1 / 48

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008: 1. koolitus 28.02.-29.02.2008

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008: 1. koolitus 28.02.-29.02.2008. Tiia Tammaru, Tallinna Tehnikaülikool Jari Kukkonen, Deloitte Advisory AS. Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind: võimaldajad. Kriteeriumide struktuur – võimaldajad.

lars-sutton
Download Presentation

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008: 1. koolitus 28.02.-29.02.2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008:1.koolitus 28.02.-29.02.2008 Tiia Tammaru, Tallinna Tehnikaülikool Jari Kukkonen, Deloitte Advisory AS

  2. Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind:võimaldajad

  3. Kriteeriumide struktuur – võimaldajad

  4. 1. Eestvedamine: Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid oma isikliku eeskujuga innustavad ja toetavad kutseõppeasutuse kultuuri 1a Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid arendavad organisatsiooni missiooni, visiooni ja väärtusi ja on täiuslikkuse kultuuri eeskujuks: • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kutseõppeasutuse missiooni ja visiooni olemasolu ja arendamist • kuidas liidrid arendavad kutseõppeasutuse selgeid väärtushinnanguid, millel põhineb kutseõppeasutuse juhtimine ning organisatsioonikultuur • kuidas liidrid järgivad igapäevaselt neid väärtusi • kuidas liidrid õpivad ise ja koolitavad teisi • kuidas liidrid teevad ennast kättesaadavaks, kuulavad ära ja reageerivad kutseõppeasutuse töötajatele • kuidas liidrid stimuleerivad ja julgustavad inimesi koostööle, õppimisele ja loovusele • kuidas liidrid vaatavad üle ja parendavad oma juhtimistegevuse mõjusust

  5. 1b Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid on aktiivsed parendustegevuse eestvedajad organisatsioonis ja on kaasa haaranud kliente, tarnijaid ja teisi väliseid institutsioone • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid sellest, kuidas liidrid: • rakendavad pideva parendamise põhimõtet kutseõppeasutuse juhtimisel ja igapäevategevustes • osalevad parendustegevuste prioriteetide määramisel, selleks finantseerimise tagamisel, organiseerimisel ja toetamisel • haaravad kaasa ja tunnustavad töötajaid uuenduste elluviimisel • osalevad erinevates ühiskondlikes tegevustes, konverentsidel ja seminaridel • tagavad juhtimise läbipaistvuse, demokraatlikkuse, tõhususe ja mõjususe • suhtlevad õpetajate, teiste töötajate ja kutseõppeasutuseväliste partneritega ning kaasavad neid parendustegevusse • jagavad parimaid kogemusi kutseõppeasutuse sees ja väljaspool • tunnustavad erinevate huvipoolte tulemusi

  6. 2. Poliitika ja strateegia: Kuidas organisatsioon töötab välja, viib ellu ja vaatab üle strateegiat ning muudab selle plaanideks ja tegevusteks 2a Kuidas organisatsioon töötab välja strateegiat ja plaane, tuginedes asjakohasele ja kõikehõlmavale toimemõõtmisest ning uuringute, õppimise ja loovusega seotud tegevustest saadud informatsioonile Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kuidas kutseõppeasutus teeb kindlaks, analüüsib ja kasutab asjakohast informatsiooni, mis on seotud • sotsiaalsete, keskkonnahoiu ja seadusandluse valdkondadega, majanduslike ja demograafiliste näitajatega ning konkurentide tegevustega • kutseõppeasutuse sisemiste toimenäitajate ning tugevate ja nõrkade külgede analüüsiga • missiooni ja visiooni, väärtushinnangute, arengu- ja tegevuskavadega, mis tuginevad huvipoolte vajadustele ja ootustele • kutseõppeasutuse missiooni ja visiooni haakumist huvigruppide selgete eesmärkide sõnastamisega visiooni teostamiseks • tegevustele prioriteetide seadmist ja huvipooltega arvestamist • kas kasutatakse võrdlusi kutseõppeasutuste “parimate kogemustega”

