1 / 12

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs. Kursus 1: Looma heaolu Teema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 6: Ungari uurimistulemused üldküsimustes ja sigade heaolu parandamisel.

elmer
Download Presentation

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. UngariSzent István’i Ülikool E. Szücs Kursus 1: Looma heaoluTeema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 6: Ungari uurimistulemused üldküsimustes ja sigadeheaolu parandamisel

  2. Ungari uurimistulemused üldküsimustes ja sigade heaolu parandamisel “Looma heaolu hõlmab tema füüsilist ja vaimset seisundit; me oleme seisukohal, et looma hea heaolu eeldab mõlemat, head füüsilist vormi ja heaolu tajumist. Iga inimese hooldusel olev loom peab olema turvatud vähemalttarbetute kannatuste vastu. ” http://www.fawc.org.uk/index.htm Täiendav materjal: WP1T4L6.pdf • Sissejuhatus • Valitud R & D Ungaris • Seafarmide hindamine Euroopas • Kirjandus

  3. 1.Sissejuhatus Põllumajandusloomade heaolu seadusandlike meetmete nõustamiseks nende pidamisel, turustamisel, transpordil ja tapmiskohtades moodustati Suurbritannias sõltumatu organisatsioonPõllumajandusloomade Heaolu Nõukogu (Farm Animal Welfare Council). Sellest alates on loomade heaolualaste küsimuste käsitlemisel hakatud arvestama nn “viie vabadusega”. Eesmärk on parandada koduloomade “heaolu efektiivse loomakasvatustööstuse asjakohaste kitsenduste piirides”.

  4. 1.Sissejuhatus Viis vabadust • Vaba näljast ja janust – vaba juurdepääs värskele veele ja söödale, et säilitada tervis ja jõud • Vaba ebamugavusest – sobiv keskkond, kaasa arvatud varjualune ja mugav puhkeala • Vaba valust, vigastusest, haigusest – ärahoidmine või kiire diagnoosimine ja ravi • Võimalus käituda normaalselt – varustatus vajaliku ruumiga, sobiv sisseseade, sama loomaliigi loomade kaaskond • Vaba hirmust, ja distressist –tingimuste ja kohtlemise tagamine, mis väldib psüühilise kannatuse

  5. 1.Sissejuhatus Kuidas viis vabadust tagatakse praktikas? • Hoolitsev ja vastutustundlik planeerimine ja korraldus • Oskuslik, asjatundlik ja kohusetundlik hooldamine • Asjakohane keskkonna kujundus • Hooliv kohtlemine ja transport • Humaanne tapmine

  6. 1.Sissejuhatus Tähtsamad ülesanded seoses looma heaolu küsimustega Ungaris on toodud tabelis1. Looma heaolu küsimuste sotsiaalne tagapõhi ja vajadus vastava seadusliku korralduse järgi on toodud tabelis2. EL kehtivate kokkulepete, direktiivide, aktide ja korralduste nimekiri on toodudAnnex I.

  7. 2.Valitud R & D Ungaris • Erineva põranda ja allapanuga latrite/asemete eelistamine ja kasutuselevõtmine piimalehmade vabapidamisel. • Piimaasendaja jootmine vasikatele kas lutipudelist või ämbrist seoses üksteise imemisega peale söötmist. • Ternespiima jootmine lutipudelist või ämbrist rühmades versus individuaalsulgudes peetavatele piimalehmade vasikatele seoses elujõu tagamisega. • Kestva kuumakoormuse mõju nuumsigade jõudlusele ja liha kvaliteedile.

  8. 2.Valitud R & D Ungaris Erineva põranda ja allapanuga latrite/ asemete eelistamine ja kasutuselevõtmine piimalehmade vabapidamisel. Uuriti põranda ja allapanu mõju piimalehmade puhkamiskäitumisele, loomade reageerimist, eelistust latrite valikul ja erineva põranda ning allapanuga latrite kasutamist (tabel 3). Tulemused näitavad, et piimalehmad vajavad pehmet allapanu, mis kohandub keha kujuga ja loob mugavuse ning kaitse. Loomad ei vali rea lõpus olevaid latreid, nad eelistavad puhata rea keskel paiknevates latrites, hoolimata allapanust ja põranda tüübist. Puhkeaeg saepuruga latrites oli pikem kui tihendatud pinnasega latrites, viimases omakorda pikem kui kummimattidega latrites.

