Suitsetamine ja tervis

1. Suitsetamine ja tervis Kristel Ojala

2. Suitsetamine • Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. • Tubakas on legaalne uimasti. • Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. • Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega. • Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus – tubakas sisalduv nikotiin on tugev närvimürk.

3. Suitsetamine Eestis ja mujal maailmas • Eestis on hinnanguliselt 355 000 igapäevasuitsetajat – 48% täiskasvanud meestest ja 21% täiskasvanud naistest. • Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. • Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. • Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas. • Tubakas põhjustab 4,9 miljonit surma aastas. • Tubakas tapab iga teise kasutaja.

4. Miks suitsetatakse?! • Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga. • Enamik inimesi hakkavad suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ja jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest. • Kujunenud on välja vaimne ja füüsiline sõltuvus, mistõttu loobumine on väga raske.

5. Miks noored suitsetavad?! • Iidolite eeskuju • Uudishimu • Madal enesehinnang • Madal haridustase • Tutvusringkonna mõju • Vanemate eeskuju • Tahtmine kuuluda gruppi • Eksiarvamus, et suitsetamine teeb täiskasvanuks jne Jne…

6. Suitsetajate 4 tüüpi • Inimesed, kes suitsetavad kriisisituatsioonides. Sigarett on rahustav, vähendab negatiivseid emotsioone, hirmu ja närvilisust, isegi valu; • Inimesed, kellel sigareti puudumine ka tavaolukorras tekitab ebamugavustunde; • Inimesed, kes tõesti naudivad suitsu ja selle maitset, neile meeldib sigaretiga mängida ja suitsurõngakesi puhuda. Suitsetades tuntakse end vanema ja elukogenumana; • Automaatsed sigaretisüütajad, kes leiavad, et suits ei maitsegi nii hästi, kuid leiavad end üha uuesti sigaretti süütamas, sageli eelmist lõpuni suitsetamata.

7. Suitsetamise mõju Suitsetamine • … muudab kollaseks hambad, küüned, sõrmeotsad • … jätab külge jubeda haisu juustele, hingeõhule, nahale ja riietele • … vähendab lõhnataju ning maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi • … vähendab kopsumahtu, mistõttu füüsiline vorm ja vastupidavus nõrgeneb • … hävitab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest ja suitsetaja on igasugu haigustele vastuvõtlikum, nagu näiteks gripp ja nohu.

8. Suitsetamise tõsisem mõju tervisele • Suitsetamine suurendab surmaohtu meestel keskmiselt 1,7 korda ja naistel 1,3 – 1,5 korda. Riski suurenemine on võrdeline suitsetavate sigarettide arvu ja suitsetamise kestvusega. • Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. • Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte. • Suureneb insuldioht. • Risk haigestuda südameinfarkti ja ajuvereringehäiretesse kasvab.

9. Suitsetamise tõsisem mõju tervisele • Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. • Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. • Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. • Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. • Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsi. • Naistel vähendab suitsetamine viljakust. • Suitsetamine tekitab füüsilist ja vaimset sõltuvust.

10. Suitsetajad ei tapa oma halva harjumusega ainult ennast vaid tapavad ka oma ümber olevaid inimesi!

11. Passiivne suitsetamine • Teatakse mittevabatahtliku suitsetamise või keskkonna tubakasuitsu sissehingamisena • Passiivne suitsetamine on tervisele sama kahjulik (või isegi kahjulikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane immuunsus) kui suitsetamine ning suures osas on ka tervisehädad samad

12. Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel • … tõuseb oluliselt risk haigestuda kopsuvähki • … suureneb risk haigestuda vähktõppe • … suureneb risk haigestuda südamehaigustesse • … suureneb risk nurisünnituseks või lapse väärarenguks • … suureneb „imiku äkksurma sündroomi” risk – „imiku äkksurma sündroomi“ all mõeldakse äkilist ja ootamatut imiku surma, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid; tavalisim surmapõhjus vanuses üks kuu kuni üks aasta • … suureneb risk astma tekkimiseks (nii täiskasvanutel kui ka lastel)

13. Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel • … lastel ilmnevad õppimisraskused • … lastel suureneb risk psühholoogiliste probleemide esinemiseks nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jne • … suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk • … suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk • … suureneb allergiate tekkimise risk lastel • … võib naistel raskendada rasedaks jäämist • … halvenevad astma, allergiad ja muud seisundid.

14. Hinnanguliselt 72 000 eurooplast sureb aastas passiivse suitsetamise tõttu kodus ning 7000 töökohal. • Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all. • Enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse - 41% kodudest toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris.

16. Kasutatud allikad • Ganeri, A. 2003. Uimastid. Tallinn: Egmont Estonia, 176. • Harkin, A. M., Anderson, P., Goos, C., 1997. Smoking, drinking and drug taking in the European Region. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe, 249. • Mackay, J., Eriksen, M. 2002. The tobacco atlas. Geneva: World Health Organization, 128. • Otter, M.1997. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 135. • Pärna, K. 1997. Smoking and associated factors among adolescents in Tallinn (Estonia):Master of Public Health course work. Tartu: Tartu Ülikool, 60. • Wahl, D. M., Eik, E. 1998. Narko. Tallinn: Avita, 52. • Zilmer, K., Mägi, M. 1996. Üldarsti käsiraamat. Tallinn: Medicina, 687. • http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-430-SMOKING.html • http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/066-8172-123-05-18-911-20060515STO08171-2006-03-05-2006/default_et.htm • www.haigekassa.ee • http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1307 • http://www.who.int/features/2003/08/en/

17. Küsimused • Kui palju on Eestis igapäevasuitsetajaid täiskasvanute seas? • 54 000 • 355 000 (X) • 910 000 • Tubakas tapab iga … kasutaja • Kümnenda • Viienda • Teise (X) • Kui palju suurendab suitsetamine meestel surmaohtu? • 1,2 korda • 1,5 korda • 1,7 korda (X)