  7. 2b Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane edastab ja ellu viib • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kuidas missiooni ja visiooni teadvustatakse juhtidele, õpetajatele ja töötajatele ning teistele huvipooltele • kuidas kaasatakse kutseõppeasutuse kõikide tasandite töötajaid ning teisi huvipooli praktiliste ja realistlike eesmärkide ja plaanide ellu viimisse juhindudes tulevikuvisioonidest • kuidas rakendatakse ellu kutseõppeasutuse missiooni, visiooni ja väärtusi tuginedes õpilaste, tööandjate, õpetajate ja teiste huvipoolte vajadustele ja ootustele • kuidas edastatakse strateegiaid ja plaane kõikidele töötajatele organisatsiooni kõikidel tasanditel ja hinnatakse neist arusaamist • kuidas tagatakse töötajate arusaamine kutseõppeasutuse strateegiaist ja plaanidest seostatuna töötajate tegevusega • visiooni teostamiseks sõnastatud selgete eesmärkide saavutamise mõõtmist • ...

  8. 2c Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane üle vaatab, uuendab ja parendab • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • strateegiate ja plaanide ülevaatust, muutmist, uuendamist ja parendamist • strateegiatesse ja plaanidesse muudatuste tegemisel huvipoolte kaasamist • strateegiate ja plaanide asjakohasuse ja mõjususe hindamist • . . .

  9. 3. Töötajad: Kuidas organisatsioon juhib, arendab ja kasutab oma inimeste teadmisi ja kogupotentsiaali individuaalsel, meeskondlikul ja organisatsiooni tasandil • 3a Kuidas planeeritakse, juhitakse ja parendatakse inimressursse ning määratletakse, arendatakse ja säilitatakse töötajate teadmisi ja kompetentsi: Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • töötajate värbamise ja karjääri arendamise poliitikat, lähtudes kutseõppeasutuse vajadustest • inimestega seotud plaanide (näiteks töötasustamine, koolitus ja motivatsioonisüsteemid), kutseõppeasutuse strateegiate ja tegevuskavade kooskõlastamist töötajatega • töötajate küsitluste ja muude töötajate tagasiside vormide kasutamist • ainekavade, õpetajate ja töötajate ning meeskondade eesmärkide kooskõlastamist • töötajate tegevuste ja karjäärivajaduste hindamist ja tunnustamist • töötajate (sh juhtide) kompetentsi hindamist ja juhtimist ning võrdlust tööülesannetega • personaliressursi planeerimist, juhtimist ja parendamist • töötajate koolitamist ja selle tõhususe hindamist

  10. 3b Kuidas töötajaid kaasa haaratakse ja volitatakse ning kuidas toimubtöötajate ja organisatsiooni vaheline dialoog • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • töötajate initsiatiivi julgustamist ja kasutamist, otsustusõiguse delegeerimist • töötajate kaasahaaramist ja motiveerimist kutseõppeasutuse eesmärkide saavutamiseks • kommunikatsioonivajaduste määratlemist, kommunikatsioonipoliitikat ja sellesuunalisi plaane • õpetajate ja juhtkonna, töötajate ja juhtkonna ning õpetajate ja töötajate vahelist infovahetust • meeskonnatöö soodustamist • õpitu ja muul moel kogutud heade kogemuste ja teadmiste levitamist • innovaatilise ja loova käitumise toetamist • . . .

  11. Praktiline töö – täidetud vorm Võimaldajad, 3b • Loe läbi kriteeriumi sisu ‘täidetud vormi’ vasakus osas. • Loe läbi kriteeriumi 3b kirjeldus näidistaotlusdokumendis. • Loetle kasutatavad meetodid, lisa tabelisse olemasolev info kasutusaja, rakendatuse ja ülevaatuse kohta (2.-5. samm) • Loetle ülevaatustest tulenevaid parendustegevusi(6.samm) • Loetle kriteeriumi tugevused ja parendusvaldkonnad (7. samm)