  9. 2.Valitud R & D Ungaris Piimalehmade vasikate jootmine lutipudelitest või pangest seoses üksteise imemisega pärast söötmiskordi. Katsetest nähtus, et ebasoovitav harjumus imeda üksteist[stkui vasikad imevad üksteise erinevaid kehaosi (nina, keel, kõrvad, kael, naba, skrootum) või erinevaid objekte (sulud) pärast piimajootmist], esineb harvemini, kui neid joodetakse lutipudelist (võrreldes jootmisega pangest). Kui vasikas imeb ema nisa, on imemisliigutuste arv vahemikus 1000 kuni 2000, joomine pangest vältab vähem aega ja vajab 1000-1300 imemisliigutust. Vasikatel kulub 3,5 l piima joomiseks pangest 1 – 3 minutit, sama koguse piima joomiseks lutipudelist, mille avaus on 0,8 mm, kulub 12-20 minutit, kui avaus on 1,6 mm, siis 9 – 14 minutit. Jootmine väikese avausega lutipudelist sarnaneb rohkem loomupärasele imemiskäitumisele ning vastab paremini vasikate vajadustele.

  10. 2.Valitud R & D Ungaris Ternespiima jootmine pangedest või lutipudelist rühmades või individuaalsulgudes peetavatele piimalehmade vasikatele seoses elujõu tagamisega. Vasikate kasvatamise üldised ja paiksed tingimused võivad erineda. Tabelis 4esitatakse tõu, pidamise ja ternespiima jootmise mõju vasikate immuunsusele ja kasvule.IgG tase (mg/ml) lehmadeternespiimas, kelle isaks on (i) HF või (ii) DJ pullid, esitatakse tabelis 5.Tabelis 6tuuakse vasikate isa ja ema genotüübi ning ternespiima jootmise viisi mõju elu esimesel neljal päeval vereseerumi IgG (mg/ml) tasemele: sünnimomendil,12., 24 . ja 48.tunnil. Tabelis 7esitatakse jõudlusandmed. Täiendav materjal tsiteeritud kirjanduses: Karle, G., Szűcs, E., Ács, I., Szentpéteri, J., Frenyó, V. L. and Csiba, A. (1987): Effect of feeding colostrum by sucking or from buckets on viability and performance of dairy calves housed in groups vs. individually in case of two genotypes. World Review of Animal Production. Rome, 23:1, sz. 55 - 58. p.

  11. 2.Valitud R & D Ungaris Kestva kuumakoormuse mõju nuumsigade jõudlusele ja liha kvaliteedile. Nuumsigade ühes ruumis hoiti õhutemperatuur lisakütmisega umbes 30 C,relatiivne niiskus 90-100% piires. Teine ruum oli kontrollruumiks, kus õhutemperatuur oli 20C. Rakendati söötmisrežiimi ad libitum.Katseloomade kehamass katse algul ja lõpus oli vastavalt 30 kuni 105 kg. Kliima ja söötmisrežiimi mõju kasvule ja liha kvaliteedile esitatakse joonisel1jatabelites 8 ja 9.Täiendav materjal tsiteeritud kirjanduses: Wittmann, M., Szűcs, E., Szilágyi, M. and Tran Anh Tuan (1997): Effect of long term heat load on performance and meat quality in fattening pigs. 48th Annual Meeting of the European Association for Animal Production, Commission on Pig Production, Vienna, Austria, 25th-28th August, 1997.

  12. 3.Suurte seafarmide hindamine Euroopas EAAP 46. aastakoosolekul Prahas avaldas Sealiha Tootmise Komisjon suurte seafarmide tehniliste ja tehnoloogiliste tingimuste uuringu tulemused paljudes maades: (Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Ungari, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Suurbritannia). Järeldused: • Lääne-Euroopa maades on üldiseks trendiks seafarmide arvu vähenemine ja suurte farmide arvu suurenemine. Idapoolsetes maades on suuri seafarme rajatud juba palju aastaid. • Võttes arvesse fakti, et Euroopas on kasutusel umbes 1200-1500 suurt seafarmi, on sellel teemal vaja läbi viia rohkem arutlusi. Arvestades käesolevaid suundi tootmise intensiivistamise ja sigalate suurenemise osas, on suurimateks probleemideks loomade heaolu nõuete täitmine ja keskkonnakaitse. Täiendav materjal: Wittmann, M. and Szűcs, E. (1997): Report on the problems of the large scale pig farms in Europe. Pig News and Information. CAB INTERNATIONAL, 1997:18, 3:87N-90N. p.

More Related