Andmekaitse ja meditsiin

1. Andmekaitse ja meditsiin Mati Rahu Epidemioloogia ja biostatistika osakond Tervise Arengu Instituut Tallinn ESSi 19. konverents, Tallinn, 25.01.2007 mati.rahu @tai.ee

2. Paljude eluteadusalaste uuringute tegemise võimalikkus sõltub sellest • …kuidas on õigusaktides reguleeritud: • Kirjaliku nõusolekusaamine andmesubjektilt enne andmetöötlust. • Andmesubjekti teavitamine andmete edastamisest kolmandale isikule. • Andmesubjekti õigus teada ja muuta oma andmeid. • Andmete säilitamise kestus ja kogutud andmete kasutamine teadustöös. • Kohustus saada andmekaitse järelevalveorganilt luba uuringu alustamiseks ja andmetöötluseks.

3. Eelnõu 1990 Eelnõu 1992 Eurodirektiivi teke Mida ei mõistetud?  Suurim osa inimkonna teadmistest haiguste põhjuste kohta on saadud pikka aega säilitatud isikustatud andmekogudest linkimise teel.  Maailmas ei ole ühtki kvaliteetset haigusregistrit, mis töötaks informeeritud nõusoleku alusel.  Andmesubjekti teavitamine järjekordsest andme-töötlusest või selleks loa küsimine häirib eraelu rohkem kui küsimatajätmine.

4. Erandid 1993–1994 Eelnõu 1990 Eelnõu 1992 Eurodirektiiv 95/46/EC Eurodirektiivi teke teadusuuringud riigistatistika ennetav meditsiin meditsiiniline diagnoos ravi võimaldamine tervishoiuteenuse juhtimine

5. Mõistete esinemise sagedus seitsme riigi andmekaitseseadustes Mõiste Norra 2000 Rootsi 2000 Soome 1999 Taani 2000 Leedu 2000 Läti 2000 Eesti 2003 Avalik huvi 7 4 2 6 0 2 2 6 5 5 1 0 1 1 Ajalugu, ajaloouuring Statistika, -uuring 4 4 6 7 0 11 3 Teadus, -uuring 4 13 22 8 0 12 3 Meditsiin, diagnoos, ravi 3 3 5 3 0 9 1 Tervishoiuteenus, tervishoiutöötaja 2 1 3 2 0 2 0 (Allikas: Rahu, 2004)

6. Eesti seaduse tagajärgi (1) 1. Eesti Vähiregister. Linkimine surmaregist-riga keelatud  igal aastal jääb 5% esmasjuhte registreerimata. Viimased haigestumusandmed aastast 2000. 2. Registripõhinevähiepidemioloogia.Mitmed uuringud on katkestatud, sest kohortide jälgimine vähihaigestumuse suhtes osutub võimatuks. – Register ei tohi väljastada andmeid.

7. Eesti seaduse tagajärgi (2) 3. Eesti Meditsiiniline Sünniregister ja Eesti Tuberkuloosiregister. Linkimine surmaregist-riga keelatud. 4.Surmaregister (e-andmed 1983–) kuulutati illegaalseks, andmesisestus katkestati (01.11.2003–11.01.2005), register soovitati teha anonüümseks ja hävitada kõik arstlikud surmatunnistused (ESA arhiivis 1964–)(Rahu M et al, Eesti Arst 2006;85:449–455).

8. Eesti seaduse tagajärgi (3) 5.Leiab aset surve muuta meditsiiniregistrid anonüümseks – luua nn kodeerimiskeskused, kes jagaksid registritele haigestunute pseudo-nüüme, ja/või kehtestada informeeritudnõus-olekule tuginev süsteem. Saksamaa mudel 6. Andmekogude linkimist käsitletakse protseduurina, mis ilmtingimata rikub privaatsust – seetõttu on linkimine keelatud. “...AKI pole siiamaani veel ühtegi ristkasutuse luba väljastanud... ja andmeid ristkasutatakse ebaseadus-likult.” (Lillemaa PF, Juridica 2000;7:447–453).

