1 / 32

Vaimne tervis

Vaimne tervis. Viimsis 1.12.2010 Kaja Sepp. Vaimne tervis tähendab seda , kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme. Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud.

zev
Download Presentation

Vaimne tervis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Vaimne tervis Viimsis 1.12.2010 Kaja Sepp

  2. Vaimne tervis tähendabseda, kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme. Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud. Nagu füüsiline tervis, on ka vaimne tervis ja heaolu tähtis kogu elu vältel. Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis jääb üsna ähmaseks mõisteks.

  3. WHO määratluse kohaselt sõltub inimese tervis • 50 %eluviisist • 20 % geneetilisest foonist • 20 % vaimsest ja füüsilisest keskkonnast • 10% arstiabist “Kuni 50 % kõigist somaatilistest kaebustest ja tervisehäiretest on hingelist algupära. Sellised isikud vajaksid sageli sootuks teistsugust käsitlust kui igapäevameditsiinis tavaks” (A.-E. Kaasik “Eesti Arst” nr 2 2007) Kaja Sepp 01.2010

  4. Mis vaimset tervist mõjutab • Muutus ise võib kesta vaid hetke, aga kohanemine muutusega võib võtta terve elu. • Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. • Ülemäärane pidev stress igapäevaelus nõrgestab vaimset tervist ja viib organismi immuunsüsteemi nõrgenemisele.

  5. Riskikäitumine ja sõltuvushäired on ümbritseva reaalse keskkonna eest põgenemine! • Sest puudub sisemine tasakaal ja rahulolu- iseenda, saavutuste, lähedastega, ümbritseva keskkonnaga • Saavutustele orienteeritus, vähene tingimusteta armastamise ja aktsepteerimise oskus, pidev hinnangute andmine – viib madala enesehinnanguni. • Oskamatus, teadmatus ja häbenemine abi küsida • Puudub mõni parem meetod selle rahuolu saavutamiseks – psühholoogiline enesearendus, hea partnersuhe ja perekond, religioon, sport, hobid, klubid, psühholoogiline abi vajalikul hetkel jne.

  6. Sagedasemad psühhosomaatilised kaebused • Peavalu ja pearinglus • Tükitunne kurgus, neelamisraskus, köhatamine • Näo ja alalõualiigese pk valud • Kaela-õlavöötme valu • Rindkerevalud • Õhupuudus • Seedehäired ja kõhuvalud • Alaseljavalud • Vaagnapiirkonna valud, põievaevused • Treemor lihastes, tundlikkuse häired, lihaskrambid jms Kaja Sepp 01.2010

  7. Haigus ja vastutus • Me vastutame oma suhtumise ja tunnete eest ning käitumise eest iseendaga, kuid meie ei saa alati tulemust ette kindlaks määrata, nagu meie ei pane päikest tõusma ja loojuma ega hoia Maad orbiidil (D. Shapiro) • Me saame kontrollida, kuidas me reageerime enesega toimuvale, kuid me ei saa kontrollida kõike seda, mis meiega toimub. • Selle asemel, et langeda lootusetusse või tunda ennast süüdlasena, võib haiguses näha väljakutset, võimalust iseennast paremini tundma õppida.

  8. WHO määratluse kohaselt sõltub inimese tervis • 50 %eluviisist • 20 % geneetilisest foonist • 20 % vaimsest ja füüsilisest keskkonnast • 10% arstiabist “Kuni 50 % kõigist somaatilistest kaebustest ja tervisehäiretest on hingelist algupära. Sellised isikud vajaksid sageli sootuks teistsugust käsitlust kui igapäevameditsiinis tavaks” (A.-E. Kaasik “Eesti Arst” nr 2 2007) Kaja Sepp 01.2010

  9. Holistiline ehk terviklik • Holistiline tähendab terviklikkust ja tuleneb omakorda kreekakeelsest sõnast "holos" – kogu, terve, täielik. • Holistiline teraapia käsitleb maailma ja inimest ühtse tervikliku süsteemina. Inimese keha, tunded ja mõtlemine moodustavad samuti ühtse jagamatu terviku. Kõige rohkemmõjutab inimese elu ja  heaolu see, kuidas ta tajub iseennast ja kuidas ta tajub ümbritsevat keskkonda ning ennast ja teisi inimesi selle suhtes. • Sinna kuhu suuname oma tähelepanu, sinna suuname ka energiat. • Holistilise psühhoteraapia eesmärgiks on aidata inimesel leida oma alateadvusest vanad, oma aja ära elanud hirmud ja mured, need läbi vaadata ja neist vabaneda või enda kasuks tööle panna. See annab juurde palju energiat ja elujõudu!

