definiitsuse v ljendamine eesti vanas kirjakeeles l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles PowerPoint Presentation
Download Presentation
Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 32

Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles - PowerPoint PPT Presentation


  • 249 Views
  • Uploaded on

Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles. Aune Esinurm Juhendaja dotsent Külli Habicht. Sissejuhatuseks. Definiitsus Indefiniitsus Olulisemad markerid (pronoomenid see ja üks ) Definiitsuse väljendamine 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole tekstides Järeldused.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles' - ahanu


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
definiitsuse v ljendamine eesti vanas kirjakeeles

Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles

Aune Esinurm

Juhendaja dotsent Külli Habicht

sissejuhatuseks
Sissejuhatuseks
  • Definiitsus
  • Indefiniitsus
  • Olulisemad markerid (pronoomenid see ja üks)
  • Definiitsuse väljendamine 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole tekstides
  • Järeldused
definiitsus
Definiitsus
  • Substantiivifraasi omadus, referent on kuulajale tuttav
    • eelnevast tekstist
    • kõnesituatsioonist
    • üldteadmistest
    • Inglise keeles artikkel the
definiitsuse markerid
Definiitsuse markerid
  • Demonstratiivid
    • Pronoomenid (see, too) ja proadverbid (siin, seal)
    • Definiitse artikliga sarnane kasutus
    • Fundamentaalne roll suhtluses
    • Demonstratiividest on arenenud paljud keelendid
      • artiklid, relatiivsed ja 3. isiku pronoomenid, possessiivid jm)
demonstratiivide grammatiseerumine
Demonstratiivide grammatiseerumine
  • Deiktiline funktsioon ja tähendus jääb tagaplaanile, kujuneb grammatiliseks markeriks
  • Markeerib referenti, kuid puudub viitav funktsioon
    • soome (kõne)keele pronoomen se
definiitsuse markerid6
Definiitsuse markerid
  • Personaalpronoomenid
    • mina, sina, meie jt
  • Possessiivid
    • Omajasuhe
    • minu, sinu, oma jt
    • Omajat väljendavad genitiivatribuudid, sh genitiivivormis pärisnimed
definiitsuse markerid7
Definiitsuse markerid
  • Hulgasõnad
    • kõik, iga, enamik, mitu
  • Pärisnimed
    • Isiku- ja kohanimed
  • Rõhutamine – tuntud referent nõrgarõhuline
    • see mees vs üks mees
indefiniitsus
Indefiniitsus
  • Substantiivifraasi omadus, referent on kuulajale tundmatu
  • Nähtus, mille puhul esineb indefiniitsuse marker või puudub definiitsuse marker
    • 0-markeri hüpotees
  • Inglise keeles artikkel a
indefiniitsuse markerid
Indefiniitsuse markerid
  • Pronoomen üks
    • algupäralt numeraal
    • indefiniitse ja numeraalse funktsiooni eristamine
      • Rõhuasetus, tähendus, kontekst
    • Referentsiaalsus
indefiniitsuse markerid10
Indefiniitsusemarkerid
  • Pronoomenid mõni, mingi, keegi
    • referenti ähmastav funktsioon
    • pronoomenite üks ja mingi teineteisega asendatavus
pronoomenid see ja ks
Pronoomenid see ja üks
  • see kui demonstratiiv – viitav funktsioon
  • see kui definiitne artikkel – grammatiline marker
  • üks kui numeraal – arvuline tähendus
  • üks kui indefiniitne artikkel – näitab referendi määramatust, esmamainimist
anal situd materjal
Analüüsitud materjal
  • Tartu Ülikooli eesti vana kirjakeele korpus
  • Georg Mülleri 1. jutlus 17. sajandi algusest
  • Jutlus 18. sajandi teisest poolest
anal s ja meetod
Analüüs ja meetod
  • Substantiivifraaside jaotus neis sisalduva markeri järgi
    • see
    • üks
    • 0-marker
    • seesinane
    • possessiiv
    • hulgasõna
anal s ja meetod14
Analüüs ja meetod
  • Substantiivifraaside jaotus tähenduse järgi semantilistesse kategooriatesse (10):
    • jumal/vaimolend, inimene, tekst, elutu objekt/aine, koht, aeg, loom, omadus, tegevus/protsess, kehaosa
    • Eesmärk leida seoseid referendi tähenduse ja markeerituse vahel
georg m lleri 1 jutlus
Georg Mülleri 1. jutlus
  • Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor
  • 39 jutlust aastatest 1600–1606
  • Keelekasutus tugevalt saksamõjuline
georg m lleri 1 jutlus17
Georg Mülleri 1. jutlus
  • Pronoomen see enamjaolt definiitne artikkel
  • Liitpronoomenid seesinane,seesugune jt demonstratiivi funktsioonis
  • Pronoomen üks kui indefiniitne artikkel
  • 0- substantiivifraasidena pärisnimed, üldtuntud entiteedid
see substantiivifraasid
see-substantiivifraasid
  • ..minck|prast Iumal olli Adamille Ninck Eualle sen Meßiame kül toiwutanut, Waidt se|sama Naÿß|poel, kumbast se Meßias piddi ilmale tullema, se toiwutut Meßias piddi..
  • Tulle nente Pagkanate Oñis|tegkia ninck Erra|lunnastaÿa, ninck neuta se Sündmus sest Poÿast, kumb seel v¨chest Neuwtzist piddab sündima /--/ piddame meÿe kindlaste vsckma, eth med se Neutzikene Maria, enne, siddes ninck prast se Sündmuße..
seesinane substantiivifraasid
seesinane-substantiivifraasid
  • Sÿß tulleb se wanna Sÿmeon lebbÿ sen Pöha Waimo siße andmene, kaas sinna iure, wottab tæma se Lapsukeße oma Sülle siße, hüppap ninck karkab suhre röhmu kaas, ninck paiatab, se|sama Lapsukene on Iumala Oñis|teckia
ks substantiivifraasid
üks-substantiivifraasid
  • ..se|perrast piddi tæma kaas v¨chest puchtast Neutzikeßest ilmalle tullema.
  • Eßimelt, eth neet onsat Wanambat v¨x pitk igkatzemene ninck palwe kaas omat se toiwutuße Meßiame peele omat othnut..
0 substantiivifraasid
0-substantiivifraasid
  • ..ninck et meÿe kaas Iumala keicke tæma hee tegkomeße eddest keickest..
  • ..kæ Mehe ninck Naÿß|pohlest, keicke Pattu siddes Ilmale tullewat..
p risnimed
Pärisnimed
  • Waidt nuit teedame meÿe, Iumal olkut kÿtetut ninck tænnatuth, eth meddÿ Ißandt I¯h¯2 Chr¯2, kumb se Bethlehemi Linnas ohn sündinut, ninck Nazarettisv¨lleß|kaswatuth, ninck Iherusale˜mis, kuÿ tæma kogkonis lebbi se Iuda Ma·a· olli kewnut..
jutlus 18 sajandi 2 poolest
Jutlus 18. sajandi 2. poolest
  • 18. sajandi teise poole kirjakeel tänapäevasem
    • Ortograafiliselt, grammatiliselt kui ka häälikuliselt üsna ühtlane
jutlus 18 sajandi 2 poolest25
Jutlus 18. sajandi 2. poolest
  • 0-substantiivifraasid ülekaalus, olenemata referendi tähendusest
  • Pronoomenil see enamjaolt demonstratiivi funktsioon
  • Pronoomen üks kui indefiniitsuse marker
  • Referentsiaalsus
see substantiivifraasid26
see-substantiivifraasid
  • kui armsad on nende jallad, kes röömsad sannumed andwad kuulda; eks igga üks römoga neid wasto ei wötta? /--/ Ja neid röömsaid sannumid kulutakse teile nüüd Öppetajatte läbbi..
seesinane substantiivifraasid27
seesinane-substantiivifraasid
  • ..et piddi töeks sama, mis ööldud on Prohweti läbbi, kes ütleb: üttelge Sioni Tütrele: wata, sinno Kunningas tulleb sulle tassane.. /--/ Se samma sanna, mis Jummal laskis üttelda Sioni tütrele, se on Juda rahwale, se on meile ka ööldud.
ks substantiivifraasid ja referentsiaalsus
üks-substantiivifraasid ja referentsiaalsus
  • ..ja sedda maid leiate teie ühhe kinniseutud emma-eeslijaühhe sällo temma jures, peästke neid lahti ja toge minno jure. /--/ wata, sinno Kunningas tulleb sulle tassane, ja istub emma- esli selgas, ja sällo selgas /--/ Siis läksid need Jüngrid ärra, ja teggid, nenda kui Jesus neid olli käsknud, ja töid se emma- eesli ja se sällo..
0 substantiivifraasid29
0-substantiivifraasid
  • Siis joudis Jesus meile appi, Jummalastseie ilma sisse läkkitud.
  • ..ja Ma peäl peab rahwal ahhastus ollema ilma nouta, et merri ja wee woud kohhisewad.
j reldused
Järeldused
  • Pronoomen see
    • 17. sajandi alguses definiitse artikli roll
    • 18. sajandi teisel poolel demonstratiivi roll
  • Pronoomen üks
    • Indefiniitsuse marker
    • Kasutussagedus 18. sajandi 2. poolel vähenenud
    • Numeraalne kasutus üksikutel juhtudel
j reldused31
Järeldused
  • 0-markeeritus
    • 17. sajandi alguses pärisnimede ja üldtuntud entiteetide puhul
    • 18. sajandi teisel poolel 0-markeeritus üldine
kokkuv tteks
Kokkuvõtteks
  • Definiitsus ja indefiniitsus
    • olemus ja peamised markerid
  • Definiitsuse avaldumine
    • analüüs 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole jutluste põhjal
    • Pronoomenite see ja üks funktsioonid
    • 0-markeeritus
    • Markeerituse ja tähenduse võimalikud seosed