1 / 21

Eesti mullad

Eesti mullad. Eesti muldade teke. Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad: kliima taimekooslused lähtekivim veeolud pinnamood. Eesti muldkatte iseloomustus. Eesti muldkatet iseloomustab muldade mitmekesisus (lähtekivim ja veeolud) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus

lotus
Download Presentation

Eesti mullad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti mullad

  2. Eesti muldade teke • Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad: • kliima • taimekooslused • lähtekivim • veeolud • pinnamood

  3. Eesti muldkatte iseloomustus • Eesti muldkatet iseloomustab • muldade mitmekesisus (lähtekivim ja veeolud) • soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus • lubjarikaste muldade rohkus • muldade kivisus TV h 1 lk 39

  4. Mulla lõimis • Mulla lõimis on mulla mehaaniline koostis • Mulla lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis

  5. Mulla lõimis kruus liiv savi aleuriit Sellel skaalal nähtamatu

  6. Muldade lõimise rühmad savi sisalduse järgi • