eesti 1917 aastal n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Eesti 1917. aastal PowerPoint Presentation
Download Presentation
Eesti 1917. aastal

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 12

Eesti 1917. aastal - PowerPoint PPT Presentation


  • 264 Views
  • Uploaded on

Eesti 1917. aastal. . Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana. 2. märtsil 1917.a. toimus Tallinnas ülelinnaline streik ja rohkearvulise osavõtjaskonnaga miiting Uuel turul. Eesti rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise Venemaa koosseisus.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Eesti 1917. aastal' - shika


Download Now An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
eesti demokraatliku venemaa autonoomse osana
.Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana

2. märtsil 1917.a. toimus Tallinnas ülelinnaline streik ja rohkearvulise osavõtjaskonnaga miiting Uuel turul.

Eesti rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise Venemaa koosseisus.

26. märtsil 1917 toimus Petrogradis Eesti autonoomia toetuseks eestlaste korraldatud demonstratsioon, kus kanti hulgaliselt sini-must-valgeid rahvuslippe.

30. märts 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar Jaan Poska.

Nõuandvaks organiks sai tema juures Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus

slide3

1917. a mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised.

  • Maapäeva puhul oli tegemist Eesti esimese parlamentaarse rahvaesindusega.
  • Maanõukogu tuli kokku 14. juulil1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919, ajutiseks esimeheks valiti Artur Vallner, keda hiljem asendasid Otto Strandman, Ado Birk ja Kaarel Parts.
  • Istungjärkude vahel tegutses Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli 1917–1918 Konstantin Päts.
  • Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot.

Toimusid ümberkorraldused ja muutused:

  • vene ametnikud asendati eestlastega;
  • asjaajamiskeeleks sai eesti keel;
  • hakati looma rahvusväeosi (Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk);
  • elavnes poliitiline elu, tekkisid uued erakonnad: Eesti Rahvameelne Eduerakond kujundati ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond
  • Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilmseesmärgina taotleda Eestile võrdõiguslikku osariigi staatust Vene riigi koosseisus.
slide4

Pärast enamlaste riigipööret Venemaal läks võim ka Eestis enamlaste kätte. 27. oktoobril võttis Viktor Kingisepp võimu kubermangukomissarilt Poskalt üle.

Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eeotsasJaan Anvelt.

Teostati enamlikud reformid:

demokraatlikud valitud maakonna-, linna- ja valla omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega; miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart;

kujunes välja ühe partei diktatuur;majanduse vallas: pankade, tööstusettevõtete, äride riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks.

eesti iseseisvumise eeldused
Eesti iseseisvumise eeldused
  • a) kultuurilised:
  • haridus, haritlaskonna teke
  • ärkamisaeg, selle üritused
  • seltsitegevus
  • b) majanduslikud
  • Talupoeg sai peremeheks
  • Tööstuslik areng
  • Linnade eestistumine
  • c) poliitilised
  • Erakondade teke, eestlastest poliitikud

1917. aastal: Eesti Demokraatlik Erakond (Tõnisson), Eesti Maarahva Liit (Päts)

Eesti Tööerakond (Vilms)

  • eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes ( kogemus valdadest)
  • kooperatiiviliikumisega arenes ühistegevus
  • Autonoomiaseadus 30. märts 1917
  • Maapäev
eesti omariikluse v ljakuulutamist soodustasid
Eesti omariikluse väljakuulutamist soodustasid
  • a) Eesti tasandil
  • vastava poliitilise jõu olemasolu
  • kahe võimu vaheline aeg
  • Eesti sidemed välismaaga
  • rahvas toetas erakondi, mis nõudsid iseseisvumist
  • enamlaste populaarsus oli väike
  • kubermangude liitmine
  • rahvusväeosade loomine
  • b) Venemaa tasandil
  • revolutsioonid, segaduste aeg
  • Bresti rahuläbirääkimised
  • sõjaväe nõrkus
  • enamlaste üleminek diktatuurile
  • Võimuvaakum
  • c) rahvusvahelisel tasandil
  • Esimene maailmasõda
  • impeeriumide lagunemine
  • eeskuju: Poola, Soome
iseseisvusmanifest
iseseisvusmanifest

ManifestkõigileEestimaarahvastele

Eestirahvasei ole aastasadadejooksulkaotanudtungiiseseisvusejärele. Põlvestpõlve on temaskestnudsalajanelootus, et hoolimatapimedastorjaööstjavõõrasterahvastevägivallavalitsusestveelkordEestisaegtuleb, mil "kõikpiirudkahelotsallausalöövadlõkendama" ja et "kordKalevkojujõuabomalastelõnnetooma".Nüüd on see aegkäes.Ennekuulmatarahvasteheitlus on Venetsaaririigipehastanudalustoedpõhjanipurustanud. Üle Sarmatia lagendikulaiutab end hävitavkorralagedus, ähvardadesomaallamattakõikirahvaid, kesendiseVeneriigipiiridesasuvad. LäänepooltlähenevadSaksamaavõidukadväed, et Venemaapärandusestomaleosanõudajakõigepealt just Balti mere rannamaidomaallavõtta.Selsaatuslikultunnil on EestiMaapäevkuimaajarahvaseaduslikesitaja, ühemeelseleotsuselejõudesrahvavalitsusealuselseisvateEestipoliitilisteparteidegajaorganisatsioonidega, toetadesrahvasteenesemääramiseõigusepeale, tarvilikukstunnistanudEestimaajarahvasaatusemääramiseksjärgmisiotsustavaidsammeastuda:

EESTIMAAtemaajaloolistesjaetnograafilistespiirides, kuulutataksetänasestpeale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.IseseisvaEestiVabariigipiiridessekuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, VirumaaühesNarvalinnajatemaümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, ViljandimaajaPärnumaaühesLääne mere saartega - Saare-, Hiiu- jaMuhumaagajateistega, kusEestirahvassuuresenamikuspõliseltasumas. vabariigipiiridelõpulikkindlaksmääramineLätimaajaVeneriigipiiriäärsetesmaakohtadessünnibrahvahääletamiseteel, kuipraeguneilmasõdalõppenud.

slide9

Eeltähendatudmaakohtades on ainsamakskõrgemaksjakorraldavaksvõimuksEestiMaapäevapooltloodudrahvavõimEestimaaPäästmiseKomiteenäol.KõiginaaberriikidejarahvastevastutahabEestivabariiktäielikkupoliitilisterapooletustpidada, jaloodabühtlasikindlaste, et temaerapooletusnendepooltniisama ka täielikuerapooletusegavastatakse.Eestisõjavägivähendataksesellemäärani, missisemisekorraalalhoidmisekstarvilik. Eestisõjamehed, kesVenevägedesteenivad, kutsutaksekojujademobiliseeritakse.KuniEestiAsutavKogu, kesüleüldise, otsekohese, salajasejaproportsionaalsehääletamisepõhjalkokkuastub, maavaltsemisekorralõpulikultkindlaksmäärab, jääbkõikvalitsemisejaseaduseandmisevõimEestiMaapäevajasellepooltloodudEestiAjutiseValitsusekätte, kesomategevusesjärgmistejuhtmõtetejärelepeabkäima:1. KõikEestivabariigikodanikud, usu, rahvusejapoliitiliseilmavaatepealevaatamata, leiavadühtlastkaitsetvabariigiseadustejakohtuteees.2. Vabariigipiirideselavatelerahvuslistelevähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidelejateistelekindlustataksenenderahvuskulturilisedautonomiaõigused.3. Kõikkodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- jastreikidevabadused, niisamaisikujakodukoldepuutumatuspeavadkoguEestiriigipiiridesvääramatamaksmaseadustealusel, midavalitsusviibimatapeabväljatöötama.4. Ajutiselevalitsuseletehtakseülesandeksviibimatakohtuasutusisisseseadakodanikkudejulgeolekukaitseks. Kõikpoliitilisedvangidtulevadotsekohevabastada.5. Linna- jamaakonna- javallaomavalitsuseasutusedkutsutakseviibimataomavägivaldseltkatkestatudtöödjätkama.6. Omavalitsuse all seisevrahvamiilitstulebavalikukorraalalhoidmiseksotsekoheelussekutsuda, niisama ka kodanikkudeenesekaitseorganisatsioonidlinnadesjamaal.7. AjutiseleValitsuseletehtakseülesandeksviibimataseaduse-eelnõuväljatöötadamaaküsimuse,töölisteküsimuse, toitlusasjandusejarahaasjanduseküsimustelahendamisekslaialisteldemokratilistelalustel.E e s t i ! Sa seisadlootusrikkatulevikulävel, kussavabaltjaiseseisvaltomasaatustvõidmääratajajuhtida! Asuehitamaomakodu, kuskordjaõigusvalitseks, et olla vääriliseksliikmekskultuurahvasteperes! Kõikkodumaapojadjatütred, ühinegemkuiüksmeeskodumaaehitamisepühastöös! Meieesivanematehigijaveri, missellemaaeestvalatud, nõuabseda, meiejäreltulevadpõlvedkohustavadmeidselleks.Su üleJumalvalvaguJavõtkurohkestõnnista,Misiialettevõtadsa,Mu kallisisamaa!ElaguiseseisevdemokratilineEestivabariik!Elagurahvasterahu!EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU24. veebr. 1918. a.

slide10

15. nov. 1917.a. avaldati Maanõukogu otsus, mille järgi Eesti tulevase riigikorra määrab ära Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali.

1918.a. jaanuaris astuti Eesti iseseisvaks kuulutamiseks esimesed reaalsed sammud. Loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ja lääneriikide saatkondadega Petrogradis. Moodustati välisdelegatsioon.

Enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Brestis katkesid vaherahuläbirääkimised ja Saksamaa alustas üldpealetungi idarindel.

19. veebr.-l 1918 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid

Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms.

Koostati iseseisvusmanifest, mille põhiautoriteks Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson

23. veebr. 1918.a. loeti Pärnus “Endla” rõdult see esmakordselt ette.

24. veebr. moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms

eesti vabariigi ajutise valitsuse koosseis
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse koosseis

Konstantin Päts Jüri Vilms Jaan Poska

ministritenõukoguesimees, ministrite nõukogu abiesimees välisminister

siseminister jakaubandus- ja kohtuminister

tööstusminister

Juhan Kukk Andres Larka Peeter Põld

raha – ja riigivaranduste sõjaminister haridusminister

minister

saksa okupatsioon
Saksa okupatsioon

25. veebr. keskpaigaks marssisid Tallinna Saksa üksused. Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini, mil nende kätte langes kogu Eesti territoorium.

Võim läks saksa sõjaväelaste kätte. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud.

Algas saksa okupatsioon.

Sakslaste eesmärgiks oli Balti kubermangudest sh. Eestist moodustada Saksamaa kooseisu kuuluv autonoomne Balti hertsogiriik.

Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine keelustati. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel.

Balti hertsogiriigi loomine takerdus, kuna baltisakslaste kavatsused ei leidnud Saksamaal erilist poolehoidu. Takistuseks oli ka Bresti rahulepingu sätted. Selle loomisega jäädi hiljaks, kuna Saksamaa kaotas I maailmasõja ja kapituleerus.

11.novembril 1918 sai Eesti Ajutine Valitsus taas kokku tulla.

Tegevust alustas Eesti Kaitseliit