1 / 123

Orsamentu Jerál Estadu no Sustentabilidade Ekonómiku

Orsamentu Jerál Estadu no Sustentabilidade Ekonómiku. 10-14 Fevreiru 2014. Husi La'o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org

felice
Download Presentation

Orsamentu Jerál Estadu no Sustentabilidade Ekonómiku

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Orsamentu Jerál Estadu no Sustentabilidade Ekonómiku 10-14 Fevreiru 2014 Husi La'o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040 email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.orglaohamutuk.blogspot.com

  2. Orsamentu Jerál Estadu hanesan instrumentu importante ida ne'ebé disponibiliza ba instituisoins Estadu nian hodi intervein iha ekonomia atu promove país nia dezenvolvimentu sosioekonómiku, asegura re-distribuisaun rikusoin ne'ebé justu liu no hadi'a kondisaun moris populasaun sira-nian. MENSAJEN TMR BA PN 3 Fevreiru 2014 (Bainhira promulga OJE 2014)

  3. Tanba sá mak tenke tau matan ba orsamentu? Mekanizmu ida atu asegura katak Governu nia planu no programa bele benefisia povu nia moris, no garantia sustentabilidade dezenvolvimentu ba nasaun no povu. OJE reprezenta governu nia programa ohin no iha futuru.

  4. Saida mak Orsamentu Jerál Estadu (OJE) • Kuantifikasaun ba planu dezenvolvimentu Governu. • Planu finansial ba despeza no retornu, inklui poupansa, empresta ka gastu. • Prepara hosi Governu no aprova hosi Parlamentu. • Livru 1 Panorama no Lei. • Livru 2 Planu Asaun Anuál • Livru 3 Distritu • Livru 4A Rubrika liña despeza parte 1 • Livru 4B Rubrika liña despeza parte 2 • Livru 5 Parseiru Dezenvolvimentu) • Livru 6 Fundus Espesiál

  5. Oinsá monitoriza? • Uza dadus loloos nudár baze ba monitorizasaun • Sukat vantajen hosi OJE ba povu nia moris no Sustentabilidade ekonomia, sosiál no polítika estadu nian

  6. KuadruLegal Orsamentu Estadu Artigu 145(Orsamentu Jerál Estadu nian) • Governu mak halo Orsamentu Jerál Estadu nian, no Parlamentu Nasionál mak sei fó aprovasaun. • Lei Orsamentu nian tenke prevé, ho báze iha efisiénsia no efikásia, diskriminasaun reseita no despeza nian, no mós, sees husi dotasaun no fundu sekretu sira. • Ezekusaun Orsamentu sei iha fiskalizasaun hosi Tribunál Superiór Administrativu Fiskál no Kontas no mós hosi Parlamentu Nasionál. Konstituisaun RDTL Lei Orsamentu no Jestaun Finanseiru Lei Fundu Petrolíferu Lei OJE annual Decreto-Lei Fundu Infraestrutura Decreto-Lei Agencia Desenvolvimentu Nasional Decreto-Lei Fundu Desenvolvimentu Kapital Umanu

  7. Lei Orsamentu no Jestaun Finanseiru • Defini Prosesu no Kalendáriu Aprovasaun Orsamentu Anuál no Orsamentu Retifikativu (Art. 34-38) • Fó dalan ba estadu atu Empresta osan (Art.20) • Kria Rejime Duodesimal bainhira OGE seidauk hetan promulgasaun (Art. 31) • Defini Estrutura no Jestaun Fundu Espesiál (Art. 32)

  8. Lei Fundu Petrolíferu • Sem prejuízo do disposto no n.º 3 do artigo 6.º, os únicos débitos autorizados ao Fundo Petrolífero são transferências electrónicas efectuadas nos termos do presente artigo, bem como dos artigos 8.º a 10.º, para crédito de uma conta única do Orçamento do Estado. • O montante total das transferências do Fundo Petrolífero para cada Ano Fiscal não excederá o montante da dotação aprovada pelo Parlamento para esse Ano Fiscal.

  9. Stabiliza rendimentu Governu nian wainhira mina folin la stavel • Kria sustentabilidade depois de petroleu maran, iha tinan 2023 (Karik la dezenvolve Sunrise) • Redús tentasaun atu gasta-liu bainhira rendimentu aumenta temporariamente Harii iha 2005, no halo revizaun iha 2011. Objetivu Lei Fundu Petrolíferu

  10. Objetivu OJE • Nudár matadalan ba despeza no reseita estadu nian atu fasilita knar estadu hodi aumenta produsaun, kampu servisu no hadi'ak povu nia moris • Atu distribui rekursu estadu nian ba ema hotu ka hamenus diskrepansia sosiál entre setór ka distritu sira

