Väärtuslik põllumaa peab andma toidu

1. Väärtuslik põllumaa peab andma toidu Illar Lemetti põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Põllumajandusministeerium

2. Teemad • Põllumajanduslik maakasutus • Põllumajandusmaa väärtus • Maaparandus

3. PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS

5. Üldpilt põllumajandusmaa numbritest

6. Põllumajandusmaaga varustatus Haritava maa osakaal riigi pindalast Haritav maa elaniku kohta

7. Põllumassiividepindalaline osakaal lähtuvalt massiivide suurusest

8. PÕLLUMAJANDUSMAA VÄÄRTUS

9. Põllumajapidamise õpetus.A. Rebane, Tallinn 1927 • Talukoha väärtuse hindamine • Tarbeväärtus. Mõjurühmad, mis maa wäärtusele ja hinnale kunagi mõju awaldawad: maapinna loomulikud omadused, kliima omadused, weeolud, maa tükeldus, ehitised, mets ja wiljapuud, maa tarwitusalanewahekord, tööliste-olud, turuolud, awalikud ja seltskondlikud asutised

10. Võimalused väärtusliku põllumajandusmaa määratlemiseks • Agrorühmade kaudu • Mulla boniteedi alusel • Võimalikud lisakriteeriumid – massiivi suurus, ligipääsetavus, maaparandussüsteemid jne

11. Agrorühmad

12. Boniteet (1) • Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi (ldbonitasheadus) 100 hindepunktilist skaalat • Mulla boniteetnäitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis • Mulla perspektiivboniteetnäitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist, kivikoristust jms • Maa boniteet • on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad mõjutada põllukultuuride kasvatamist

13. Boniteet (2) Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

14. Boniteet (3)

15. Eesti kõige madalama mullaviljakusega vallad 6. Koht - Lümanda vald Saaremaal (27,3) 5. Koht – Kasepää vald Jõgevamaal (26,7) 4. Koht - Hiiu vald Hiiumaal (26,4) 3. Koht – Aseri vald Ida- Virumaal (25,9) 2. Koht – Viimsi vald Harjumaal (24,6) 1. Koht – Ruhnu vald Saaremaal (22) Kõigis nimetatud valdades jääb muldade keskmine boniteet alla 28 Kõige kehvemad mullad maakonna tasandil on Hiiumaal (keskmine boniteet 31). 3 2 4 5 6 1

16. Eesti kõige parema mullaviljakusega vallad 6. Koht - Põltsamaa vald Jõgevamaal 5. Koht – Ambla vald Järvamaal 4. Koht - Koigi vald Järvamaal 3. Koht – Kareda vald Järvamaal 2. Koht - Laekvere vald Lääne-Virumaal 1. Koht – Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal Kõigis nimetatud valdades on muldade keskmine boniteet üle 48 Kõige paremad mullad maakonna tasandil on Järvamaal (keskmine boniteet 45,6). . 2 3 5 1 4 6

17. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda tarvis on? (1) Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)

18. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda tarvis on? (2) Autor: P.Penu Sadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga põllumaa pind 176 ha võrra.

19. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda tarvis on? (3) • Seni puudub väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise osas ühine arusaam • 18. juulil 2013 algatas VV uute maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud põllumajandusmaad • Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse eelnõu, mille kohaselt on kõikidele planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist käsitlevad ülesanded

20. Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikud alused • Peatükk maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses • Mõiste • Kasutamise nõuded • Siht- või kasutusotstarbe muutmise loa menetlemine • Andmekogu ehk väärtusliku põllumajandusmaa kaart • Riiklik järelevalve

21. Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (1) • Mõiste aluseks võetakse maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja ehk maa boniteet • Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. • Informatsioon väärtusliku põllumajandusmaa kohta kajastatakse põllumajandusmaa massiivide põhiselt

22. Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (2) • Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi • Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid • Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav informatsioon on väärtusliku põllumajandusmaa kaardil

23. Väärtusliku põllumajandusmaa kaart • Väärtusliku põllumajandusmaa kaart vormistatakse mullastikukaardi alamkihina • Kaardi koostamine on Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja kaart valmib lähikuudel

24. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded • Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks • Maaomanik võib põhjendatud vajadusel väärtuslikku põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada Põllumajandusametit • Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa siht- või kasutusotstarvet tohib muuta üksnes põllumajandusministri loal • Erilahendused nähakse ette näiteks põllumajanduslike tootmishoonete rajamiseks • Riiklikku järelevalvet teostab Põllumajandusamet

25. Väärtusliku põllumajandusmaa kujunemine maakondades

26. Väärtusliku põllumajandusmaa kujunemine maakondades (2)

27. MAAPARANDUS

28. Maaparandus Kuivendatud maade pindalad: Põllumajandusmaa 641 060 Metsamaa 709 353 ha sh. drenaažkuivendus 605 313,6 ha kraavkuivendus 35 746,8 ha Kõik kokku 1 350 413 ha 2013. aastal rajati uusi kuivendussüsteeme kokku 88 ha ulatuses, s.h põllumajandusmaale 15,6 ha. Rekonstrueerimistöid teostati 28 309 ha, uuendustöid teostati 851 ha. Kokku teostati maaparandustöid 29 248 hektaril Maaparandussüsteemi eesvoolude pikkus on kokku 24 522,7 km Riigi poolt korrastatavad eesvoolud: 5437,9 km Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hoiutööde teostamiseks kulus 2013. aastal 986 721 eurot

29. Kuivendussüsteemide olukord MAK 2014-2020-st on planeeritud taristumeetmest maaparandussüsteemide korrastamist toetada 49 miljoni euro eest

30. Maaparanduse valdkonna arengud • Ettevalmistamisel on uus maaparandusseadus

31. Kuidas talupidamist rahaliselt toetati (Eesti põllumeeste poliitika. Tallinn, 1926) • 1926. aastaks oli madalaprotsendilist laenu antud järgmistele valdkondadele: • - maaparandus 122 500 000 marka • - piimatalitustele 110 000 000 marka • - asunikele 857 000 000 marka

32. Aitäh! Illar Lemetti Illar.lemetti@agri.ee