  12. 4. Partnerlus ja ressursid: Kuidas organisatsioon mõjusalt ja tõhusalt juhib oma ressursse • 4a Kuidas organisatsioon juhib oma finantsressursse: • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • finantsstrateegiate ja –tegevuste välja töötamist ja elluviimist • finants- ja investeerimispoliitika ning prioriteetide omavahelist vastavust • kontrollsüsteemi kasutamist finantstegevuste osas • finantsressursside tagamist ja kasutamist kutseõppeasutuse strateegiate ja plaanide elluviimiseks • finantsriskide juhtimist • kutseõppeasutuse eesmärkidele ja prioriteetidele vastava eelarve koostamist ja täitmist • kutseõppeasutuse majandamise tõhusust ja säästlikkust • muude finantseerimisvõimaluste kasutamist kutseõppeasutuse eesmärkide saavutamisel • muude finantseerimistegevuste ja kutseõppeasutuse prioriteetide vastavust

  13. 4b Kuidas organisatsioon juhib oma inforessursse Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • informatsiooni ja teadmiste kogumist ja juhtimist poliitika ja strateegia toetamiseks • töötajatele nende tööülesannete probleemivabaks täitmiseks vajaliku informatsiooni olemasolu ja kättesaadavuse kindlustamist • inforessursside säilimist ja kaitsmist, sh seoses infotehnoloogiliste vahenditega • õppetöö ja juhtimise seisukohalt olulise andmete kogumist, neist informatsiooni tootmist, selle kasutamist, jagamist ja säilimist • kutseõppeasutuse siseselt ja väliselt vajaliku aruandluse tagamist ja sellele asjakohast ligipääsetavust • info-ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendite ja infosüsteemide arendamist • . . .

  14. 4c Kuidas organisatsioon juhib väliseid partnerlussuhteid Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • partnerite leidmist ja hoidmist lähtudes poliitikast ja strateegiast, võtmepartnerite määratlemist • väliste huvipooltega partnerlussuhete arendamist ja kommunikatsiooni • koostööd partneritega ühistes huvides ja parendustegevustes • toodete ja teenuste tarnijate valimist ning tarnijate ja tarnete toimivuse hindamist • koostööprojekte teiste õppeasutuste, organisatsioonide, ettevõtete/asutustega ning projektide suhet prioriteetidega • keskkonnamõjude optimeerimist, jäätmete vähendamist ja ümbertöötamist, taastumatute loodusressursside säästmist • …

  15. 4d Kuidas organisatsioon juhib muid ressursse Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • asjakohaselt oma ehitiste, õppebaaside ja seadmete ning muude ressursside kasutamist lähtudes poliitikast, strateegiatest ja säästlikkusest • intellektuaalsete ja materiaalsete varade turvalisuse tagamist • õppeotstarbelise materiaal-tehnilise baasi kasutamist, haldamist ja arendamist • õppeotstarbelise materiaal-tehnilise baasi vastavust õppeasutuse eesmärkidele • uute tehnoloogiate ja õppemeetodite kasutuselevõttu konkurentsieelise saamiseks • varade võimalike ühiskonnale või töötajatele (sh tervisele ja ohutusele) kahjulike kõrvaltoimete mõõtmist ja juhtimist • . . .

  16. 5. Õppekorraldus ja sellega seonduvad protsessid:Kuidas organisatsioon kavandab, juhib ja parendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemi ja protsesse klientide täielikuks rahuldamiseks ja neile suureneva väärtuse loomiseks • 5a Kuidas organisatsioon keskendub oma tooteid ja teenuseid kavandades klientidele ning kuidas juhitakse ja kindlustatakse kliendisuhteid: Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • õpilaste rahulolu ja ootuste uurimist õppekava, spetsialiseerumisvõimaluste, õppeprotsessi ja olmetingimuste suhtes • õppekava tööandjate vajadustele vastavuse uurimist • tööandjatelt tagasiside kogumist kutseõppeasutuse lõpetajate osas • õppekavade ülevaatust ja kaasajastamist, uute õppekavade väljatöötamist • praktilise ja teoreetilise õppe vahekorda õppekavades • kasutatavate õppemeetodite, materiaalse sisseseade ja muude õppe-vahendite kaasaja nõuetele vastavust • õpilaste vastuvõttu kutseõppeasutusse, kandidaatide valikukriteeriume ning erialale sobivuse hindamist