  10. Mina olen Bioloogiline mina – kehalised mõõtmed, füsioloogia Materiaalne mina – suhe asjadega, varanduslik seis, materiaalsed esemed isiku valduses Sotsiaalne mina – suhted teiste inimestega, ühiskondlik – kogukondlik kuuluvus Vaimne mina – siseelu: tunded, mõtted, mis teada ainult iseendale

  11. Holistiline Mina • Alateadlik Mina ehk keha mälu.  Mõnikord me ei taju teadlikult neid allasurutud tundeid ja mõtteid. Nad on meie alateadvuses, ehk kehamälus. Küll aga mõjutavad need meie igapäevast käitumist, mõtlemist, tunnete kogemist ja ka kehalist heaolu.  Allasurutud tunded võivad soodustada depressiooni, valu ja väsimust jm. kehalisi probleeme, ebamäärast kurbust ja viha, madalat enesehinnangut. • Teadlik Mina – on ärkvel teadlik mõistus, soovid, mõtted ja saavutused, tahe, suuna ja eesmärgi andmineTM suhtleb mõtte ja kõne abil, kirjutamise, joonistamisega jm. Suurimaks TM talendiks on kujutlusvõime. • Kõrgem Mina ehk Supermina – inspiratsioon, tarkus, looming, ideed, intuitsioon, tingimusteta armastus, Jumal

  12. Taju - perception • Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja selgitamise. • Haistmistaju • Kuulmistaju • Liigutamistaju • Maitsmistaju • Nägemistaju • Puutetaju

  13. Kuidas ma tajun iseennast? Kuidas ma tajun ümbritsevat maailma? Kuidas ma tajun teisi inimesi? Kuidas ma tajun elusündmusi? Kuidas ma tajun aega (minevik, olevik, tulevik)?

  14. Vana või noor?

  15. Kummale poole näed naisefiguuri pöörlemas? Kas päri- või vastupäeva?

  16. Kui figuur pöörleb päripäeva (paremale), siis domineerib su parem ajupoolkera. • Kui figuur pöörleb vastupäeva (vasakule), siis on domineeriv su vasak ajupoolkera. • Väidetavalt näeb enamik inimesi naisefiguuri pöörlemas vastupäeva - igapäevaelus domineerib ratsionaalne otsustamine ja loogiline mõtlemine. Loovad ja uuenduslikud ideed pärinevad aga paremast ajupoolkerast. 

  17. Parem versus vasak • Vasaku ajupoolkera funktsioonid: * loogiline mõtlemine* faktid, detailid* sõnad ja keel * matemaatika* teadmised* objektide nimed* ratsionaalsus ja otsustamineVasaku ajupoolkera kasutajad on rohkem reaalala inimesed. • Parema ajupoolkera funktsioonid:* tunded* intuitsioon* loovus * kujutlusvõime * sümbolid* fantaasia* terviku nägemineParema ajupoolkera kasutajad on rohkem tunde- ja kunstiinimesed.

  18. Mis ei ole transpersonaalne psühholoogia Transpersonaalne ei ole • Ekstrapersonaalne • Sama mis parem ajupoolkera • New Age • Religioon • Parapsühholoogia • Spirituaalne

  19. Aju ja teadvus. Ajulained • ARGITEADVUS –Beeta rütm 14 -38 Hz - Mõtlemine • MEDITATIIVNE - Alfa rütm 8 – 14 Hz – Kohalolek • SÜGAV MEDITATIIVNE , UNENÄOD, TRANSS – - Teeta rütm 4 -8 Hz - Alateadvus, allasurutud tunded jm • UNI - Delta 0,5 – 4 Hz - Teadvustamata olemine

  20. Kõik algab hingamisest • Hingamine tähendab olla elus. • Hingamine on andmine ja saamine. • Tundeseisundid mõjutavad hingamist ( viha, hirm, rõõm, mõnu, ekstaas) • Teadlik hingamine aitab luua sisemist rahu. • Sisemine rahuseisund aitab luua tasakaalu tunnete, mõtete ja keha vahel, aitab teha paremaid valikuid, otsuseid. • Tasakaal tunnete, mõtete ja keha vahel leevendab stressi ja parandab tervist ja elukvaliteeti, aitab kergemini kohaneda muutustega ning suurendab heaolutunnet!

  21. TUNDED ja VAJADUSED • Tunded on emotsionaalsed kogemused, mis on seotud meie isiklike vajaduste rahuldamise või rahuldamata jätmisega. • Tunnete äratundmise ja väljendamise võtmeks on tähelepanu keskendamine õigetele sõnadele, mis kirjeldavad meie sisemist tunnet ehk kogemust, mitte meie tõlgendust teiste inimeste tegudele. • Kui me oleme võimelised väljendama oma tõelisi tundeid, saame teha paremat koostööd, luua paremat suhet, milles enda ja teiste vajadustele rohkem tähelepanu pöörame.