  11. OJE iha funsaun: • Autoridade : nudár baze atu halo despeza no hetan reseita durante tinan partikulár ida, nune'e povu bele hatene despeza no reseita estadu nian • Planeamentu : nudár mata-dalan ba estadu atu planeia atividade iha tinan partikulár ida • Monitorizasaun: nudár matadalan atu evalua atividade servisu estadu nian tuir prosedimentu ne'ebé deside ona

  12. Con’t • Alokasaun : uza OJE atu hamenus dezempregu, no hamenus uzu ne'ebé liu fali nesesidade estadu nian no aumenta halo ekonomia efikás no iha efetividade • Distribuisaun : OJE distribui rekursu estadu ho justu no ba ema hotu nia di'ak • Stabilizasaun: atu kria balansu ba ekonomia nasaun nian

  13. Prosesu prepara Orsamentu (3) Gabinete Orsamentál halo Orsamentu “SIRKULAR” (2)Envelope Fiskál, deside husi Governu (KM (1)Prepara Planu asaun ba tinan fiskál oin mai (6) Diresaun Orsamentál halo analiza atu ajuda KRO Ministériu (4)Hafoin hetan “SIRKULAR” halo submisaun Orsamentál (7) Komité Revizaun Orsamentál (5) Sistema Finansas Integradu Governu (8) M APROVA no Entrega ba PN

  14. Konseitu Báziku • Reseita/Revenue/Rendimentu : osan ne'ebé estadu hetan • Despeza/Expenditure/Gastu : osan ne'ebé estadu gasta • Transferénsia : Osan ne'ebé estadu fahe ba sidadaun balu (e.g. Veteranu sira, idozu sira no seluk tan)

  15. Virement : Transferénsia osan hosi ministériu ida ba ministériu seluk ( tuir Lei Orsamentál, labele liu 20%) • Gap ka Defisit : osan ne'ebé sei falta • Carry Over/Roll-Over : alokasaun orsamentál ne'ebé bele uza ba tinan tuir mai (ex. Projetu multi-anuál) • Sustentaveis/Sustainable/Sustentável : ba tempu naruk • Investimentu : sei hetan retornu • Gasta : la hetan retornu • Dívida Públiku : Deve, empresta hosi nasaun ka instituisaun finanseiru internasionál

  16. Inflasaun : Folin sasán sa'e • GDP/PIB : montante valor produtu ne'ebé prodús hosi unidade produsaun sira iha nasaun ida nia laran durante tinan ida • Esportasaun-importasaun : sasán ne'ebé haruka sai ka hatama hosi rai li'ur • Balance of Payment : konta ne'ebé koleta informasaun kona-ba transaksaun monetária entre nasaun ida ho nasaun sira seluk

  17. Lia fuan orsamentál • Kategoria • Fundu espesiál • Kontinjénsia • Todo Governu ?

  18. Panorama Despeza iha OJE 2014

  19. Reseita ba OJE 2014

  20. Case Work • Fahe partisipante sira ba grupu tolu. • Grupu 1 identifika alokasaun OJE ba Ministériu Obras Publika no nia prioridade. • Grupu 2 identifika sai osan hira mak aloka ba Ministériu Petróleu no nia prioridade • Grupu 3, hare alokasaun osan ba Min Agrikultura, no nia prioridade. • Kada grupu sei halo aprezentasaun ba sira nia analiza iha plenária, 15 minutu/grupu • Uza Livru 1, 2, 4AB no 6

  21. Loron II

  22. Dependénsia Petróleu • Projeta ba Reseita estadu iha 2014:………………………..tokon $2,380 tokon $2,213 (93%) sei mai hosi mina-rai(inkl. tokon $770 hosi retornu investimentu)tokon $ 166 ( 7%) hosi rekursu naun petróleu • OJE 2014………………………………………………………………… tokon $1,500 tokon $903 (60%) hosi Fundu Petrolíferu iha 2014.liu tokon $430 (29%) hosi FP ohin no futuru. (Rollover no tusan) • PIB/GDP naun petrolíferu iha 2011:..……………………. tokon $1,046GDP petrolíferu iha 2011:………….………………… tokon $3,463 (81%) • Balansu komérsiu (2013):tokon $843 ba importasaun, tokon $16 ba esportasaun (89% café).

  23. Fatór sira ne'ebé influensia malisan rekursu • Folin mina-rai ne'ebé la stavel • Dutch disease “Moras Olanda” • Konsentrasaun riku-soin petróleu iha ema uitoan sira nia liman • Depende ba reseita petróleu • Rentier economy • Instituisaun públiku ne'ebé fraku • Dominasaun petrodollar hodi hafasil ba podér-ukun

  24. Sintoma ba dependénsia petróleu • La prioritiza setór produtivu • La rekoñese katak rezerva petróleu sei maran • Importa atu substitui, ba tempu badak de'it • Hamosu Malisan Rekursu