  17. 5b Kuidas organisatsioon arendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemi Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kutseõppeasutuse juhtimissüsteemi ülevaatust ja parendamist, et kindlustada õpetamise kvaliteedi vastavust nõuetele ja ootustele • õppekorralduse ülevaatust ja parendamist • kutseõppeasutuse enesehindamist ja tulemuste kasutamist • ülevaatuste ja tagasiside kogumise süsteeme ja nende täiustamist • asjakohaste kvaliteedijuhtimisstandardite kasutamist • . . .

  18. 5c Kuidas organisatsioon juhib oma võtmeprotsesse toodete ja teenuste loomiseks Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • protsesside, sh võtmeprotsesside määratlemist ja juhtimist strateegia ja poliitika elluviimiseks • selge vastutuse määratlemist võtmeprotsesside juhtimisel • koostööd huvipooltega võtmeprotsesside osas • õppekavade ellurakendamist ja rakendamise seiret • võimalusi spetsialiseerimiskursusteks • õppetulemuste seiret ja kogutud info kasutamist • praktilise väljaõppe kaasaja nõuetele vastavuse tagamist (nii õppeasutuses kui ka ettevõtetes/asutustes) • õpilaste iseseisva töö korraldamist ja tingimusi selleks • õpetajate omavahelist koostööd ja õppeainetevahelist integratsiooni • Info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist õppekava eesmärkide saavutamisel ja paremate õppimistingimuste loomisel, e-õppe arendamist • kaasaegsete õppemeetodite ja tehniliste abivahendite kasutamist õppetöös • . . .

  19. 5d Kuidas organisatsioon juhib oma pideva parendamise protsessi, kasutadesuuenduslikkust ja loovust Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • parendustegevuste määratlemist, prioriteetide määramist ja elluviimist • asjakohaste meetodite kasutamist parendusprotsessis • teabe kogumist ja kasutamist kutseõppeasutuse lõpetajate ettevalmistuse piisavuse kohta • juhtkonna otsuste ülevaatust õpetamiskvaliteedi, kutseõppeasutuse sisekliima, majandusliku olukorra osas • protsessimuudatuste mõjususe tagamist • asjakohaste meetodite kasutamist parendustegevustes • …

  20. Võimaldajate kvaliteedi hindamine

  21. RADAR – elemendid ja atribuudid Põhjendatud • i Lähenemisviis Integreeritud Rakendatud VÕIMALDAJA Rakendatus Süstemaatiline Mõõtmine Hindamine & ülevaatus Õppimine Parendamine

  22. Radari hindamismaatriks: võimaldajad

  23. Lähenemisviisi hindamine - põhjendatus • Organisatsioon peab kasutatava lähenemisviisi valikut põhjendama, viidates näiteks andmeanalüüsile, võrdlusuuringutele vms • Valitud lähenemisviis peaks olema ennetava iseloomuga, pigem proaktiivne kui reaktiivne • Lähenemisviisi jaoks peavad olema välja arendatud selged protsessid • Lähenemisviis peaks arvestama erinevate huvipoolte vajadusi (võimalusel nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil) • Mida rohkem tõendeid, seda kõrgem skoor • Madal skoor – kirjeldatakse mida on tehtud, mitte miks ega kuidas • Rollimudel – mis, miks, kuidas on tehtud ja milline on seos oluliste huvipooltega, toetatuna illustreerivate näidetega

  24. Lähenemisviisi hindamine - integreeritus • kasutatavad meetodid ja lähenemisviisid peaksid olema suunatud soovitavate tulemuste saavutamisele (nii praegu kui ka tulevikus) • valitud lähenemisviisid peaksid toetama üldise poliitika ja strateegia elluviimist • kasutatavad meetodid ja lähenemisviisid ei tohiks olla eraldiseisvad ‘asjad iseeneses’, vaid peaksid olema integreeritud organisatsiooni normaalsesse, igapäevasesse tegevusse ning seostuma teistes kriteeriumides kirjeldatud lähenemisviisidega

