rahvatervise eetikast n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Rahvatervise eetikast PowerPoint Presentation
Download Presentation
Rahvatervise eetikast

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 20

Rahvatervise eetikast - PowerPoint PPT Presentation


  • 221 Views
  • Uploaded on

Rahvatervise eetikast . Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituut http://biomedicum.ut.ee/~andress. Meditsiinieetika põhivaldkonnad. Kliiniline eetika (tekkinud ilmselt koos meditsiiniga aastatuhandeid tagasi), peamiseks eesmärgiks konkreetse patsiendi heaolu.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Rahvatervise eetikast' - thane


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
rahvatervise eetikast

Rahvatervise eetikast

Andres Soosaar

Tartu Ülikooli tervishoiu instituut

http://biomedicum.ut.ee/~andress

meditsiinieetika p hivaldkonnad
Meditsiinieetika põhivaldkonnad
  • Kliiniline eetika (tekkinud ilmselt koos meditsiiniga aastatuhandeid tagasi), peamiseks eesmärgiks konkreetse patsiendi heaolu.
  • Biomeditsiiniliste uuringute eetika (tekkis 20. sajandi keskel), peamiseks eesmärgiks uued teadmised meditsiini vallas.
  • Rahvatervise eetika (formeerub omaette valdkonnaks praegu), peamiseks eesmärgiks sotsiaalsete gruppide, kogu ühiskonna või globaalne tervis kui heaolu.
mis on rahvatervis
Mis on rahvatervis?

Rahvatervis on ühiskonna organiseeritud ettevõtmiste kaudu realiseeruv haiguste ennetamise, eluea pikendamise ja tervise edendamise teadus ja kunst.

HMSO, 1988

Rahvatervis ei piirdu mitte üksnes bioloogia taustaga, vaid on suurel sotsiaalteadustega seotud valdkond. Rahvatervis kui kunst ilmneb Calmani ja Downie arvates just seeläbi, et ühiskonda ja poliitikuid tuleb veenda teatud ühiskondlike meetmete realiseerimise vajalikkuses.

mis on tervis
Mis on tervis?
  • Väga mitmeti tõlgendatav mõiste, vt meie kursuse avaloeng, tervisedenduse kursuse materjalid, Kasmeli ja Lipandi “Tervisedenduse teooria ja praktika I” (2007) I-II ptk.
  • Paljudes keeltes ja kultuurides on tervis algselt seostunud inimorganismi ja isiksuse terviklikkusega ning alles seejärel seostunud haiguse puudumise ja heaoluga.
positiivselt ja negatiivselt m ratletud tervis
Positiivselt ja negatiivselt määratletud tervis
  • Negatiivselt määratletud tervis on halva tervise või põduruse (ill health) puudumine. Põdurus võib sisaldada endas ka haigusseisundeid.
  • Positiivne määratlus on tuntud WHO 1946. a. määratlus, mille kohaselt on tervis füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.
tervise m iste erinevad alused
Tervise mõiste erinevad alused
  • Tervis on vaadeldav personaalse ja sotsiaalse nähtusena.
  • Tervis võib olla seisund ning ses mõttes on ta kirjeldatav vastavate biomeditsiiniliste ja sotsioloogiliste näitajate abil.
  • Tervis võib olla ka väärtus või hüve ning ses on kirjeldatav pigem antropoloogia, psühholoogia ja eetika mõistetes.
tervise komponendid
Tervise komponendid

Mõnede arvates saab rääkida individuaalsel tasemel vaid ühest tervisest, teised näevad võimalusi ka tervis lahterdada inimloomuse põhidimensioonide kaudu. Küsimuseks on ende lahterduste seostumine inimese kui tervikliku isikuga.

  • Füüsiline tervis
  • Vaimne tervis
  • Sotsiaalne tervis
  • Seksuaaltervis
tervisem jurid ehk determinandid
Tervisemõjurid ehk determinandid
  • Terviseteadlased on tervise mõistmiseks ja mõjutamiseks hakanud tegelema tervist mõjutavate teguritega ehk determinantidega, mis jaotuvad mõneti kattuvalt laias laastus bioloogilisteks, käitumuslikeks, keskkondlikeks ja sotsiaalseteks. WHO (1986) järgi on olulisemateks tervise determinantideks rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, sooline võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine, võrdsus.
tervise determinantide omavahelised suhted dahlgren whitehead 1991
Tervise determinantide omavahelised suhted (Dahlgren, Whitehead, 1991)
  • Tervise ja tema determinantide seosed on keerukad ja mitmekesised.
  • Tervise determinandid on õige mitmekesise dünaamikaga: erinevatel inimestel erinevates olukordades võivad determinandid päris erinevad olla