  25. Sintoma malisan rekursu • Hare osan nudár solusaun ba problema tomak Fasil atu sosa bolsu estudu duke harii universidade ida • Gasta lahó hanoin Despeza estadu nian loloos sa'e liu 20% kada tinan • Laiha planu tempu naruk ne'ebé realistikuPEDN ne'e mehi de'it • Dependensia ba importasaun TL nia defisit merkadoria naun petróleu iha biliaun dollar • Inflasaun hosi kapasidade produsaun lokál ne'ebé ki'ikIta nia ekonomia produtivu labele absorve sirkulasaun osan ne'ebé iha

  26. Ignora dezenvolvimentu no reseita naun petróleu • Hatudu an katak osan mina sei la hotu.Bayu-Undan no Kitan sei maran iha 2024 • Empresta ohin, selu aban.Timor-Leste sei empresta osan barak ba iha tinan lima oin mai, ho oportunidade ki'ik atu fó retornu, no sei halo emprestimu barak liu tan hafoin ne'e • Rikusoin sira barak liu ba elitu urbanu sira.Ema barak mak sei la benefisia hosi auto-estrada, fasilidade aeroportu no petróleu, maibé sei sente todan hosi selu tusan • Setór petróleu “kaptura” foti desizaun nian.Iha idea kreativu uitoan atu dezenvolve agrikultura, edukasaun, turizmu, no indústria ki'ik sira.

  27. Timor-Leste gasta maka’as

  28. Dependénsia importasaun Importasaun Esportasaun (naun-mina) Importasaun sistema eletrisidade Tokon dolar EUA kada tinan Importa Sistema Elétrika Nasionál

  29. Rekursu petróleu limitadu Bayu Undan no Kitan sei maran iha tinan neen oin mai. Sunrise seidauk klaru

  30. Projetu infrastrutura Petróleu Tasi Mane • TL hahú servisu ba korredór petróleu Tasi Mane iha 2010 • Parte hosi Plano Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030 “Atu lori dezenvolvimentu petróleu ba rai maran atu fornese lukru ekonómiku direta hosi atividade indústria petrolíferu ...” (PEDN)

  31. Supply Base iha Suai

  32. Refinaria no Indústria Petrokimika iha Betano Sei presiza rai liu 200 Ha Foin iha estudu, maibé seidauk sai públiku Sei kria kampu servisu balu ho skill as, maibé labarak Bele kria estragus ambientál Habelit liu TL ba dependensia ba Petróleu Oinsá TL bele fan kombustivel ho baratu liu iha rejiaun?

  33. Konsekuénsia hosi TMP: • TMP Halo TL depende liu tan ba setór petrolíferu. • Haluha setór sustentavel (agrikultura, turizmu, indústria ki'ik nsst). • Besik osan tomak gasta ba kompañia estranjeiru, fornese kampu servisu uitoan de'it. • Sei kria problema sosiál, hadau rai, eviksaun, implikasaun ba saúde no degrada no ameasa ba ambiente. • Kustu boot liu fali retornu. Karik Sunrise la dada mai iha TL? Projetu ne'e atu ba saida tan?

  34. Projetu Tasi Mane iha OJE 2014

  35. Auto-estrada kansela ka lae? Iha loron 11 Novembru, Prezidente TimorGAP hatete ba Parlamentu:

  36. Fundu Petrolíferu • Stabiliza rendimentu Governu nian wainhira mina folin la stavel • Kria sustentabilidade depois de petroleu maran, iha tinan 2023 (Karik la dezenvolve Sunrise) • Redús tentasaun atu gasta-liu bainhira rendimentu aumenta temporariamente Harii iha 2005, no halo revizaun iha 2011. Objetivu Lei Fundu Petrolíferu

  37. Fundu Petrolíferu • Reseita tomak hosi atividade petrolíferu nian tenke ba Fundu diretamente.

  38. Kategoria reseita petróleu • Royalty (ka FTP) : selu molok halo deduksaun ba kustu rekuperasaun • Lukru petróleu: selu hafoin halo deduksaun ba kustu rekuperasaun • Taxa • Pagamentu balu ( ex. Service fee) • Retornu investimentu Fundu Petrolíferu

  39. Despeza • Fundu Petrolíferu bele uza atu finansia defisit orsamentál liu hosi aprovasaun PN • Finansiamentu ba OJE bazeia ba kalkulasaun RSE • Bele foti liu RSE bainhira Governu bele fó justifikasaun ba PN kona-ba uzu osan ba interese tempu naruk Timor-Leste nian

  40. Governu bele foti bainhira hetan autorizasaun hosi Parlamentu liu hosi OJE tinan-tinan • Kalkula RSE atu foti tinan-tinan • Foti liu RSE ohin sei hamenus valor RSE iha futuru, foti menus RSE sei aumenta valor RSE iha futuru • Iha 2013 Governu foti de'it tokon $730 hosi tokon $787 ne'ebé aprova iha OJE 2013 • Iha OJE PN autoriza Governu atu foti tokon $903, liu RSE tokon $270.7

  41. Istória despeza estadu nian hosi Fundu tinan-tinan

More Related