  25. Lähenemisviisi hindamine – rakendatus Näited rakendatuse ulatuse kohta • olulistes valdkondades, • protsessides ja • juhtimistasanditel • Tugineda saab taotlusdokumendi sissejuhatavale osale • Kasutamise sagedus, kestus, varieeruvus, kasutamise muutumine ajas • Vältige sõnu ‘kõik juhid’, ‘iga protsess’, ‘enamikes kohtades’ jms

  26. Lähenemisviisi hindamine – süstemaatilisus • Kas meetodite ja lähenemisviiside rakendamine on planeeritud tegevuse elluviimise tulemus • Kuivõrd hästi on valitud lähenemisviis metoodiliselt läbi mõeldud (sh sobivus erinevatesse situatsioonidesse, jätkusuutlikkus) • Kasutatavad meetodid ja lähenemisviisid ei tohiks olla ühekordsed kampaaniad, vaid regulaarsed ja mingit mudelit või sobilikku metoodikat järgivad tegevused

  27. Lähenemisviisi hindamine – mõõtmine • Kuidas toimub kasutatavate meetodite ja lähenemisviiside ning rakendatuse mõjususe regulaarne mõõtmine • näited lähenemisviiside mõjususe ning rakendatuse tõhususe ja ulatuse mõõtmise kohta • kuidas mõõtmisprotsess toimub • mõõtmissagedus, meetodite asjakohasus • lähenemisviiside tõhusus ja mõjusus • erinevate huvipoolte arvamuste arvestamine • kõrge skoor – mõõtmisprotsessi selgitus ja valiku põhjendus; kes vastutab; kui sageli toimub; kuidas on seotud vastava tulemuste kriteeriumiga

  28. Lähenemisviisi hindamine – õppimine • Mida ja miks organisatsioon teeb või kavatseb teha iga võimaldava allkriteeriumi tähenduses • Parimate tavade ja parendusvõimaluste kindlakstegemiseks, shõppimine organisatsioonisiseselt ja –väliselt • Millise põhjendusega on õppimismeetodid valitud (kas põhinevad juhusel või hoolikatel kaalutlustel) • Milliseid võrdlustähiseid on organisatsioon endale seadnud (organisatsioonisisesed võrdlused, võrdlused konkurentide, valdkonna parimatega) • Millistest allikatest püütakse õppimiseks vajalikku infot hankida (uurimisasutused, võrgustikud, konverentsid)

  29. Rakendatuse hindamine – parendamine • Mõõtmis- ja õppimistulemusi analüüsitakse ja kasutatakse parendustegevuste: • kindlakstegemiseks, • prioriteetide määramiseks, • planeerimiseks • elluviimiseks • Milliste tulemuste juures võime nende parendustegevuste elluviimise vilju näha?

  30. Auhinnaprotsessi kulg Enesehindamine (taotlusdokument auhinnakonkursile) Välishindamine Organisatsioonikülastus Tagasisideraport Osalejate tunnustamine, auhindade väljaandmine

  31. Organisatsioonikülastus • Pärast hindamisraportite põhjal tugevuste ja parendusvaldkondade ning tekkinud küsimuste loetlemist tullakse organisatsiooniga tutvuma; sellele eelneb kohtumine asutuse esindajatega • Külastuse käigus toimub taotlusdokumenti lugedes tekkinud küsimuste selgitamine ja esitatud väidete kinnitamine või ümberlükkamine • Külastus kestab vähemalt 2 päeva

  32. Organisatsioonikülastuse eesmärk • Leida kinnitust taotlusdokumendis esitatud informatsioonile, mis oleks piisav organisatsiooni täieliku analüüsi teostamiseks mudeli 22 kriteeriumi lõikes ning lisaväärtust andva tagasisideraporti esitamiseks žüriile • Selgitada kõiki taotlusdokumenti lugedes ebaselgeks jäänud asjaolusid, eriti rakendatusega seonduvat • Tunnetada organisatsioonis valitsevat üldist õhkkonda ja kontrollida, kas taotleja võiks olla ‘rollimudeliks’ • Külastuse tulemusena adekvaatselt hinnata organisatsiooni (jõuda meeskonnana konsensuseni skoori osas).

