1 / 29

Rahvakalndri tähtpäevadega seotud uskumused

Rahvakalndri tähtpäevadega seotud uskumused. 9. klass Kirjanduse töövihikust harjutuse 17 täitmiseks. TÕNISEPÄEV 17. jaanuar. Talve keskpaiga tähistaja. Alles pidi olema 2/3 leivavilja Koduhaljdas Tõnn tuli kontrollima, kas pool viljavaru ikka on alles.

clarke
Download Presentation

Rahvakalndri tähtpäevadega seotud uskumused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rahvakalndri tähtpäevadega seotud uskumused 9. klass Kirjanduse töövihikust harjutuse 17 täitmiseks

  2. TÕNISEPÄEV17. jaanuar • Talve keskpaiga tähistaja. • Alles pidi olema 2/3 leivavilja • Koduhaljdas Tõnn tuli kontrollima, kas pool viljavaru ikka on alles. • Karu keerab teise külje ja hakkab teist käppa imema. • Kui päike paistis, tuli hea suvi. • Kepp tuli vastu maja seina puru lüüa, siis oli talve selgroog murtud.

  3. VASTLAPÄEVLiikuv püha(noorkuu teisipäev ajavahemikus 8. veebruar kuni 7. märts) • Vastlapäevale järgnes kevadine paastumine, mis kestis lihavõttepühadeni. • Liulaskmine (kellel pikem liug, sellel pikem lina). • Pikka lina ennustas ka päikseline ilm ja pikad jääpurikad. • Söödi seajalgu hernestega (sigade kasvu õnnistamiseks). • Seajalakontidest tehti vurrid (urrid), selle abil ennustati, hiljem muutus mänguasjaks.

  4. PAASTUMAARJAPÄEV25. märts • Rahvasuus maarjapäev (viitab neitsi Maarja kultusele). • Naistepüha (naised käisid sel päeval kirikus, peas valge rätt, seljas heledad riided ja valge põll). • Joodi maarjapunaseks tehtud viina või õlut, mis pidi muutma põsed punaseks.

  5. KARJALASKEPÄEV1. aprill • Karjatamise alguse rituaal. • Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas. • Kui 1. aprill sattus olema õnnetuks peetud päev (esmaspäev, kolmapäev või reede), siis karja välja ei viidud. • Karjast pritsiti veega ja puhuti pasunaid.

  6. KÜNNIPÄEV 14. aprill • Kevadtöödeaja algus. • Sellest ajast hakati lugema külvinädalaid. • Künnipäeva hommikul tuli enne päikesetõusu ära künda kas või üksainuski vagu. • Kündjale anti muna, kallati ja pritsiti vett, anti viina, õnnistati kündi ja kündjat.

  7. JÜRIPÄEV23. aprill • Kevadine pööripäev. • Legend pühast Jürist, lohetapjast, kes surmab draakoni ja päästab tütarlapse ning linna (ristiusu legend). • Tuletegemine ja jürijooks. • Uude kohta kolimine, sulaste palkamine. • Kari viidi välja. • Keelatud külaskäimine, kolistamine ja põllutööd.

  8. VOLBRIPÄEV1. mai • Päev pärineb Walpurgalt. • Oakülvi alguspäev. • Mailõkked ja noortepidustused. • Nõidade nõidumine, maagia, nõidade pidu. • Kui sel päeval vihma sajab ja tuul on, siis öeldi, et vanad nõiad vihtlevad.

  9. Väikesed nõiad

  10. Eesti rahvakalendris on 1. mai kui volbripäev. Kust tuli nimi volbripäev? • See nimi on saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. • Püha Walburga on populaarsemaid katoliku pühakuid. Ta on nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühak.

  11. SUVISTEDehk nelipühad (7. pühapäev pärast lihavõtteid) • Suve vastuvõtmiseks valmistumine. • Kased tuuakse tuppa. • Noored käisid kiigel. • Olid külapühad ehk praasnikud. • Käidi omaste haudadel – esivanemate mälestamise aeg.

  12. JAANIPÄEV24. juuni • Päev on nime saanud ristiusu pühaku Johannese nimest. • Maagilise jaanitule tegemine ja kiigelkäimine. • Kiiged olid kaskedega ehitud. • Ületulehüppamised. • Sõnajalaõie ja jaaniusside otsimine.

  13. Vanad tavad on veel tänapäevalgi elujõulised.

  14. SEITSMEVENNAPÄEV10. juuli • Heinailmade ennustused. • Väike vihmavahe annab lootust kuivemale ilmale (kui mees jõuab vihmavahel hobuse selga hüpata, saab hein tehtud). • Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab seitse nädalat järjest. • Kui seitsmevennapäev on reedel, on oodata palju piksekahjustusi.

  15. LAURITSAPÄEV10. august • Pühendatud Pühale Laurentsiusele, kes hukati 3. sajandil. • Laurentsiusest on saanud tulepühak, kellelt otsiti kaitset tuleõnnetuste vastu. • Lauritsapäeval valitses aga range tuletegemise keeld.

  16. HINGEDEPÄEV2. november • Hingedele köeti saun ja kaeti laud, kuhu siis peremees oma esivanemate hinged nimepidi sööma kutsus. • Käisid ringi ka hingesandid, valged linad üll (käidi talust talusse, lauldi, paluti ande ja sooviti rahu selle talu hingekestele).

  17. MARDIPÄEV10. november • Maskeeriti end meesteks – martideks. • Kaasas võis olla ka sokk, karu, kurg või hobune. • Tarvis oli ka pillimeest. • Selga pandi pahupidi kasukad, ette takust habe. Riietus oli tume. • Käidi külas naabritel, tuttavatele viljaõnne soovimas. • Mardid olid elavad, lõbusad ja lärmakad.

  18. KADRIPÄEV25. november • Kadrid riietasid end valgesse, olid kaunilt ehitud kübarate ja looridega. • Kadrihaned kerjasid ande. • Tantsiti. • Kadridel olid käes kuuse- või kadakaoksad. • Kadridele annetamine tõi koduloomadele õnne ja sigivust.

  19. JÕULUDtoomapäevast (21. detsember)kolmekuningapäevani (6. jaanuar) • Talvine pööripäev. • Jõululaupäevaga lõpetati tööd, käidi saunas. • Saunalisi võis kimbutamas käia hani. • Jõululaupäeval ei käidud külas, söödi mitu korda head ja paremat. • Jõulu teisel pühal mängiti mitmesuguseid mänge.

  20. Kolmandal pühal rakendati hobused saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära. • Päevad vana-aastani olid poolpühad. • Jõulukuuske hakati tuppa tooma alles 17. sajandil. • Kinkide jagamine, piparkookide tegemine ja söömine...

More Related