Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs

1. Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs

2. Eesmärk • Peamine eesmärk - selgitada, millistesse traallaevade sadamatesse oleks otstarbekas investeerida Euroopa Kalandusfondi raha, tagamaks kalandussektori optimaalne areng, teisisõnu – optimaalsete sadamate valik.

3. Mõistlik on esmajärjekorras välja arendadasadamad, mis ei asu teineteise vahetus läheduses, vaid mille mõjuala hõlmaks võimalikult suurt mereala, arvestades ka ressursi (kala) jaotumist meres ja kaugust töötlemiskohtadest, mis traalpüügi puhul suuresti on seotud kala külmutamisvõimalustega, sest suurem osa lossitud kalast eksporditakse külmutatult.

4. Materjal • KIS; satelliitjälgimissüsteemi andmed (2007-09) • Küsitlused • Riiklikud, MI andmekogud • Trükised, internet

5. Küsitlused • Huvigrupid (sadamate omanikud, traalpüügifirmad, kalatöötlejad ja kala kokkuostjad): • - ootused traalisadamate arendamise vallas • - hinnangud praegu kasutuses olevatele traalide lossimiskohtadele, • - mida tuleks arvestada sadamasse investeerimisel.

6. Sadamaomanikud • Kõik sadamad, kuhu lossiti 2007-2009 – 27 sadamat • Vastused: 18 • - praktil ei kasutata (Rohuküla, Paljassaare; Kihnu, Munalaiu • - pole huvitatud arendamisest traalisadamana (Paldiski, Saaremaa)

7. Püügifirmad

8. Püügifirmad II • Vastused 25 firmalt, lõplik valim 23 • Pooled tegelevad ka töötlemisega • Oma kalasadam 4 firmal

9. Töötlejad, kokkuostjad • Nimekiri 122 firmast • 34 ei tegele kala kokkuostmisega • 32 ei oma kokkupuuteid sadamaga • 9 vaid sisevete kalaga • 7 tegevuse lõpetanud • 6 ei tegele traalpüügi saagiga • 18 ei soovinud vastata • VALIM: 14

10. Tootjaorganisatsioonid • Ekspertide küsitlemine telefoni teel

11. VARU SEISUND, PROGNOOS • Läänemere kirdeosa räim: Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust loeb ICES jätkusuutlikule tasemele mittevastavaks • Liivi lahe räim: jätkusuutlik • Kilu: Varu väheneva trendiga

12. Pessimistliku prognoosi kohaselt on võimalik olukord, mis valitses 1990. aastate algul, mis tähendaks praegusest kaks korda madalamaid kogusaake. Pole keeruline arvata, milliseid negatiivseid tagajärgi tooks see püügifirmadele, kalasadamatele (lossimismahud, sadama külastamised traalide poolt vähenevad oluliselt) ja ka kalatöötlejatele. Sellise pessimistliku prognoosi täitumisel (eriti kiluvaru kollapseerumisel) kannataks suhteliselt enam sadamad Soome lahe avaosas ja saarte põhjarannikul, sest just seal oleks püügimahtude vähenemine suhteliselt suurem kui Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Traalpüügisadamate arendamisel tuleb arvestada ka taolise võimalusega. Võrreldes varasemaga on olukord seda keerulisem, et praegune püügivõimsus võimaldab Eesti kvoodid praktiliselt täies mahus välja püüda

13. 4. Traalpüügi intensiivsuse ajaline ja ruumiline jaotumine

16. 5. Traalpüügi saagid ja lossimine5.1. Kogusaak • Kogu traalisaak: 92% Eesti • (Taani,Läti, Rootsi, Rootsi laev) • Tursa traalisaak: 0,2 % Eesti sadamatesse • Keskenduti pelaagiliste kalade traalpüügile Eesti majandusvööndis ja lossimisele Eesti sadamates.

