Väikejärvede ökoloogilise seisundi muutustest ja seire korraldusest

1. Väikejärvede ökoloogilise seisundi muutustest ja seire korraldusest Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse professor Seirefoorum 4. nov. 2010 Väikejärvede seirest. I. Ott

2. Annotatsioon • Väikejärvede seire algas 1992. a. Uuringute jooksul on toimunud mitmeid korralduse muutusi (uuritavad veekogud, aeg, näitajad jne.), mis on toonud kaasa osaliselt ka eesmärkide muutusi. Peamiseks ülesandeks on siiski ökoloogilise seisundi hindamine. Püsijärvedes saame hinnata ka pikaajalisi muutusi. Ettekandes esitatakse näiteid ökoloogilise seisundi muutustest ja tuuakse seoseid võimalike põhjustega. Väikejärvede seirest. I. Ott

3. Seire korralduse ajalugu. Uuritud järvede arv. 4 etappi I II IV III Väikejärvede seirest. I. Ott

4. I etapp 1992-1995 • Järved valiti tüüpide esindatuse, olulisemate veehaarete, tuntuse ja inimmõjutuse taseme alusel. • Järvede arv väike. Tollal ei tehtud vahet püsivaatlus- ja kompleksuuringuga järvede vahet. • Eesmärgid olid sõnastatud peamiselt töö täitja poolt (seisundi hindamine erinevates tüüpides, elustikurühmades, erinevates piirkondades, muutuste selgitamine) Väikejärvede seirest. I. Ott

5. Järved I etapil Rõuge Suurjärv Äntu Sinijärv Nohipalo Valgõjärv Nohipalo Mustjärv Väikejärvede seirest. I. Ott

6. Uljaste Valguta Mustjärv Viitna Pikkjärv Saadjärv Pühajärv Väikejärvede seirest. I. Ott

7. II etapp 1996-2001 • Riikliku seire kurveim etapp. Järvi väga vähe. Kuidas saab hinnata järvede olukorda 6-8 järve alusel?! • Püsivaatlusse lisanduvad 2 järve (Ähijärv – Kagu-Eesti rohketoiteliste järvede ja rahvuspargi esindaja ning Suurlaht – rannajärvede esindaja), teised kaovad hoopis vaatlustest. Väikejärvede seirest. I. Ott

8. III etapp 2002-2006 • Läheneme Euroopa Liidule. See muudab palju. • Rahastamine suureneb, järvi lisatakse nii KKM kui ka kohalike Keskkonnateenistuste ettepanekute abil. Ka limnoloogiakeskuse ettepanekuid võetakse kuulda • Suureneb rahvuvaheline vajadus andmete ja teabe järele (VRD nõuded, interkalibreerimine, EL 7RP projektid, nt. ECOFRAME) • EL seiratavate järvede arvu nõuded (200) • Ettevalmistus üleminekuks VRD nõuetekohasele seireprogrammile • Eesmärgid täpsustuvad rahvusvaheliste nõuete tõttu. Väikejärvede seirest. I. Ott

9. IV etapp • Üleminek täiesti uuele seireprogrammile, mis vastab rahvusvahelistele kokkulepetele. • Täitunud kauane unistus lisada seiresse kalade, valgla uuringud. Lisaks ka hüdromorfoloogilised hinnangud. • Aastas uuritavate järvede arv jõudnud antud rahastamise taseme juures võimalikkuse piirile. • Iga järve kohta antakse VRD nõuete järgi ökoloogilise seisundi hinnang. Väikejärvede seirest. I. Ott

10. Erinevused teiste maade seire programmidest • Proovivõtu sagedus. Meil 4 korda aastas (varem 2 korda), teistel 2-20. Oluline saada arvutada kasvuperioodi ja suve keskmisi näitajate väärtusi • Vee omaduste ja planktoni näitajate proovide koht ja arv. Meil kogu veesammas ühest kohast. Nii ei tee ükski teine. Enamasti kas proovid epilimnionist või eufootilisest kihist. Osad riigid uurivad ka kalda-ala vee – ja planktoni omadusi (Saksamaa, Holland). • Oma seireprogrammiga oleme EL-s suhteliselt võrreldavad teistega, meil ainult järvede arv väiksem. On ka raskemas olukorras riike. Viimase info järgi seiret Lätis sel aastal ei toimunudki. • Osades riikides seireprogrammid keerukamad, sest kasutavad palju järvetüüpe (Saksamaa). Meil on VRD tüpoloogia tõsiteaduslikust lihtsustatum (kas teha põhjalikumaks?). Näiteks on meil “ära kaotatud” segatoiteline järvetüüp, mis on meil arvukaim üldse. Lätis, kus on loodusele meie omale väga lähedane, on tüpoloogiaks aluseks võetud meie teaduslik tüpoloogia. Balti/Keskökoregiooni riikides jääme Lätiga oma segatoiteliste järvede tõttu sageli teistest erinevaks. Väikejärvede seirest. I. Ott

11. Mõtted seire korralduseks • Hoida seire uuringuid sellisel põhjalikkuse tasemel, et säiliks võimalus seletada järvedes toimuvaid ökoloogilisi mehhanisme. Ei tohiks rahulduda ainult ökoloogilise seisundi koondhinnanguga. • Ülevaate- ja operatiivseire juurde peaks lülitama teadusliku seire, mis valmistaks ette veekogude võimalikku tervendamist ja meetmekava (setete uuringud, vee- ja ainebilanss) • Fooniveekogude leidmiseks peaks seiresse lülitama paleolimnoloogilised tööd Väikejärvede seirest. I. Ott