9. Eesti seaduse tagajärgi (4) 7.Sisuliselt – seadusandjad ja andmekaitsjad häbimärgistavad Eestis epidemioloogilisi uuringuid ja epidemiolooge. Kui teised argumendid enam ei mõju, siis võetakse kasutusele tugevaim, mis peab hajutama kõik kahtlused – “Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26järgi on igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele”.

10. Mida meile on selgitatud (1) 1.1998. aastast tänaseni: Eesti ei ole info-tehnoloogiliselt võimeline tagama andmebaa-side ohutust. Sel juhul on parim meditsiini-registreid mitte teha või pidada neid ano-nüümsena. 2. Märtsis 2004: Eurodirektiivi erandid teaduse, statistika jms kohta ei tohi Eesti seadusandluse loogika tõttu kuuluda IKSi, vaid need tuleb paigutada eriseadustesse.

11. Mida meile on selgitatud (2) 3.Detsembris 2004: AKI peadirektor – teistsugust seadust polegi vaja, sest Eesti statistikud ja teadlased asuvad oma andmekaitsealaste teadmiste poolest kiviajas. 4.Alati käepärast olnud väide: me pärineme totalitaarsest süsteemist, noore demokraa-tiatingimustes kujutavad isikustatud regist-rid ennast suurt ohtu ühiskonnale. 5.Alati käepärast olnud väide: Eesti arstkond on erakordselt lobisemishimuline.

12. Halva seaduse tekkepõhjusi (1) 1.Seadusetegijate ja seadusandjate võhiklus ning hoolimatus. IKS 2003 võeti 12.03.2003 Riigikogus vastu 26 poolthäälega. 2. Mingi osa ühiskonnast on sügavalt teaduse-vaenulik. Kui teadusuuringutes lubatakse kasutada andmekogudes sisalduvaid delikaatseid isikuandmeid ilma isikut teavitamata, muutub ka arsti juurde minek ebakindlaks (Riigikogu õiguskaitse komisjoni esimees Indrek Meelak, intervjuu AKs 27.01.2003).

13. Halva seaduse tekkepõhjusi (2) 3. Otsustajatel puudub arusaam, et teadus-töö on mitmepalgeline. Osa uuringuid saab teha anonüümsete andmetega, osa puhul on infor-meeritud nõusolek tingimata vajalik, osa tehakse olemasolevate andmekogude alusel. 4.Kuni viimase ajani ei teadnud seaduse-tegijad ega AKI, et uuringukavand saab hinnangu teadusnõukogult ja eetikakomiteelt. Teadur (= inimene tänavalt) tahab delikaatseid isikuandmeid...

14. Halva seaduse tekkepõhjusi (3) 5.Teadlaskond on erialatikillustunud ning tervikuna passiivne seadusloome, privaatsuse, andmekaitse ja teaduseetika temaatika suhtes. 6. Eesti epidemioloogia ja rahvatervishoiu märkimisväärne mahajäämus(nt Põhjamaadest). Puudub piisav jõud, et teha tõhusat lobitööd teadustööd soosivate õigusaktide nimel.

15. Halva seaduse tekkepõhjusi (4) 7.Ühiskonnas valitseb ähmane ettekujutus terviseandmeid sisaldavate andmekogude ja nende alusel tehtava teadustöö kohta. Olukorda halvendab, et inimesi eksitatakse väärteadetega.

16. Halva seaduse tekkepõhjusi (5) 8.Puudub võimalus pidada seadusetegijatega väitlust IKSi teadusevaenulikkuse teemal. Senine mõttevahetus andmekaitsjatega  vastuseks: kui tähtis on andmekaitse, mis on AKI ülesanded, te ei taha uut moodi töötama hakata, ja meelisteema– mida võiks juhtuda inimesega, kui tema andmed satuksid pahatahtliku või harimatu isiku kätte. The U.S. privacy debate “today is based mainly on guesses what’s going happen, based on the fear that there’s going to be an information rape of society.” (Anonym., The Pfizer J 2001;5:4–8).