  22. Milline on valdav tunne sinu elus? • Milline on peamine tunne, millega sa elad oma igapäevast elu? • Millist tunnet on sul kõige kergem väljendada? • Millist tunnet on sul kõige raskem väljendada? • Milline on suurim hirm su elus? • Millises olukorras oled tundnud suurimat häbitunnet? • Millises olukorras oled tundnud tugevat armastuse ja/või tänutunnet? • Millises olukorras oled tundnud tugevat vihatunnet • Mida see sinu kohta räägib?

  23. Mida sa tunned? nn. HEAD TUNDED nn. HALVAD TUNDED • Rõõm • Armastus • Rahu • Tänu • Kirg • Julgus • Õrnus • Enesekindlus • Reipus • Huvitatus • Hirm • Viha • Kurbus • Pinge • Valu • Häbi • Kadedus • Vastikus • Väsimus • Abitus

  24. Hirm • Ma kardan, et ei saa seda, mida ma tahan. • Ma kardan, et kaotan selle, mis mul on. • Ma kardan, et mul pole piisavalt. • Hirmu vältimine, hirmuga võitlemine, hirmu kartmine on suuremad probleemid kui hirm ise – oluline on mõista hirmu sõnumit. • Tähtis on keskenduda ISEENDAKS OLEMISELE oma igapäevases elus, mitte iseenda “õigeks, heaks ja korralikuks “ kasvatamisele läbi kõige ettenägemise ja kontrollimise.

  25. HÄBI JA SÜÜTUNNE • Sul on kujutluspilt endast, milline sa tahaksid olla. Kui tegelikkus ei vasta sinu kujutlusele, tunned sa HÄBI. • Häbi on õpitud tunne, me õpime häbenema ja varjama oma nõrkusi, oma puudusi ja inimesele mõnikord omaseid ebapuhtaid soove, mõtteid. • Häbi on väga valus ja maetud meis sügavale • Süütunne tekib, kui oled eksinud moraalireeglite vastu ja kujutled, et saad karistada. • Süütunne piirab su tegevust, häbitunne su väljendust. • Süütunne on seotud su tegevusega, häbi su olemusega. • Süütunne on halb ja häbi veelgi halvem.

  26. Viha • Viha on intensiivne elujõu väljendus, eluterve nähtus. • Viha ülesanne sarnaneb palavikule –see aitab ära põletada soovimatud elemendid ja teha muutusi. • Viha tuleks kuulata ja respekteerida, mitte alla suruda, sest vihal on sõnum. • Viha teise inimese vastu ei anna infot selle kohta, milline teine inimene on, vaid ON SINU TUNNE. • Suletud-südame-viha versus Avatud-südame-viha ehk destruktiivne versus konstruktiivne

  27. Projektsioon • “Kes teisele ütleb, see ise on!” • Projektsiooni puhul inimene ei teadvusta mõnda omadust või iseloomujoont iseendas, aga näeb seda eredalt kellegi teise juures. Selle joone või omaduse nägemine kutsub esile tugevaid tundeid, positiivseid või negatiivseid. • Projektsioon on psüühiline mehhanism, mis toimib alateadlikult ja automaatselt. • Kui me projektsiooni teadvustame, siis see enam nii ei toimi. • Projektsioon annab võime intuitiivselt tunda, kuidas teine inimene end tunneb, annab võime kaasa tunda.

  28. Kõik meie tunded on täiesti OK, • Kui me väljendame neid positiivselt, õigel ajal ja õiges kohas, ausalt ja avatult, olemata teiste inimeste suhtes vägivaldne. • Kõik tunded on vajalikud, kui me neid mingis olukorras tunneme. • Tundeenergiat võivad takistada teatud uskumused, hoiakud, käitumised. • Tunded on meie energeetiline kütus. • Dalai Laama: “Oma kõige pimedamatest eluhetkedest leiad sa kõige suuremad aarded.”

  29. Püüa olla iseenda parim väljalase igal hetkel! • Iga käesolev hetk on oluline. • Oled iseenda parim kaaslane ja sõber. • Leia väärtusi igapäeva lihtsatest tegemistest. • Loo igapäeva toimetusest rituaale. • Suhtle inimestega, ole avatud ja siiras.

  30. Kaja Sepp 01.2010

  31. HEA ENESE TUNDMINE LOOB SISEMISE RAHULOLU, TOOB TERVISE JA TASAKAALU.www.tervisjatasakaal.ee Kaja Sepp 01.2010

More Related