INFOOTSIOSKUSED loeng Tallinn 2013

1. INFOOTSIOSKUSED loeng Tallinn 2013 Liidia Šeina seina@lib.ttu.ee 620 3554

2. Teemad (sisaldavad aktiivseid linke - ) • Info käsitlemisega seotud teadmised ja oskused • Teadusajakirjade tunnused ja mõjufaktor • E-ajakirjad A-to-Z • Teaduslikud artiklid • Andmebaasid • Publitseerimine • TTÜ Raamatukogu

3. Info käsitlemisega seotud teadmisedja oskused

4. Infokirjaoskuson … • infovajaduse tunnetamine, • sobilike infoallikate määratlemine, • infoallikate leidmine ja valik, • informatsiooni ja infoallikate hindamine, • leitud informatsiooni korrastamine, • informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesande täitmiseks.

5. Infootsingu strateegia • Sirvimine- mingi hulga dokumentide läbilehitsemine,et leida päringule vastust. • Kiirotsing - ühekordne sõnaotsing, mille tulemusenasaadakse mõned relevantsed dokumendid. • Ploki ehitamine ehk analüütiline strateegia - tehakse kindlaks peamised otsinguks vajalikud mõistete võiteemade grupidning kombineeritakse neidBoole’i loogikaga (AND, OR, NOT), kuni jõutakse soovitud tulemuseni. • Pärlotsing - alustatakse täpseima/kitsama termini (nn pärli) järgi otsimist ja seejärel laiendatakseotsingut vastavalt saadud tulemustele.

6. Infootsingu taktika • Uurimisteema sõnastamine ja eesmärgi määratlemine. • Millist informatsiooni ma juba oman uuritava teema kohta? • Kas informatsioon peab olema uus või olen huvitatud ka vanematest dokumentidest? • Märksõnade valimine.

7. Teosta otsing erinevates andmebaasides • Proovi läbi võimalikult palju erinevaid otsiprofiile. • Erinevates infoallikates võib kasutusel olla erinev terminoloogia. • Erialaandmebaasides kasuta teemaspetsiifilisi märksõnu, multidistsiplinaarsetes andmebaasides üldiseid märksõnu.

8. Stop sõnad Stopsõnad on sageli kasutatavad tavasõnad,mis esinevad andmebaasi kirjes, artikli täistekstisvõi veebilehel janeed on: a, an, the, in, of, on, are, be, if, into, which. NB! Mõnedes andmebaasides stop sõnu otsingul arvesse ei võeta.

9. Fraasiotsing • Erinevad andmebaasid interpreteerivad fraasiotsingut erinevaltja tulemused on erinevad. • Enamik andmebaase otsivad fraasina sõnu, mis onsisestatud üksteise järel. • Osa andmebaase panevad märksõnade vahele automaatselt operaatori AND tingimusel, et need mõlemad sõnad on tulemuses esitatud, kuid mitte tingimata üksteise järel. • Jutumärkide ( „“ ) kasutamine märksõnade ümber („transport logistics“) on meetod,et andmebaas otsiks neid fraasina (mitte kõik andmebaasid ei kasuta seda meetodit). • Fraasiotsingut on lihtne teha kasutades kompleks- või laiendatud otsingut : AdvancedvõiGuided search, kus on olemas vastav valikuvõimalus fraasiotsinguks.

10. Sõna katkestamine Sõna katkestamine on tehnika, mis võimaldab otsidaerinevaid sõnalõppe ja kirjaviise korraga. • Kasutades tärni(*)sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna eri vorme (näiteks: employ*, saad vastusesse ka employment, employer,employee). • Kasutadesküsimärki (?)või tärni (*)sõna keskel, leiab otsi- süsteem alternatiivseid sõnavorme (colo?r , leitakse nii color kui colour, wom?n , leitakse nii women kui woman) • Katkestamissümbolid on erinevates andmebaasides erinevad.Kõige enam kasutatakse sümboleid *, !, ? või #. • Kasuta andmebaasi abiinfot Help - leiad õiged sümbolid.

11. Loogikaoperaatorid Vaata lisaks Otsisõnade kombineerimiseks kasuta loogikaoperaatoreid. OR kirjes peab esinema vähemalt üks otsisõnadest NOT kirjes ei tohi esineda operaatorile järgnev otsisõna AND kirjes peavad esinema kõik otsisõnad Boole`i operaatorid kujundavad andmebaasi otsingu matemaatilise loogika, neid kasutatakse otsitulemuste piiramiseks (and),otsitulemuste laiendamiseks (or)või kitsendamiseks (not).

12. Otsivõimalused

13. Üldised põhimõtted infootsingu läbiviimiseks • Kasuta jutumärke fraasiotsingul. • Kasuta kärpimismärki (*) mitmuse ja erinevate sõnavormide leidmiseks. • Kasuta otsiprofiili koostamiseks Boole`i operaatoreid AND,OR, NOT. • Kasuta sünonüüme ja pane nende vahele OR • OR kasutamisel sünonüümide sisestamisel tuleb need panna sulgudesse. • Kui saad palju vastuseid, kasuta sõna AND asemel SAME , siis leitakse otsisõnad samas lauses.

14. Otsitulemuste ja leitud allikate hindamine • Kui palju relevantseid tulemusi saadi. • Tulemuste vastavus teemale. • Kas dokumendid on kättesaadavad. • Autorite tuntus ja ajakirja teaduslikkus. • Kui relevantseid tulemusi on palju, kitsenda otsingut ajavahemiku, keele või dokumendi tüübiga. • Sageli tuleb infootsingu hindamise järel muuta otsi- profiili ja teha uus otsing. • NB! Kui juurdepääs allika täistekstile puudub, telli see RVL kaudu!

15. Viitamine Viitamissüsteeme on palju. Viited peavad sisaldama kogu vajalikku infot artikli leidmiseks: • autori nimi, • artikli pealkiri, • ajakirja nimetus, • ilmumise aasta, • ajakirja köide, • ajakirja number, • lk. numbrid.

16. Viitamine Vaata lisaks • Millele on vaja viidata? • Uued teooriad, ideed, faktid, joonised, statistika. • Millele ei ole vaja viidata? • Käibefraasid, üldlevinud faktid. • NB! Kui ei tea, kas tegemist on üldlevinud väitega või mitte,on parem viidata leitud allikale! • Kust ma leian viiteid oma tööde kohta? • Viitamise andmebaasid : Web of Science, Scopus.

17. Märksõnad Ükskõik millist infoallikat kasutada - (e-kataloog ESTER, andmebaasid, Internet...), otsingu edukuse tagavad õigesti valitud otsisõnad.

18. Märksõnade valimisel arvesta • sünonüüme ja seotud sõnu( head väärtpaberid – blue chip, blue chip stocks, gilt edged securities, gilt-edged stocks, first class papers, gilts, top-grade securities ), • sõnade ainsust ja mitmust, sõnade erinevaid vorme( organization* – organizational, organizationally ) • õigekirja (ameerika / briti) ( organisation / organization ), • akronüüme ja lühendeid( HRM / human resource management )

19. Grupeeri märksõnad • Üldised märksõnad. • Teemaspetsiifilised märksõnad, mille abil on võimalik otsingut laiendada ja kitsendada. • Välistasoovimatud märksõnad, nii onvõimalik otsingut täpsustada.

20. Märksõnade leidmiseks kasuta … • erialateatmeteoseid, sõnastikke, käsiraamatuid, • õpikuid, andmebaaside indekseid ja tesauruseid, • interneti otsimootoreid, • kogu kokku sünonüümid, seotud terminid, kitsamad ja laiemad terminid vastava teema kohta. • Andmebaasi tesauruson märksõnastik,mis peale märksõnade sisaldab ka ekvivalentseid termineid, vastastikseoseid ja kasutusreegleid.

21. Märksõna otsing ESTER’is http://tallinn.ester.ee ava „Eesti märksõnastik“ (EMS) on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastikraamatute, perioodikaväljaannete, artiklite, nootide, helisalvestiste, kaartide jm teavikuteeestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. Otsitulemused: e-kataloogis ESTER, artiklite andmebaasis ISE ja Google`is

22. Teadusajakirjade tunnused ja mõjufaktor

23. Teadusajakirjad vaata lisaks • Ajakiri on eelretsenseeritav. • Ajakirjal on ISSN number – ajakirja identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline standardnumber. • Ajakirjal on rahvusvaheline toimetuskolleegium ja rahvusvaheline levik. • Ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste, akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste poolt. • Teadusajakirjaseiavaldatakommertsreklaami.

24. Teadusajakirjad ja ETIS vaata lisaks ava Eesti Teadusinfosüsteemiga ETIS seotud küsimustegaon soovitav pöörduda bibliograafiaosakonda 5. korrusel, XI-515.ETIS-e spetsialist on Katrin Bobrov620 3551bobrov@lib.ttu.ee

25. Ajakirja mõjufaktor impact faktor - IF • Ajakirja mõjufaktori võttis kasutusele EugeneGarfield,et hõlbustada ajakirjade valimist Web of Scienceandmebaasi. • Mõjufaktori arvutamise aluseks on viited. • Artikli viidete arv näitab, kui mõjukas on autorning kui oluline on artikkel konkreetsesteadusvaldkonnas. • Mõjufaktor näitab, kui suur on keskmine viitamiste arv mingi ajakirja artiklitele mingi ajaperioodi jooksul. • Viitamisperiood on üks aasta ja ilmumisperiood sellele eelnevad  kaks aastat.

26. Ajakirja mõjufaktor impact faktor - IF • Andmebaas Journal Citation Report (JCR) • Sisaldab infot ca 8,000 ajakirja kohta: • - JCRScience Editionca 6,500 ajakirja • - JCRSocial Sciences ca 1,900ajakirja • IF on võimalik määrata viimase 5 aasta jooksul ilmunud ajakirjadel (jooksev aasta välja arvatud). • Ajakirjal on IF, kui ta on andmebaasis olnud 3 aastat.

27. Ajakirja mõjufaktor Web of Knowledge

28. Ajakirja mõjufaktor ajakirja otsing

29. Ajakirja Oil Shale mõjufaktor ajakirja otsing

30. Ajakirja Oil Shale IF 2011.a. ajakirja mõjufaktor

31. Ajakirja Oil Shale IF 2011.a. mõjufaktori arvutamine

32. Eesti ajakirjade esindatus andmebaasis JCR JCR Science Edition • - Oil Shale, alates 1994. a. • - Estonian Journal of Earth Sciences,  alates 2007. a. • - Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, alates 2008. a. JCR Social Sciences Edition • - Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, alates 2008. a. • - Estonian Journal of Archaeology, alates 2008. a.              • - Folklore, alates 2011. a. • - Linguistica Uralica, alates 2008. a.   • - TRAMES-Journal of the Humanities and Social Sciences, alates 2008. a. 

33. Ajakirja mõjufaktor vaata lisaks ava ava

34. E-ajakirjad A-to-Z

35. E-ajakirjad A-to-Z A-to-Z A-to-Z on EBSCO e-ajakirjade haldamise süsteem,mis koondab ühte nimestikku kõik elektroonilised ajakirjad, millele raamatukogu on ostnud juurdepääsuerinevatelt vahendajatelt.

36. E-ajakirjad A-to-Z A-to-Z • Elektroonilised ajakirjad ja raamatud, mille täistekstid on avatud TTÜ arvutivõrgus. • Organiseeritud tähestikuliselt ja ainevaldkondade järgi. • Iga nimetuse juures antakse teada, millises andmebaasis otsitav sisaldub ja mis ajast mis ajani on täistekstid kättesaadavad (embargo – täisteksti keeluaeg). • Andmebaasi nimetuselt on võimalik linkida vastava ajakirja aastakäikudele või raamatu täistekstile.

37. E-ajakirjad A-to-Z A-to-Z tähestikuline sirvimine ainevaldkonnad vali ajakiri või raamat andmebaas, kus otsitav sisaldub raamat

38. E-ajakirjad A-to-Z A-to-Z • Oled leidnud huvitava artikli, mille täistekst ei ole veebis vabalt kättesaadav. • Teada on artikli autor, pealkiri ja info ajakirja kohta: ajakirja nimetus, aasta, köide, number ja artikli leheküljed. • A-to-Z aitab kindlaks teha,millise andmebaasi vahendusel on ajakiri kättesaadav.

39. E-ajakirjad A-to-Z A-to-Z näide

40. E-ajakirjad A-to-Z A-to-Z näide

41. Teaduslikud artiklid

42. Miks peaks kasutama artikleid? • Artikkel on tavaliselt esimene koht, kus diskuteeritakseuue uurimisteema või probleemi üle. • Artikleid leidub paljudes väljaannetes: ajakirjades,ajalehtedes, raamatute peatükkides, konverentsi-materjalides, reklaamides.

43. Teadusliku artikli tunnused • Artikkel sisaldab midagi uut ja esmakordset. • Avaldatakse uurimustöö käik ja tehakse kätte- saadavaks selle tulemused. • Artiklid on pikad, keel on erialane. • Artiklid sisaldavad tabeleid, jooniseid, valemeid. • Artikli juurde kuulub referaat e. sisukokkuvõte (abstract). • Artikli lõpus on kasutatud kirjanduse nimestik.

44. Teadusartiklid on eelretsenseeritud (peer-reviewed, refereed) • Artikli on läbi lugenud 2-3 sõltumatut eksperti (sama valdkonna teadlased). • Eksperdid annavad hinnangu: • - artikli kvaliteedile, • - tasemele, • - originaalsusele.

45. Teadusartikli ülesehitus vaata lisaks • Andmed autori kohta - millise ülikooli või teadusasutusega on autor seotud, tema kontaktandmed (Author Affiliation). • Artikli sisukokkuvõte (Abstract). • Märksõnad (Keywords). • Töö eesmärk (Purpose, Aim). • Uurimismaterjal (Materials, Data). • Metoodika (Methods). • Tulemused (Results). • Arutelu (Discussion). • Kasutatud allikate loetelu (References).

46. Artikli täisteksti kättesaadavus Enamikus TTÜ raamatukogu andmebaasidesnäitavad täisteksti olemasolu lingid Full text, HTML või PDF Linkserver SFX Linkserveri SFX põhiülesandeks on pakkuda linkimisteenuseid infootsingus leitud allikatele.

47. Linkserver SFX vaata edasi

48. Andmebaasid Andmebaasonelektrooniliseltsalvestatud ühise kasutajaliidesejatarkvaragaandmekoguminformatsioonitaasesituseks (otsimiseks) jakasutamiseks.

49. Andmebaaside sisu • Andmebaasid sisaldavad andmeid teaduslikest uurimistöödest, tehnoloogiatest, patentidest, seadustest, turust, koostööpartneritest jm. • Andmebaasid võivad kajastada mitut erinevat ainevaldkonda või keskenduda ühele alale

50. Andmebaaside tüübid • Bibliograafilised, referaat- ja viiteandmebaasid sisaldavad kirjeid ajakirjade artiklitest,teadustööde aruannetest, raamatutest, konverentsimaterjalidest jne. • Faktiandmebaasidannavad otsese vastuse küsimusele (keemilisedvalemid või spektrid, firmade aadressid, telefoninumbrid). • Täistekstandmebaasidsisaldavad ajakirjade,ajalehtede ja raamatute originaalteksti, seaduste kogusid, sõna- raamatuid. • Segavariant,kus bibliograafilises andmebaasison lingid täistekstidele, mis avanevad ajakirjadekaudu, milledele raamatukogu on ostnud juurdepääsu.