http://www.archive.official-documents.co.uk/document/doh/ih/fig01.htm

paternalismi vormid
Paternalismi vormid
  • Tugeva paternalismi korral sunnib ühiskond üksikisikut tingimusteta teatud norme täitma.
  • Mõõdukama paternalismi näiteid on mitmeid, nt on õigustatud sellisel juhul sekkuda kellegi tegemistesse, kui inimene otsustab saavutada teatud eesmärke ning sekkumine aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Näiteks kui inimene eelistab turvalisust, siis oleks õige kohustada teda turvavööd sõidu ajal kinnitama.
  • Nuffieldi eetikanõukogu hiljutine raport esitab “liberaalse paternalismi” põhimõtte, mille kohaselt poliitika formeerimisel lähtutakse teatud baastaseme kohustustest, millest on hiljem suhteliselt lihtne ja odav loobuda (2.37).
veel m ned probleemid rahvatervise praktikas
Veel mõned probleemid rahvatervise praktikas
  • Tervise fundamentalismi argument, mis tähendab, et teatud arusaamad, käitumised ja poliitikad kuulutatakse kõige paremaks ja/või kohustuslikuks. Mõned praktikad ei ole kõigile ei isiklikul ega grupi tasandil ühtviisi vastuvõetavad.
  • Tervis kui teenus ning selle kommertsialiseerumine hakkavad “tootma” ebaõiglust ühiskonnas
alkohol ja suitsetamine rahvatervise probleemidena
Alkohol ja suitsetamine rahvatervise probleemidena
  • Alkoholi pruukimine ja suitsetamine on inimeste seas laialt levinud ning samas arvukate terviseprobleemide oluliseks põhjuseks nii nende otsestele pruukijatele kui ka nende kaaskondsetele.
  • Kindlasti ei tohiks alkohol ja suitsetamine kahjustada teisi inimesi, eriti haavatavates gruppides.
  • Informeerimine alkoholi ja suitsetamise mõjust peab olema piisava ja adekvaatne.
  • Üha on leitud õigustusi alkoholi ja suitsetamise tootmise, leviku ja pruukimise piiramiseks.
nakkushaigused rahvatervise probleemina
Nakkushaigused rahvatervise probleemina
  • Selles valdkonnas on olulised vaktsineerimine, haiguste järelevalve ja leviku ühiskondliku kontrolli meetmed.
  • Vaktsineerimine kaitseb nii üksikisikuid kui ka tegelikult suuremaid sotsiaalseid gruppe, mis õigustaks teatud tingimustel isikuautonoomia piiramist. Vaktsiinide kasutamisel ilmnevad lisaks positiivsele haiguse ärahoidmisega ka teatud terviseriskid.
  • Haiguste leviku järelevalve läbi personaalse info kogumise seostub võimaliku privaatsusega vähenemisega neil isikutel. Suurte terviseandmebaasidega (nt Eesti e-tervise andmebaasid) seotud eetikaprobleemid kuuluvad samuti sellesse rubriiki. HIVi temaatika on samuti tähtsaks teemaks selles valdkonnas.
  • Ohtlike nakkushaiguste leviku ohjeldamisel kasutatakse mõnikord väga radikaalseid meetmeid, nt SARS.
p him tted ja koodeksid rahvatervise eetikas
Põhimõtted ja koodeksid rahvatervise eetikas
  • Sarnaselt teiste elukutsetega on ka rahvatervise professionaalsed kogukonnad ja organisatsioonid hakanud ise formuleerima oma valdkonna tegevuste eetilisi põhimõtteid ning neid ka endale ja oma liikmetele järgimiseks võtnud.
  • Ottawa ja Bangkoki tervisedenduse hartad sisaldavad alale ja tegevusele pühendumise põhimõtteid, nt seista vastu ebatervislike toodete ja keskkonna olemasolu ja mõjule, vähendada ebavõrdsust tervisedenduses, tervis peab alati olema rahvuslike ja globaalsete sotsiaalsete tegevuste oluliseks ksüimuseks.
ameerika rahvatervise assotsiatsiooni apha eetilise praktika p him tted rahvatervises
Ameerika Rahvatervise Assotsiatsiooni (APHA) „Eetilise praktika põhimõtted rahvatervises”
  • Tegemist on sisuliseks eetikakoodeksiga, mis võeti vastu 2002. a.
  • Koosneb 12 printsiibist haiguste ja mõistmise ja sellest tulenevate kasude realiseerimise kohta, samuti neid täiendavatest sektsioonidest rahvatervise põhiväärtuste, dokumendi arengujoonise, täiendavate kommentaaride ja selgituste jms kohta.
ameerika rahvatervise assotsiatsiooni apha eetilise praktika p him tted rahvatervises1
Ameerika Rahvatervise Assotsiatsiooni (APHA) „Eetilise praktika põhimõtted rahvatervises”
  • Koodeksi aluseks olevad arusaamad ja põhimõtted:

¤ tervis

¤ kogukond – teiste hulgas inimese paratamatult sotsiaalne loomus ja sõltuvus üksteisest; koostöö on rahvatervise keskne element; igaühel on õigus osaleda avalikus arutelus; rahvatervise peamureks on identifitseerida ja edendada terviseks tarvilikke tingimusi;

¤ professionaalse tegevuse alused – teadmiste (eriti teaduslike) primaarsus; inimeste vastutus on määratud teadmistega konkreetse olukorra kohta; otsuste aluseks ei ole vaid informatsioon, vaid ka väärtused.

apha koodeksi printsiibid i
APHA koodeksi printsiibid I

1. Rahvatervis (RT) tegelgu haiguste fundamentaalsete põhjustega ja terviseks tarvilike tingimustega, et ennetada tervisega seotud kõrvalnähte;

2. RT püüelgu kogukonna tervise suunas viisidel, mis respekteerib kogukonna liikmete õigusi;

3. RT poliitikad, programmid ja eelistused peavad olema arendatud ja hinnatud protsessidega, mis tagavad kogukonnaliikmetele sisendi neid mõjutada.

4. RT peab kaitsma ja töötama õigusteta kogukonnaliikmete võimestumise poolt eemärgiga tagada kõigi juurdepääs terviseks vajalikele põhivahenditele ja tingimustele.

5. RT peab otsima informatsiooni, mis on vajalik tervise kaitsmise ja edendamise efektiivsete poliitikate ja programmide elluviimiseks.

6. RT institutsioonid peavad ühiskondi varustama olemasoleva informatsiooniga, mis on vajalik poliitikate ja programmide üle otsustamiseks ja küsima realiseerimiseks nende nõusolekut selleks.

apha koodeksi printsiibid ii
APHA koodeksi printsiibid II

7. RT institutsioonid tegutsevad operatiivselt nende käsutuses oleva informatsiooni ning avalikkuse poolt neile antud mandaadi põhjal.

8. RT programmid ja poliitikad peavad sisaldama erinevaid lähenemisi, mis näevad ette ja respekteerivad erinevaid väärtusi, uskumusi ja kultuure ühiskonnas.

9. RT programmid ja poliitikad peavad realiseeruma viisil, mis parimal viisil edendavad füüsilist ja sotsiaalset keskkonda.

10. RT institutsioonid peavad kaitsma informatsiooni, mis võib avalikustamisel kahjustada kogukonda ja selle liikmeid. Erandid on õigustatud juhtudel, kui see suure tõenäosusega kahjustab üksikindiviidi või teisi.

11. RT institutsioonid peavad tagama oma töötajate professionaalse kompetentsuse.

12. RT institutsioonid ja nende töötajad peavad oma kaastöö ja kuuluvuse realiseerima viisil, mis loob usaldust avalikkuses ja efektiivsust institutsioonis.

kokkuv te
Kokkuvõte
  • Nuffieldi komitee raport rõhutab, et rahvatervises on keeruline leida sellist universaalset eetikanormide kogumikku, mis sobiks hästi kõikideks võimalikeks olukordadeks
  • Olulisemate eetikapõhimõtetena tuleb siiski rõhutada mittekahjustamist, hoolt haavatavates gruppides olevate inimeste suhtes ning autonoomiat.
  • Rahvatervise professionaalsed kooslused on loonud juba terve rea eetikapõhimõtteid sisaldavaid dokumente.
kirjandus
Kirjandus
  • Calman KC, Downie RS. Ethical principles and ethical issues in public health. In: Oxford Textbook of Public Health. Eds. Detels, McEwen, Beaglehole, Tanaka. OUP, 2002.
  • Nuffield Council on Bioethics. Public Health: Ethical Issues. 2007 http://www.nuffieldbioethics.org/go/ourwork/publichealth/introduction
  • Pasternack A. Tervise edendamise eetika. Eesti Arst, 2007, 10.
  • Ottawa Harta ja Bangkoki Harta, A. Kasmel ja Andrus Lipand „Terviseedenduse teooria ja praktika I”, 2007, Lisa 1-2, lk.513-520.
  • APHA „Principles of the Ethical Practice of Public Health” , http://www.apha.org/NR/rdonlyres/1CED3CEA-287E-4185-9CBD-BD405FC60856/0/ethicsbrochure.pdf