17. Saak

18. 5.2. Traalpüük ja lossimine erinevatest püügiruutudest ja –piirkondadest

19. Traalpüügi saak käesoleva töö tarbeks eristatud traalpüügipiirkondadest

20. Soome lahe lääneosa SD 32-1 koos statistilise ruuduga 47H2 • Ulatuslik mereala; olulisim Eesti traalpüügipiirkond, kus saagis praegu prevaleerib kilu. Sellelt alalt püütava kilu ja räime peamised lossimiskohad on Miiduranna, Dirhami (kokku pool lossimismahust), Haapsalu, Paldiski, Lehtma ja Meeruse sadamad • Piirkonna väljapüügi „raskuskese“ on ruudus 47H3, umbes 59.23N 23.25E. Lähim sadam sellele punktile on Dirhami (ca 22 km), edasi Paldiski (38 km), Lehtma (60 km), Haapsalu (60-80 km, esimene variant võimalik väiksematele laevadele), Meeruse, Rohuküla ja Miiduranna (75-80 km). Konkreetselpüügikorral võib lähimaks osutuda ka mõni teine ülalnimetatud sadam, eriti Lehtma, Paldiski ja Miiduranna sadamad.

22. Avameri: SD 28 (avameri) ja SD29 (ilma statistilise ruuduta 47H2) • Lõviosa (71,6%) selle piirkonna kalast lossiti Veere sadamas, olulised lossimiskohad olid ka Mõntu (9,7%), Saaremaa süvasadam (9,1%) ja Lehtma (6,3%) • Selle ala traalpüügi statistiline kese on Kihelkonnast läänes püügiruudud 45H4. Lähim sadam sealt on Veere (50-55 km), edasi Saaremaa süvasadam (65 km), Mõntu (ca 75 km) ja Lehtma (120 km). Tegelikkuses lossitakse ala lõunaosas (Sõrvest läänes) püütud kala peamiselt Mõntus, mis on sealne lähim lossimiskoht, ja ülejäänud saagi väljapüügi kese nihkub Veerele, Saaremaa süvasadamale ja Lehtmale veidi lähemale.

24. Soome lahe idaosa (SD 32-2)

25. Liivi laht • Liivi lahes on traalpüügi peamiseks alaks statistiline ruut 44H3, millest lossiti aastatel 2007-2009 kokku 13092 t kala (peamiselt räime); kõigist teistest Liivi lahe piirkonda jäävatest statistilistest püügiruutudest lossiti (kolmel aastal kokku) alla 1000 t kala. • Lähim traalisadam on Kihnu (keskpunktist ca 48 km sõitu), edasi Virtsu (65-75 km) ja Pärnu, Roomassaare, Mõntu (75-85 km). Sõltuvalt konkreetsest püügikohast võib lähimaks osutuda üks ülalnimetatud sadamatest (enamasti ikka Kihnu, Roomassaare, Virtsu) või ka Läti sadamad (Salatsi, Roja).

27. 6. Traalide lossimissadamad 2007-2009: sadamate kaupa

28. 7. Mida arvestada investeerimisel ja millistele tingimustele peab traalisadam vastama: küsitluse kokkuvõte

29. 7.1. Mida peaks riik arvestama traalisadamasse investeerimisel? Sadamaomanike arvamused • Väga oluline-oluline: • Kaugus peamistest püügikohtadest 94% • Sadama infrastruktuuri praegune seisund 87% • Üle 50% ka: laevade (lossimiste) arv, • praegune lossimise maht, püügifirmade arv, kaugus turgudest • Alla 50%: sadama kuulumine

30. 7.2. „Ideaalne“ traalisadam: püüdjate ja töötlejate arvamused • Püügifirmad, väga oluline või oluline: • Kaugus püügipiirkonnast; juurdepääs merelt; juurdepääs maalt; vee sügavus sadamakai ääres; tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest; sadamakai korrasolek; elektri- ja veevarustus - 100% • Sadama puhtus 96% • Tingimuised kala lossimiseks 96% • Sadama piisav suurus 95% • Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised 86% • Kalurite olmehoone, ruumid 86% • Sadama personal 78% • Kaugus turgudest 68% • Isiklikud suhted sadama personaliga 52% • Kütusetankla 32%