12. Ökoloogilise seisundi muutustest • Limnoloogiakeskuse andmebaasis on materjalide suurim hulk ajaperioodist 1951-2010. Väikejärvi, mida on pidevalt uuritud, on väga vähe, seepärast on trende raske tuua. • Iseloomulikud nähtused sel perioodil on: • Järvetüüpide piiride ähmastumine • Nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine) Väikejärvede seirest. I. Ott

13. - Madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine (roostikud) • Haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine • Lepiskalade osakaalu suurenemine • Zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv • Veeõitsengute sagenemine • Tolerantsete liikide prevaleerimine • Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.) Väikejärvede seirest. I. Ott

14. Näiteid ökoloogilise seisundi dünaamikast Mida suurem väärtus, seda kehvem seisund Väikejärvede seirest. I. Ott

15. Näiteid ökoloogilise seisundi dünaamikast Väikejärvede seirest. I. Ott

16. Väikejärvede funktsioneerimise eripärad 2010. a. • Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad • 2010. a. oli erakordselt soe, kuid veeõitsenguid oli vähe ja väheintensiivselt. • Õitsengud tekkisid alles sügise hakul, mida põhjustasid sinivetikad – just suveaspektile iseloomulikud liigid. Kuidas sellist kummalist nähtust seletada? Väikejärvede seirest. I. Ott

17. Väikejärvede seirest. I. Ott

18. Tsüanobakterite põhjustatud veeõitsengute puudumine soojal 2010. a. suvel kihistunud järvedes (M. Järvinen, okt. 2010, I. Oti täiendustega) • Karm talv 2009/2010 • Toitesoolade infiltratsioon puudus • Kevadine üleujutus aprillis 2010 • Toitesoolade koormus järvedesse 12 päeva kestev soojaperiood mais 2010 Intensiivne fütoplanktoni areng mais Kõrge veeseis Biogeenide kadu veesambast settesse veeõitsengu hääbumisel Kuiv ja palav suvi 2010 Selgevee perioodi pikenemine võrreldes tavalisega Tugev termiline kihistus Piiratud toitesoolade juurdevool Väike tsüanobakterite biomass 2010. a. suvel Biogeenide limitatsioon Toitesoolade liikumine settest veesambasse väga nõrk või puudub hoopis Väikejärvede seirest. I. Ott

19. Aga miks ei olnud veeõitsenguid polümiktilistes järvedes? • Eeltoodud skeem ei saa seda seletada • Sellistes ei teki kihistust või kui tekib siis kesksuvel lühikesel perioodil, mis ei peaks takistama toitesoolade ringlust veesambas • Polümikitilistes, nagu ka kihistunud järvedes tekkisid veeõitsengud septembris (nt. Aheru) Väikejärvede seirest. I. Ott

20. Seletus • Talvede tingimused mõjutavad oluliselt kasvuperioodi tingimusi • Oluline on temperatuur, sademed ja kõige tähtsam lumikatte aeg ja kestus Väikejärvede seirest. I. Ott

21. Karmima talvega 2010. a. oli peamise toitesoola, fosfori, kogused kasvuperioodil väiksemad, kui eelmisel, pehmema talvega aastal, seire järvedes. Väikejärvede seirest. I. Ott

22. Tsüanobakterite põhjustatud veeõitsengute puudumine soojal 2010. a. suvel polümiktilistes järvedes Segunevates järvedes olulised tavalisest väiksem toitesoolade koormus, kõrge veeseis ja nõrga kihistuse tekkimine • Karm talv 2009/2010 • Toitesoolade infiltratsioon puudus • Kevadine üleujutus aprillis 2010 • Toitesoolade koormus järvedesse nõrgem kui soojade talvede järel 12 päeva kestev soojaperiood mais 2010 Intensiivne fütoplanktoni areng mais Kõrge veeseis Biogeenide kadu veesambast settesse veeõitsengu hääbumisel Kuiv ja palav suvi 2010 Väiksem toitesoolade varu veesambas Kihistuse tekkimine Piiratud toitesoolade juurdevool Väike tsüanobakterite biomass 2010. a. suvel Biogeenide limitatsioon Toitesoolade liikumine settest veesambasse väga nõrk või puudub hoopis Väikejärvede seirest. I. Ott

23. 2010. a. olid ka polümiktilised järved kihistunud nii juulis kui ka augustis Väikejärvede seirest. I. Ott

24. Väikejärvede seirest. I. Ott

25. 2010. a. kihistunud, kuid tavaliselt polümiktilised järved • Ähijärv • Pühajärv • Saare järv • Mäeküla • Uljaste (ainult juulis) • Neis järvedes “klassikalist” metalimnioni ei esine, kihistus on veekogu põhja lähedal. Väikejärvede seirest. I. Ott

26. Midagi lõpetuseks • Seireprogramm on nagu Tallinna linn, mis iial ei valmi. Kaaluda võimalusel täiendamist paleolimnoloogiaga (kallis lõbu). Suunata seiretööd selliseks, et saaks teha plaane rikutud järvede kompleksseks tervendamiseks. • Eesti väikejärved üldiselt heas seisundis, sest nende ökoloogilist seisundit erinevatel aastatel määravad peamiselt ilmaolud ja vähem reostus • Hoida seiretööde sellist teaduslikku taset, mis võimaldab seletada järvedes toimuvaid ökoloogilisi mehhanisme Väikejärvede seirest. I. Ott