170 likes | 1.04k Views
Söödav südakarp C erastoderma edule. Koostaja: Maris Karu KELA II.
E N D
Söödav südakarpCerastodermaedule Koostaja: Maris Karu KELA II
TaksonoomiaRiik: Loomad (Animalia)Hõimkond: Limused(Mollusca)Klass: Karbid (Bivalvia)Selts: Päriskarbilised (Eulamellibranchia)Perekond: Südakarplased (Cardiidae)Liik: Söödav südakarp (Cerastoderma edule)
Südakarplaste sugukond on levinud peamiselt troopika- ja subtroopikavöötme merede madalveealadel. Sugukond jaguneb viieks alamsugukonnaks ja sisaldab üle kahekümne perekonna. Südakarbid Shotimaal
Omadused: Südakarplastele on iseloomulik südamekujuline radiaalsete roietega koda, mida sageli kaunistavad ogad või soomused. Nende südamekujuline karp on kuni 10 cm pikkune. Madala soolsusega vetes jäävad nad aga väikeseks, seega nt Läänemerest leiduvad südakarbid (nt lamarcki südakarp - Cerastoderma lamarcki) on üsna väikesed (kuni 3 cm).
Söödav südakarp on Euroopa rannikumeredes tavaline. Põhjapiirkonnas küündib tema pikkus 2 cm-ni, lõuna pool 6 cm-ni. Vahemeres on südakarplased mitmel pool väga arvukad ja neid tarvitatakse toiduks. Liigi peamisteks elupaikadeks on tõusu ja mõõna vööndi liivased madalikud.
Südakarpidel on lühikesed sifoonid* ning nende tõttu ei saa nad kuigi sügavale põhjasetteisse kaevuda. Sageli ulatub nende koja tagaosa koos sissetõmmatud sifoonidega merepõhjast välja. Ta laskub kuni 10 m sügavusele.* - Sifoon on torujas moodustis, mille kaudu vesi liigub limuse kehasse ja sealt välja.
Neil on suur kiilukujuline jalg, mille abil nad võivad mitte ainult kulgeda ja kiiresti merepõhja kohal mõne sentimeetri kõrgusele hüpata. See on vajalik ohuolukorras vaenlaste, eriti aga meritähtede ründe puhul. Kiilukujuline jalg.
Toitumine:Südakarbid toituvad vett kahe krookelise sifooni abil läbi kurna pumbates. Kui söövat südakarpi puudutada, siis tõmbab ta oma sifoonid sisse ja tõmbab kojapoolmed kokku.
Südakarpide vaenlased:Kalad (nt angerjas, koger, linask jt) söövad südakarplasi meelsasti – väikesed liigid ja noorvormid süüakse ära tervelt, suurtel isenditel aga hammustavad kalad tihti ära vaid jala. Angerjas
Elusaid isendeid on näha haruharva. Küll aga võib tihti rannalt leida nende tühje kodasid, kuhu linnud, nagu näiteks meriskid ja merikajakad, need pärast söömist pillanud on. Kajakas, kel saak käes.
Ka inimesed on nende vaenlased:Inglismaal süüakse neid praetult äädikaga suupiste eesmärgil. Neid müüakse ka marineeritult purkides jne. Kasutatakse mitmetes maades toitude valmistamisel. NB! 1981. a Inglismaa juhtumi järgi arvatakse, et toored südakarbid võivad tekitada A hepatiiti.
Kasutatud allikad: Järvekülg, A. (Toim.). (1982). Loomade elu. Selgrootud II. Lk. 103-105. Tallinn: Valgus Kaevats, Ü. (Toim.). (1996). Eesti Entsüklopeedia, nr. 9. Lk. 82. Burnie, D. (2006).Õpilase loomaentsüklopeedia. Lk. 28. Wikipedia. (2008). Cockle (bivalve). Retrieved on March 4, 2008, from http://en.wikipedia.org/wiki/Cockle_%28bivalve%29 O'Mahony, Gooch, Smyth, et al. (1983). Epidemic hepatitis A from cockles. Retrieved on March 4, 2008, from http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6131222?dopt=Abstract Ehlvest, A. TeodjakarbidEestilooduses. Külastatud 4. märts, 2008, aadressil www.teec.ee/files/doc/loodusmaja/teod_ja_karbid_looduses1.ppt