalike omavalitsuste pädevus (3)Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku. 5

6. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 2 Omavalitsuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvestvõi muudest kuludest. 6

7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus§ 661. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 7

8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus§ 661. Teenistuslik järelevalve (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT I 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616) §-des 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. [30.09.1999 8

9. Kas tuleb tuttav ette … ? 1. samm: Reorganiseerida Haridusministeerium. 2. samm: Atesteerida koolijuhid 3. samm: Käivitada radikaalne kutseharidusreform. 4. samm: Luua efektiivne haridusjärelevalve süsteem 5. samm: Integreerida venekeelne kool Eesti haridussüsteemi 6. samm: Töötada välja kaasaegsele haridusparadigmale tuginev pedagoogide ettevalmistus ja jätkukoolitussüsteem 7. samm: Tugevdada Haridusfoorumi staatust 8. samm: Asuda täiskasvanukoolituse süsteemi loomisele 9. samm: Avada arutelu kõrghariduse finantseerimise küsimuses 10. samm: Asuda realiseerima pedagoogide palgaprogrammi

10. …tuleb küll! Käesolev ettekanne pealkirjaga “Õppiv Eesti” on Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu egiidi all valminud dokument, mille nõukogu esitab Riigikogule algatamaks ja toetamaks arutelu Eesti hariduse tuleviku teemadel vastavuses nõukogu otsusega 19. novembrist 1997. a. http://www.haridusfoorum.ee/index.php?page=oppiv_eesti

11. Õpilaste arv üldhariduskoolide päevases õppes, prognoos 2011/2012. õppeaastani ( allikas: HTM `08 ) 11

12. Prognoos 1992 – 2012 a ( HTM `08 ) 2.09.2014 12

13. Kutseõppurite arv aastatel 2005-2008 13

14. Õpilaste jagunemine kutse- ja üldkeskhariduses 2.09.2014 14

15. Üldhariduskoolide arv 2007/2008. õppeaastal (allikas : HTM `08) 15

16. Õpetajate kohta statistikat 16

17. Statistikat (pedagoogide keskmine palk maakonnas võrrelduna maakonna keskmise palgaga – 2005 a) 17

18. Omavalitsus ja riik 1Michael Fullan Uudne arusaam haridusmuutustest • Riik on uskumatult tuim instrument, ta haarab kinni ühest pähe tulevast ideest ja surub selle tundetult kohaliku olustikku.... ( selles peitubki poliitikute meeleheitlik soov leida imelahendusi ). • Kindlasti on muudatusi raskem teha sellistel valitsustel, kus ametnikud ei üritagi kohalikest haridusprobleemidest ja muredest aru saada. • Samas tuleb tõdeda, et valitsuste roll üleminekuperioodil on väga tähtis, sest nendekäes onvõim ! peamine tõukejõud. • Valitsused saavad nõuda aruandlust, ergutada ja /või arendada võimekust; • Väline abi ja poliitika mõju võimekusele, neist esimene annab võimaluse valida ja teine jääb alati teoreetiliseks; • Laiem infrastruktuur, mis koondab abistamiseks kõik jõud: paikkonna asutused, spetsialistid , kodanike ühendused st kogukonna ja linnalise keskkonna ühine areng ; • Liiga hoogne muudatuste tempo, infrastruktuuri osade jaoks; • Kas muudatused on kestvad ja sügavad ?Kas omavalitsused suudavad ise oma arengut juhtida ?Arvan, et jah, kui riik toetab kov võimekuse arengut! • Asja otsustab just laiem infrastruktuur ! Miks ?( sest otsuste vastuvõtt ja elluviimine on alati kaugemal, kui järgmised valimised ) 18

19. Omavalitsus ja riik 2Michael Fullan Uudne arusaam haridusmuutustest • Juhtnöörid valitsustele • Tehke pikaajalisi investeeringuid, • Ärge kalduge vasak- ega parempoolsusesse • Kasutage kõiki andmeid haridussüsteemi edendamiseks. • Pidage pädevuse kujundamist olulisemaks kui kuulekust • Tegelge demograafiaküsitlustega 19

20. Omavalitsus ja riik 3Michael Fullan Uudne arusaam haridusmuutustest • Edu saavutamise peab valitsus : • Tagama majandusliku õitsengu tõhusa majanduspoliitika abil; • Tagama alalised ja piisavad vahendid omavalitsustel, et õnnestuks luua laiem infrastruktuur, mis loob eelduse hariduslike erivajaduste rahuldamiseks; • Edendama avalikkuse huvi sh eraalgatust, mis aitaks rajada uusi haridusasutusi, mis pakuvad head haridust; • Pakkuma välja suunad, prioriteedid ja strateegiad; • Looma avaliku teenuse pakkujatele kompetentsuse mudeli ja teenuse hindamiseks mudeli; • Juurutama uuendusi ja arendama võimekust sügavamateks ja kestvamateks muutusteks. Tuleb luua rohkem struktuure, mis tegeleksid võimekuse arendamisega, st inimeste töö süsteemses juhendamises ja suunamises, et ette valmistada ja kasvatada tööjõudu, mis suudaks töötada uutmoodi. 20

21. Omavalitsus - vastutav kogu • Haridust saab omandada üksnes üldinimliku kultuuri, rahvuskultuuri ja omakultuuri kontekstis; • Kõige tähtsam osa haridusest omandatakse enne kooli, soodne arengukeskkond kodus on ülioluline; • Haridustee kestab läbi kogu elu, koolil on selles protsessis kanda vaid üks oluline osa; • Põhiline osa haridusest (85%) omandatakse väljaspool formaalset haridussüsteemi. 21

22. TÄNAN ! 22