31. Kala töötlejad; väga oluline /oluline

32. 8. Lossimiskoha valimine • Kes määrab? – laeva omanik, operaator • Kaugus sadamast vaid üks kriteerium

33. “Mõistlikult” lossiv laev

35. Mõnel juhul sadam lihtsalt ei sobi konkreetsele (suuremale) laevale nt faarvaatri sügavuse, kai suuruse tõttu või siis väiksemale laevale – kõrge kai tõttu. • Põhjuseks võib olla sadama võimsus: eriti universaalkaidega riigisadamates on raske vajalikul hetkel lossimiskohta saada. • Sadamatasude suurus ja võib-olla ka läbipaistmatus, avaliku informatsiooni puudumine sadama tasu suuruse kohta. Mõne sadamaga võib olla sõlmitud (kirjalik või suuline) lepe soodsamate hindade osas, kui sadamas sagedamini lossitakse. Kui püügifirma on seotud mõne konkreetse sadamaga, siis sinna lossimine annab eelise selles mõttes, et raha ei viida välja – muule sadamale maksmata jäänud raha saab kasutada oma firma(de) huvides. • Suhted sadama omanikuga, mis võivad anda boonust, olla neutraalsed või mõjuda ebasoodsalt nt kaikoha saamisel, sadamatasude määra osas, muude sadamateenuste sujuvuse osas. • Kala lossimistingimused ja muude kalapüügilaevadele oluliste teenuste kättesaadavus sadamas. Siin on oluline sadama profiil: spetsialiseeritud kalasadamates neile tingimustele rohkem mõeldud ja võimalusel ka investeeritud, kui universaalkaidega kaubasadamates. • Võimalused kala külmutamiseks sadamale võimalikult lähedal, kaugus kala muul viisil töötlemise/turustamise kohast (ja ühendusteede olukord). Eriti olulisena tõusevad need probleemid, kui püügifirma on seotud kala töötlemise ja turustamisega.

36. 9. Mida arvestada investeerimisel riigi- ja erasadamatesse? • 9.1. Rahvusvaheline kogemus • - EL direktiivid, ESPO • Keskkonnanõuded • WWF: nn. valesti suunatud investeeringud • Soome: jätkusuutlikkus • Läti

37. 9.2. Omandisuhted • 1) „teenindussadamad“ (service port), • 2) „töövahendisadamad“ (tool port), • 3) „üüriperemehe“ sadamad (landlord port) 4) täielikult privatiseeritud sadamad (ka era-teenindussadamad). • Esimesed kaks on tüüpilised riigisadamad. • Lk 143

38. 1) „teenindussadamad“ (service port)

39. 2) „töövahendisadamad“ (tool port)

40. 3) „üüriperemehe“ sadamad (landlord port)

41. 4) täielikult privatiseeritud sadamad

42. Ei saa väita, et erinevad majandusmudelid on lõpuni head või halvad. Enamus sadamaid enamuses riikides kuuluvad kolmandasse tüüpi ja see näib olevat ka parim lahendus

43. Erasadamad • Eesti riigisadamate infrastruktuuri on investeeritud palju maksumaksja raha ning ka erakapitali ja nende sadamate üldine olukord on võrreldes muude sadamatega parem. Riigile kuuluvate sadamate hulgas pole ühtegi kalasadamat ja traallaevade teenindamiseks vajalikku spetsiifilisse infrastruktuuri pole eriti investeeritud. • Vähesed sadamad kuuluvad kohalikele omavalitsustele. Nende seisukord on üldiselt kehv

