1 / 27

Põllumajanduskeskkonna ja kliimameede 2014-2020, muudatused pärast eelmist juhtkomisjoni

Põllumajanduskeskkonna ja kliimameede 2014-2020, muudatused pärast eelmist juhtkomisjoni. Katrin Rannik Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 16. aprill 2013. Tänased teemad. Tuletan meelde keskkonnatoetuste struktuuri Muudetud põhitoetuse meetmeleht

fisk
Download Presentation

Põllumajanduskeskkonna ja kliimameede 2014-2020, muudatused pärast eelmist juhtkomisjoni

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Põllumajanduskeskkonna ja kliimameede 2014-2020,muudatused pärast eelmist juhtkomisjoni Katrin Rannik Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 16. aprill 2013

  2. Tänased teemad • Tuletan meelde keskkonnatoetuste struktuuri • Muudetud põhitoetuse meetmeleht • Peamised muudatused muudes meetmelehtedes

  3. Keskkonnatoetuste struktuur • Põhitoetus • Mullakaitse toetus • Keskkonnasõbraliku aianduse toetus • Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus • Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetus • Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

  4. Meetmete ettevalmistus Põllumajanduskeskkonna töögrupp • Põhitoetuse, mulla ja vee ekspertgrupp • Keskkonnasõbraliku aianduse ekspertgrupp • Kohaliku sordi ekspertgrupp • Ohustatud tõugude ekspertgrupp • Elurikkuse ekspertgrupp

  5. Suur tänu kõigile, kes töögruppides osalesid!

  6. Peamised muudatused põhitoetuse meetmelehes

  7. Põhitoetuse vajaduse põhjendus: Õiguslikud piirangud hoiavad ära küll keskkonnareostuse, kuid ei taga alati head keskkonnakvaliteeti …ja eesmärgid: Mulla- ja veekeskkonna kaitse ning elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamine Keskkonnasõbralike tegevuste planeerimine Keskkonnateadlikkuse kasv

  8. Põhitoetus • Põhitoetus on kombineeritav ning koosneb tervikpaketist ja eraldi lisaks valitavatest nõuetest • Tervikpaketi toetuse saamiseks on vaja valida lisaks 2-4 nõuet

  9. Põhitoetuse tervikpaketi nõuded: • Põlluraamat • Väetusplaan • Sõnnikuproovid (hoidla kohta kord kohustusperioodi jooksul) • Kohustuslik koolitus • Viljavahelduse järgimine • Mullaproovid (kord kohustuseperioodi kohta) • Sert teraviljaseeme külvisena vähemalt 15% teraviljade külvipinnast • Vähemalt 15% põllumaast liblikõielised • Vähemalt 30% talvise taimkatte nõue põllumaast • Glüfosaadikeeld kultuuride kasvuajal • Üle 20 ha suuruse põllu avaliku tee äärne põlluserv Mustkesa ei katkesta kultuuride järgnevust külvikorras. Mustkesa eest ei maksta.

  10. Põhitoetuse valitavad nõuded: Üksikuna esitatavad nõuded, mille hulgast peab valima 2-4 nõuet: • Toetuse taotlemine e-PRIA-s • Loobumine mineraalsest lämmastikust • Väetamine vastavalt mullaanalüüside tulemusele • neonikotinoidide keeld kultuuride kasvuajal (pritsitavad preparaadid toimeainega imidaklopriid, klotianidiin ja tiametoksaam) • taimekasvuregulaatorite kasutamise keeld teraviljadel (v.a. rukis) ja suvirapsil • 50% talvine taimkate • glüfosaatide kasutamisest loobumine • püüdekultuuride kasvatamine • Vähemalt 30% põllumaast liblikõielised

  11. Põhitoetuse valitavad nõuded: •niitmise keeld 10.juunist kuni 15. augustini; ala peab olema niidetud ja niide koristatud hiljemalt 10.septembril. •üle 15 ha rohumaadel niitmine 20-40 meetri laiuste frontidena, vähemalt 6-nädalase vahega ja 1.septembriks. • püsirohumaa niitmata/karjatamata jätmine 2. ja 4. kohustuseaastal suur-konnakotka elupaikadesse (?) jäävatel püsirohumaadel •üle 30 ha püsirohumaade äärte 2. ja 4. kohustuseaastal niitmata jätmine

  12. Põhitoetuse valitavad nõuded: Erodeeritud muldadega põllul: • 100% talvine taimkate või kõrretüü Nitraaditundlikul alal asuva ettevõtte põllumaa kohta (valitavad tervikpaketina): • 50%talvine taimkate •+ 5 m veekaitsevöönd

  13. Põhitoetuse taotleja: •Põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik • Toetusõiguslik pind vähemalt 1 ha •nn tervikpaketi toetust võib taotleda üksnes põllumaa kohta, sh kuni 4-aastase rohumaa kohta •Valitavaid nõudeid võib taotleda ka püsirohumaale •Toetust ei saa taotleda mahepõllumajanduslikule maale

  14. Lisaks toetuse nõuetele • nõuetele vastavuse nõuded, • väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded • otsetoetuse rohestamisenõuded • muud asjakohaseid baasnõudeid

  15. Põhitoetuse taotlemine ja kohustus : Toetust saab taotleda 2015. ja 2016. aastal Kohustus on vastavalt 6- või 5-aastane Kõik kohustused saavad läbi programmiperioodi lõpuks, 2020. aasta on kõigi jaoks viimane kohustuseaasta

  16. Peamised muudatused mullakaitse toetuse meetmelehes

  17. Piirkondlik mullakaitse toetus: Erodeeritud ja turvasmuldadega aladel rohumaa uuendamine - on lubatud otsekülvi ja pealekülvi teel; - erodeeritud muldadel ei ole lubatud künni, randaalimise ega freesimise teel; - turvasmuldadel ei ole lubatud künni teel, aga on lubatud 1 kord kohustusperioodi jooksul enne uue rohumaa rajamist samal aastal randaalimise ja freesimise teel.

  18. Peamised muudatused keskkonna-sõbraliku aianduse toetuse meetmelehes

  19. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus: Keskkonnasõbraliku aianduse meede jaguneb kolmeksalameetmeks: 1. Keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus. 2. Keskkonnasõbralik aedviljakasvatus katmikaladel. 3. Keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus (PKT põhitoetuse lisategevus). 4. Keskkonnasõbralik maasikakasvatus (PKT põhitoetuse lisategevus).

  20. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus: Keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus • Herbitsiide tohib kasutada ainult võraalustes ja herbitsiidiriba ei tohi olla laiem kui maksimaalselt 1/3 reavahest. • Mullaanalüüsid muldade toitainetesisalduse kindlaksmääramiseks esimesel kohustuseaastal kord kohustuseperioodi jooksul. • Insektitsiide tohib kasutada kaks korda kohustuseaastal. • Puuviljaaia reavahed peavad olema kaetud rohuga 2/3 rohukamaras… • Rohu kõrgus aias ja teenindusaladel ei tohi ületada 30 cm. • Valitav nõue: Keelatud on insektitsiidide ja fungitsiidide kasutamine

  21. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus: Keskkonnasõbralikköögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus • Insektitsiidide pritsimiskordade arv on kuni kaks korda kohustuseaasta jooksul. • Fungitsiidide pritsimiskordade arv on kuni kaks korda kohustuseaasta jooksul. • Herbitsiidide pritsimiskordade arv on kuni kaks korda kohustuseaasta jooksul. • Keelatud on keemiliste taimekaitse- vahendite kasutamine

  22. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus: Keskkonnasõbralikmaasikakasvatus • Insektitsiidide ja fungitsiidide lubatud pritsimiskordade arv kokku on kuni neli korda kohustuseaasta jooksul. • Herbitsiidide (välja arvatud glüfosaat) lubatud pritsimiskordade arv on kuni üks kord kohustuseaasta jooksul. • Valitav nõue: Keelatud on keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine

  23. Peamised muudatused pool-loodusliku koosluse hooldamise toetuse meetmelehes

  24. PLK toetus: • Lisatud on nõue - poollooduslikul kooslusel, kuhu toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir • Kahest valitavast nõudest on järel üks valitav nõue - eelnevalt ekspertide poolt määratud rannaaladel tuleb tagada kõrgem hoolduskvaliteet. Välja jäi "järelkarjatamine niidetud ranna- ja lamminiitudele" • Toetusegahõlmatudaladepindala– enne oli 45 tuhat, nüüd35 tuhat ha

  25. Peamised muudatused ohustatud tõugu loomade toetuse meetmelehes

  26. Ohustatud tõugu looma toetust makstakse: • eesti tõugu, eesti raskeveo tõugu ja tori tõu universaalsuuna hobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud või sinna kandmiseks sobilikku eesti või eesti raskeveo tõugu hobust või tori tõu universaalsuuna hobust, kes on kantud tori tõu tõuraamatu TA ossa või on sinna kandmiseks sobilik. Alates 01.01.2014 sündinud tori tõu universaalsuuna hobuse võõrveresus peab olema alla 25% võttes arvesse kolme viimast eellaspõlvkonda;

  27. Sisulisi muudatusi kohalikku sorti taimede toetuse puhul ei tehtud

More Related