1 / 23

Loeng 5 Organiseerimine Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused.

Loeng 5 Organiseerimine Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused. Organiseerimise olemus. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia määratleb mida teha, organiseerimine määratleb kuidas teha.

Download Presentation

Loeng 5 Organiseerimine Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Loeng 5 Organiseerimine Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused.

  2. Organiseerimise olemus • Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. • Strateegia määratleb mida teha, organiseerimine määratleb kuidas teha. • Otsustatakse mis põhimõttel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente – ressursse ja tegevusi. • Organisatsiooni struktuur peab vastama strateegiale. Seega ei ole organisatsiooni kavandamine ühekordne protsess, vaid peab kaasas käima muutustega. • Organiseerimise põhielemendid: • Organisatsiooni struktuuri loomine ja strateegiale kohandamine • Personalijuhtimine • Infovahetus

  3. Organisatsiooni elutsükkel aeg Käive, kasum sünd noorus keskiga küpsus

  4. Organisatsiooni struktuuri omadused tulenevalt selle küpsuse astmest

  5. Organisatsiooni struktuuri loomine • Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha funktsioonid ja seos teiste ametikohtadega. • Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmises: • firma efektiivsuse tagamine • organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi • organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine • aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab? • Struktuuri loomise tegevused • Ametikohtade kavandamine • Ametikohtade rühmitamine • Alluvus- ja aruandlussuhete määratlemine • Õiguste ja võimu jaotamine töökohtade vahel • Allüksuste tegevuste koordineerimine • Liini ja staabi eristamine

  6. Ametikohtade kavandamine • Mis ülesanded peavad olema organisatsioonis täidetud? • Kuidas neid ülesandeid saab jagada inimeste ja seadmete vahel? • Kuidas ülesandeid rühmitada, et tekiksid ametikohad? • Milline on optimaalne ülesannete hulk töötajale? • Milline peaks olema vahekord organisatsiooni efektiivsuse ja inimeste rahulolu vahel? • TÖÖ SPETSIALISEERIMINE – iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud • TÖÖDE ROTATSIOON – töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele • TÖÖ LAIENDAMINE – suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu • TÖÖ RIKASTAMINE – suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust • TÖÖ TEGURITE KAUDU LÄHENEMINE – põhineb töötajate motivatsiooni ja töörahulolu suurendamisel vastavate tegurite kaudu

  7. Töö tegurite teooria mudel (Hackman, Oldham) Töö põhilised tegurid Psühholoogiliselt olulised näitajad Tulemused personali ja töö osas • Oskuste mitmekesisus • Ülesande selgus • Ülesande tähtsus Töö olemuse ja tähenduse tunnetamine • Kõrge sisemine motiveeritus • Töö teostatuse kõrge kvaliteet • Kõrge tööga rahulolu • Tööjõu voolavuse ja puudumiste madal tase • Autonoomsus (iseseisvus ajakava planeerimisel ja ülesannete täitmisel) Töö tulemuse eest vastutuse tunnetamine • Tagasiside (info saamine oma töö sooritusedukuse kohta) Töö tegelike tulemuste teadmine Töötaja arenguvajaduse suurendamine

  8. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: funktsionaalne struktuur Juhtkond Tootmine Logistika Müük Administratsioon • Eelised: • Allüksuse saab komplekteerida ühe ala asjatundjatest, juht sama ala asjatundjana saab juhendada alluvaid • Juht peab olema kursis suhteliselt kitsa tegevuste ringiga • Koordineerimine on lihtsam • Puudused: • Struktuur sobib eeskätt väikeettevõttele • Kommunikatsioon ei ole tõhus • Otsustamine aeglane ja bürokraatlik • Tulemuste jälgimine keerukas • Orientatsioon põhiliselt oma valdkonna ülesannetele ja eesmärkidele; organisatsioon kui tervik ei ole oluline

  9. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: tootepõhine struktuur Juhtkond Toode 1 Toode 2 Tootmine Logistika Müük Tootmine Logistika Müük • Eelised: • Ühe tootega seotud tegevusi on hõlbus koordineerida • Otsustamine kiire ja tulemuslik • Tooterühmade töötulemusi lihtne hinnata, arvepidamine on lihtne • Puudused: • Juht võib keskenduda ainult ühele tootele ja jätta terve organisatsiooni huvid tahaplaanile • Suurenevad üldhalduskulud kuna igas toote allüksuses peavad olema oma spetsialistid

  10. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: asukohajärgne struktuur Müügiosakond Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Ida-Eesti Eelised: Organisatsiooni kohandatavus muutuvate keskkonnatingimustega ja klientide erinevate nõuetega Puudused: Koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat

  11. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: tarbijapõhine struktuur Müügiosakond Müük koolidele Müük lasteaedadele Müük haiglatele Jaemüük Eelised: Kasutatakse vastavat kliendigruppi tundvat personali Puudused: Koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat

  12. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: maatriksstruktuur Juhtkond Administratsioon Tootmine Logistika Müük Projekt 1 Projekt 1 Projekt 1 Projekt 1 Eelised: Paindlikkus organisatsiooni kujundamisel – samaaegse funktsionaalse ja projektipõhise elemendi kasutamine Projektijuht – mida ja millal teeb? Funktsionaalne juht – kes ja kuidas teeb? • Puudused: • Koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat • Võib tekkida juhtimisel alluvuskonflikte

  13. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: meeskondlik struktuur Juhtkond Osakond 1 Osakond 2 Osakond 3 Eelised: Sarnaselt maatriksstruktuuriga paiknevad töötajad funktsionaalsetes üksustes, millest moodustatakse vajadusel operatiivseid meeskondi (töörühmi) konkreetse probleemi lahendamiseks. Puudused: Koordineerimiseks vajalik haldusaparaat, kuid see on oluliselt odavam kui maatriksstruktuuri puhul

  14. Enamlevinud organisatsioonistruktuurid: multidivisjoniline struktuur Juhtkond Peakorteri personal Divisjon 1 Divisjon 2 Divisjon 3 Funktsionaalne struktuur Meeskondlik struktuur Maatriksstruktuur Puudused: Koordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat Eelised: Võimaldab terviklikku kontrolli kasvu ja arenemise osas

  15. Swedbank struktuur 2013

  16. Rahandus ministeeriumi struktuur 2013

  17. Baltika struktuur 2013

  18. Kodutöö järgmises loengus ettekandmiseks Leidke internetist vabalt valitud ettevõtte kodulehekülg ja kirjeldage järgmiseks loenguks sellel olevat organisatsiooni struktuuri. Millist tüüpi struktuur on teie arvates antud ettevõttel, lähtudes loengus käsitletud erinevatest organisatsiooni struktuuri tüüpidest?

  19. Juhtimisulatus • Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne alluvate arv on 3-7 inimest. • Juhtimisulatust mõjutavad: • Organisatsioonisisesed protseduurid, täidetavate funktsioonide hulk • Alluvate kompetentsus – kompetentsemate alluvate hulk võib olla suurem • Eesmärkide standardsus – kui eesmärgid on selged ja keskkond vähemuutuv, siis võib olla juhil alluvaid rohkem • Töö iseloom – mida keerulisem töö, seda väiksem võib olla alluvate arv • Ekspertide olemasolu – mida enam eksperte, seda suurem saab olla alluvate arv kuna juht ei pea tegelema ise detailsete küsimustega • Struktuur võib olla: • Lame ja laia juhtimisulatusega (vähe juhtimistasandeid, suur otsealluvate arv) • Pikk ja kitsa juhtimisulatusega (palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv)

  20. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused

  21. Võimu jaotamine ametikohtade vahel • Delegeerimine – võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. • Eelised: • Saab suurendada otsustamise paindlikkust ja kiirust (kohapeal olev alluv teeb koheselt kiire otsuse) • Otsuse tegemine suurema kompetentsiga isiku poolt (alluv on sageli teatud küsimustes kompetentsem kui juht) • Puudused ja vead: • Allaval ei pruugi olla alati vajalikke kompetentse otsustamiseks • Juhi pidev sekkumine alluva otsustesse ja alluva otsuste muutmine • Delegeerimisprotsess: • Ülesande andmine alluvale • Ülesandega seotud õiguste andmine alluvale • Alluva vastutuse määramine

  22. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus organisatsioonis • Detsentraliseerituse määra iseloomustab tulenevalt juhtimistasanditest kuni alla välja juhtide õigus võtta vastu otsuseid ja vastutada. Mida madalamal tasemel võib otsuseid vastu võtta, seda suurem on detsentraliseerituse määr. • Detsentraliseerituse vastand on tsentraliseeritus. • Võimu jaotamise alused: • Majanduslikud kaalutlused: mida suuremat tulu või kulu otsus puudutab, seda kõrgemal tasandil otsus tehakse • Organisatsiooni suurus ja sellega kaasnev otsuste hulk: mida rohkem tuleb teha otsuseid, seda enam neid delegeeritakse alumistele juhtimistasanditele • Organisatsiooni territoriaalsus: teistes kultuurides paiknevaid otsuseid tehakse kohapeal • Organisatsioonis sihiteadlikult kujundatud kontrolli määr • Kiire ja ülevaatliku tagasiside saamise võimalused allpool vastuvõetud otsuste kohta kas aruandluse, tarkvaralahenduste abil või mõnel muul viisil

  23. Rivi- ja staabiorganisatsiooni erisused Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Konfliktide põhjused: • Koostööd aitab parandada: • Protseduurireeglite väljatöötamine • Detsentraliseerimine • Mõlema poole kaasamine vastastikuste otsuste ettevalmistamisse ja vastuvõtmisse • Infovahetus, sh infomüra vältimine

More Related