1 / 12

Täiskasvanuhariduse rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist 2014+ perioodil

Täiskasvanuhariduse rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist 2014+ perioodil. Terje Haidak 28.11.2013 Tallinnas. Probleemid täiskasvanute oskustega.

kasie
Download Presentation

Täiskasvanuhariduse rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist 2014+ perioodil

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Täiskasvanuhariduse rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist2014+ perioodil Terje Haidak 28.11.2013 Tallinnas

  2. Probleemid täiskasvanute oskustega Täiskasvanute nooremates vanusegruppides on järjest kasvanud inimeste hulk, kelle õpingud on katkenud keskhariduse tasemeni jõudmata. Kõige teravam on probleem 20-24-aastaste hulgas, kus põhiharidusega inimeste osakaal on 18,0%, parimas olukorras on 45-49-aastased – neist on põhiharidusega vaid 4,6%. Vanuses 20-34 on kokku üle 40 tuhande inimese, kes on omandanud vaid põhihariduse (25-34-aastaste hulgas üle 23 000).

  3. Põhiharidusega inimesi seisuga 31.12.2011 ning nende osakaal antud vanuserühmas (REL 2011)

  4. Kolmandik tööealisest elanikkonnast ei oma kutse- või erialast kvalifikatsiooni. Varakult haridussüsteemistlahkunud täiskasvanute koolitusse tagasitoomise võimekus on madal. Tasemekoolituses või kursustel käis 25-64-aastastest põhiharidusega inimestest 2012. a vaid 4,2%.

  5. Põhiharidusega inimesed vanuses 20-34, absoluutarv ja osakaal vanuserühmast (REL 2011)

  6. Täiskasvanute elukestva õppe võtmepädevuste tase võiks olla praegusest parem. Oskuste tase hakkab kriitiliselt langema juba pärast 24.-34. eluaastat. Vanemate inimeste oskused on noortest oluliselt madalamad. PIAAC uuringu kohaselt ei julge või ei oska Eestis üle poole 50-aastastest ning vanematest keerukamatel juhtumitel arvutit kasutada, kõikide uuringus osalejate hulgas oli vastav näitaja 30%. 2013. aastal on elukestvas õppes osalemine pidurdunud.

  7. Tõukefondide kasutamine 2014-2020 ESFist TÄISKASVANUTE KOOLITUSEKS PLAANITAVAD TEGEVUSED

  8. KOOLITUSTEGEVUSED Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse: • täiskasvanute gümnaasiumitesse põhihariduse ja üldkeskhariduse mittestatsionaarsesse õppesse, • kutseõppeasutustesse koolipõhisesse tasemeõppesse nii esmase eriala omandamiseks, jätkuõppeks kui ümberõppeks. Täiskasvanud elanikkonnale täienduskoolituse ja ümberõppe võimaluste pakkumine Täiskasvanud elanikkonna elukestva õppe võtmepädevuste arendamine (esmastena IKT oskused, ettevõtlikkuse tõstmine, võõrkeeleõpe, sh eesti keele kui riigikeele õpe, õppimisoskuste ja sotsiaalsete oskuste arendamine).

  9. KOOLITUSES OSALEMIST TOETAVAD TEGEVUSED Karjääriteenused, nõustamine, teavitamine Jaotus HTMi ja SoMi vahel: HTM - kuni 26 aastased (Innove+Rajaleidja) SoM - töötud ja töötavad 26+ inimesed (Töötukassa) VÕTA süsteemi arendamine, koordineerimine, rakendamine, sh VÕTA-põhise enesehindamise laiendamine

  10. KOOLITUSE KVALITEEDI JA ASJAKOHASUSE TAGAMINE Õppekavaarendus Koolitajate koolitus E-õppe osakaalu suurendamine Koolitusvajaduse väljaselgitamise võimekuse tõstmine (tööturu seire- ja prognoosisüsteemi loomine) Täienduskoolituse kvaliteedisüsteemi täiendamine Arendusprojektid erinevatele täiendus- koolitusasutustele

  11. SIHTGRUPP: Kokku vähemalt 55 000 inimest, sh täienduskoolituses ja võtmeoskuste arendamise koolitustel 53 500, neist keskhariduseta vähemalt 10%

  12. Vaata lisaks: www.struktuurifondid.ee „planeerimine 2014-2020“ www.fin.ee www.hm.ee

More Related