  33. Hindamistulemused auhinnakomisjonile • Pärast organisatsioonikülastust toimub meeskonna konsensusel põhinev asutuse hindamine ja tagasisideraporti koostamine • Tagasisideraportid esitatakse sõltumatule auhinnakomisjonile (žürii) • Auhinnakomisjon teeb otsuse auhinnasaajate kohta

  34. Tagasisideraportid osalejatele • Kõik hinnatud organisatsioonid saavad põhjaliku hindamisaruande (tagasisideraporti) • Aruandes osutatakse organisatsiooni tugevatele külgedele ja parendamist vajavatele valdkondadele ning antakse skoorid allkriteeriumide lõikes ja lõppskoor • Aruande põhjal on organisatsioonil võimalik täiustada oma tegevust

  35. Välishindamise kasulikkus • Annab sõltumatu hinnangu kogenud ekspertidelt • Annab põhjaliku ja konfidentsiaalse aruande, mis kirjeldab organisatsiooni tugevaid külgi ja parendamist vajavaid valdkondi • Annab võimaluse võrrelda oma organisatsiooni teiste organisatsioonidega (koolide, lasteaedadega) ühtse metoodika alusel

  36. Taotlusdokumendi koostamine • Projekti planeerimine • Andmekogumine • Taotlusdokumendi kirjutamine

  37. Kuuluvus • Aruanne on terve organisatsiooni kirjeldus - kogu dokument on juhtkonna ‘oma’ • Igal kriteeriumil on omanik (haldur), kes vastutab kriteeriumi kirjeldamise eest (vajadusel 2-4 liikmeline meeskond) • Kriteeriumi haldurid ei pea olema (võivad olla) sama valdkonna juhid/spetsialistid; see • laiendab arusaamist teistest valdkondadest • kujundab organisatsioonis ühtsusetunnet • tagab ka ‘endastmõistetavate’ küsimuste esitamise ja väldib oletusi • Haldurid esitavad vähemalt esialgse mustandi • Lõpliku aruande võib kirjutada kokku väike meeskond

  38. 1. Kuidas projekti planeerida ? • Juhtkonna rolli määratlemine • Eesmärkide kooskõlastamine • Miks osaletakse? Millised on ootused? • Millised on oodatavad tulemused? • Enesehindamise vormiline ettevalmistamine • Juhtmeeskonna koostamine • Vastutajate määramine • Enesehindamismeetodi(te) valik • (Vahe)tähtaegade kokkuleppimine

  39. Kes sobivad juhtmeeskonda ? • Juhtmeeskonda sobivad inimesed, kes: • tunnevad kvaliteediauhinna mudelit • tunnevad hästi kogu asutuse toimimist • valdavad koos kõiki vajalikke valdkondi • on jaotanud meeskonnasisese vastutuse • on asutuse erinevatelt tasanditelt • oskavad intervjueerida ja seda kirja panna • oskavad piisavalt üldistada

  40. Millega alustada ? • Planeerida projekti ressursid • Teavitada projektist kogu kooli • Kaasata aktiivselt töösse partnerid • Teha infokättesaadavaks • - intranet • - seinaleht • - e-mailid • - sisekoolitus • - infoseminar

  41. Mis on võtmeteemad ? • Võtmeteemad iseloomustavad positiivselt iga asutust, olles kultuuri, väärtuste ja tugevuste väljenduseks • Võtmeteemad võivad olla: • partnerlussuhted ettevõtete ja tööandjatega • kõrged õpitulemused; oskused jms • pidev teadmiste omandamine; pidev õppimine • uuenduslikkus ja innovatsioon • erivajadustega õppijatega arvestamine • … • Võtmeteemad kajastuvad erineva nurga alt kogu taotlusdokumendis, olles kooskõlas arengukavaga