44. Lossimine 2007-09

45. Arvestades sellega, et sadama avalik ja kõigile võrdsetel tingimustel kasutamine (ka pikemas perspektiivis, seoses maaomandusega) on lihtsamini tagatav riigisadamates kui erasadamates, tuleks muude võrdsete tingimuste korral suunata traallaevade teenindamise infrastruktuuri toetuseks mõeldud raha eelistatult riigisadamatesse. Riigisadamate esindajad pole enamasti vaimustatud pigem kahjumit tootvast kalalaevade teenindamisest

46. Sadama omandivorm ei saa olla ainukeseks sadamasse investeerimise tingimuseks. • Eestis on hästi toimivaid eraomanduses kalasadamaid, mis (eriti veel juhul, kui piirkonnas puuduvad sobivad riigisadamad) vajavad edasist arendamist kalasadamana. Nendesse sadamatesse investeerimise peamiseks tingimuseks on tagada, et investeeringust ei saaks kasu üksnes sadama omanik või sellega seotud püügi- ja kalatöötlemisettevõtted, ka mitte ainult üksikud tootjaorganisatsioonid. Võrdse kohtlemise printsiibi rakendamine on küll suhteliselt keerulisem, kui riigisadamate puhul, kuid peaks olema riigipoolsete investeeringute eeldus.

47. 9.3. Kalasadamate tasuvus, sadamatasud9.3.1. Sadamate tasuvus • Reeglina pole sadama ülalpidamine spetsialiseerunud kalasadamana majanduslikult tasuv. Tasuv vaid küllalt suurte lossimiskordade ja –mahtude juures. Miiduranna sadamale, mis on viimasel kolmel aastal olnud tähtsaim traallaevade lossimiskoht, on kalalaevade teenindamine omaniku sõnul „pigem väikest kasumit andev“.

48. Võimalik teenistus traalpüügiga tegelevatele kalalaevadele lossimiskoha pakkumise eest, kui sadamatasuks võtta 500 EEK ja lossimiste arvuks kõigisse sadamatesse kokku ca 5000-6000 aastas (nagu aastatel 2007-2009), oleks vaid ca 3 miljonit EEK aastas. See summa peaks katma kõigi Eesti traalisadamate infrastruktuuri kasutamise kulud (mitte tasu ladustamise, vee, elektri, jäätmete jms eest).

49. 9.3.2. Sadamatasud • Valdaval enamusel juhtudest ei olnud sadamateenuste kasutajad rahul sadamateenuste eest küsitava tasuga. Rahulolu võis olla suhteline (tasud on väiksemad kui mujal sadamates). • Tootjaorganisatsiooni ekspertide hinnangul on sadamatasud Eestis võrreldes naabermaadega väga kõrged. • Eesti traalpüügifirmade puhul on sadamatasud eriti tundlik teema, kuna püütakse odavat kala – räime ja kilu, mille madalad kokkuostuhinnad peavad katma kõik püügiga seotud kulud ja võimaldama kasumit firma elushoidmiseks ja arendamiseks. • Samas, sadamad ei saa pakkuda sadamateenust alla omahinna, kui selleks ei ole mõjuvat põhjust (nt sadam kuulub firmale, kes tegeleb ka kala töötlemise ja turustamisega, ning tooraine saamise huvides kaetakse sadamakulusid muudest vahenditest). Sel juhul on soodustus loomulikult „omadele“.

50. Sadamateenuste hinna läbipaistvus on üks riigisadamate/kohalike omavalitsuste sadamate eelis võrreldes paljude erasadamatega. (Era)sadamatesse maksumaksja raha investeerimisel tuleb arvestada sadamatasudega selles mõttes, et oleks tagatud sadamateenuste hinna läbipaistvus, avalikkus ja erinevate teenuse kasutajate võrdne kohtlemine. • Olemasolevad andmed ei näita siiski väga suuri erinevusi sadamateenuste hindade osas olulisemates lossimiskohtades