1 / 22

Lähisuhtevägivald Eesti seadusandluses

Lähisuhtevägivald Eesti seadusandluses . Endla Ülviste Põhja Ringkonnaprokuratuur . Perevägivalla määratlemine. Euroopa konventsioon naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt :

elma
Download Presentation

Lähisuhtevägivald Eesti seadusandluses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lähisuhtevägivald Eesti seadusandluses Endla Ülviste Põhja Ringkonnaprokuratuur

  2. Perevägivalla määratlemine Euroopa konventsioon naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: • Perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste ja endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elas või elab ohvriga ühel elamispinnal.

  3. Perevägivald kätkeb endas järgmisi olukordi: • Praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald ( paarissuhte vägivald) • Laste väärkohtlemine • Vägivald (vana) vanemate suhtes • Õdede-vendade vaheline vägivald Perevägivald ei määratle ära sündmuste toimumise kohta. Vägivald võib aset leida kas ohvri või toimepanija kodus või väljaspool seda nt tänaval, külas või mujal

  4. Perevägivald Karistusseadustikus • Karistusseadustikus puudub eraldi nn perevägivalla paragrahv, kõik perevägivallajuhtumid kvalifitseeruvad KarS- i eriosa vastavate kuriteokoosseisude alla.

  5. KarS § 120. Ähvardamine- ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara hävitamise või rikkumisega • KarS § 121. Kehaline väärkohtlemine- löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine • KarS § 122. Piinamine- järjepidev või suurt valu põhjustanudkehaline väärkohtlemine

  6. Väljavõte statistikast jaanuar - oktoober 2010 2011 Kuritegude koguarv 41 257 35 620 s.o -5 637 -14% Kehaline väärkohtlemine 3 624 3 955 s.o + 331 + 9%

  7. KarS § 113. Tapmine • KarS § 114. Mõrv • KarS § 115. Provotseeritud tapmine • KarS § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest • KarS §118. Raske tervisekahjustuse tekitamine • KarS §119. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest

  8. KarS §141. Vägistamine • KarS § 142 . Sugulise kire vägivaldne rahuldamine • KarS § 143. Suguühendusele sundimine

  9. Menetlusliikide valik Kriminaalmenetluse lõpetamine ( nn koosseisuga lõpetamine ) • KrMS § 202. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur • KrMS § 202-1. Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu

  10. Lihtmenetlused • Lühimenetlus • Kokkuleppemenetlus • Käskmenetlus • Kiirmenetlus Üldmenetlus

  11. Ajutine lähenemiskeeld kriminaalmenetluse tagamise vahendina • § 1411. Ajutine lähenemiskeeld (14.06.2006) (1) Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise

  12. (2) Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul. (3) Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb kahtlustatavat või süüdistatavat ja vajaduse korral kannatanut ajutise lähenemiskeelu taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Kohtuniku või eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse ka prokurör ja kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust

  13. ( 31) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. (4)Ajutise lähenemiskeelu määruses märgitakse:1) ajutise lähenemiskeelu põhjendus;2) ajutise lähenemiskeelu tingimused.

  14. (5) Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest keeldumise peale võib kannatanu, prokuratuur, kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.(6) Ajutise lähenemiskeelu seadmise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule ning saadetakse kannatanu elukohajärgsele politseiasutuse struktuuriüksusele. Eeluurimiskohtunik või kohus teavitab ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest viivitamata ka muid isikuid, keda lähenemiskeeld puudutab.

  15. KrMS §1412. Ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll (1) Kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja võib ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.

  16. ( 11) Kui ajutise lähenemiskeeluga on piiratud kahtlustatava või süüdistatava õigust kasutada oma eluruumi, võib kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud taotluse ühe kuu möödumisel ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest.(2) Eeluurimiskohtunik või kohus vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja.

  17. Ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli taotluse läbivaatamise juurde kutsutakse ka kannatanu.(21) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. (3) Taotlus lahendatakse kohtumäärusega. Taotluse läbivaatamisel tehtud määrus ei ole vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi

  18. Ajutise lähenemiskeelu rikkumise tagajärjed • Ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmine • KrMS §-s 130 ettenähtud tõkend - vahistamine Üldjuhul on ajutise lähenemiskeelu rikkumine seotud uue kuriteo toimepanemisega kannatanu suhtes

  19. Väljavõte statistikast • Aastal 2010 on kohtutes tehtud 13 ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrust • Aastal 2011 on kohtutes tehtud 12 ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrust

  20. KrMS § 310-1. Lähenemiskeelu kohta otsuse tegemine (1) Kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse §1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastastes või alaealiste vastu toimepandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. (2 ) Kohus lahendab lähenemiskeelu taotluse KrMS §- s 310 sätestatud korras.

  21. KarS § 331-2. Lähenemiskeelu rikkumine Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele, või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse vahendi korduva rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega

  22. Tänan !

More Related