  42. 2. Andmekogumine – millest lähtuda ? • Võtmeteemad • Kvaliteediauhinna kriteeriumid • Hindamismetoodika (RADAR) • Organisatsiooni ajalugu • Süsteemide rakendatus • Järjepidevus, kriteeriumidevahelised seosed • Konkreetsed nimed (kasutada mõõdukalt)

  43. Andmekogumise allikad • Üldine juhtimis- ja haridusalane informatsioon, käsiraamatud • Õppe- ja kasvatustööalane informatsioon (õppekava) • Ankeetküsitlused, koosolekute protokollid, presentatsioonid • Sügavuti minevad intervjuud töötajatega, kasutades struktureeritud või osaliselt struktureeritud vorme • Olemasolevate andmete kasutamine, vajadusel nende kohandamine konkreetse allkriteeriumi jaoks • Kohapealsed hindamised spetsiifilise süsteemi või tulemuse selgitamiseks • Teadetetahvlid, intranet, kodulehekülg

  44. Leheküljed 1-4: Võtmefaktorid Võtmefaktorid on need faktid teie organisatsiooni kohta, mis aitavad assessoreid saada üldisema pildi teie organisatsioonist ja selle strateegilisest kontekstist. Võtmefaktorite sisu: Organisatsiooni eesmärke (missioon ja visioon), seda, millega organisatsioon tegeleb, kelle jaoks ning tooge välja mõned oma võtmesuhted partnerite või emaorganisatsiooniga. Keskkond, milles organisatsioon tegutseb Organisatsiooni suhted Konkurentsikeskkond Millised on organisatsiooni põhilised strateegilised väljakutsed? Milline on (mida endast kujutab) organisatsiooni toimivuse parendamise süsteem? “Kvalifikatsioonifail”

  45. “Kvalifikatsioonifail“ • Leheküljed 6-15: • Organisatsiooni tulemused Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudeli iga kriteeriumi kohta (6, 7, 8, 9) • Nende faktide ja andmete esitamiseks võib kasutada: • diagramme või tabeleid, kus on välja toodud trendid, eesmärgid ja võrdlused; • graafilisi kujundeid või pilte faktide illustreerimiseks; • teksti, et selgitada esitatud tulemuste ulatust (scope) ning • seoseid asjakohaste lähenemisviisidega (seoseid tulemuste ja võimaldajate vahel).

  46. “Võimaldajate kaart” • Võimaldajate kaardi otstarve on: • anda assessorite meeskonnale ülevaate teie lähenemisviisidest ning sellest, kuidas nad lähevad kokku Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudeli võimaldajate kriteeriumitega (1a kuni 5d); • olla sisendiks ning dokumendiks, millele viidata teie organisatsiooni tippjuhtidega kohtumiseks ettevalmistamisel, • tagada, et organisatsiooni kõik juhtimissüsteemi elemendid on arvesse võetud.

  47. “Võimaldajate kaart” • Kasutage teile sobivat struktuuri • Oluline on, et 4 alljärgnevat elementi oleks kajastatud dokumendis: • Ülevaade teie lähenemisviisidest ja projektidest või initsiatiividest, selliste nimetustega, mida kasutate sise- ja/või väliskommunikatsiooni käigus. • Kuidas need lähenemisviisid vastavad Eesti Kutsekoolide kvaliteediauhinna võimaldajate kriteeriumidele, kas kriteeriumi (1-5) või allkriteeriumi (1a-5d) tasandil; • Kuidas nad mõjutavad kvalifikatsioonifailis esitatud tulemusi. Vajadusel võib selles failis viidata spetsiifilistele tunnustele või tulemustele. • Viited tõendusmaterjalidele, millega assessorite meeskond võib tutvuda organisatsiooni külastuse käigus. Kasutage sõnastust ja terminoloogiat, mida pruugite igapäevases töös ja suhtlemisel.

  48. Koolituse kokkuvõte

More Related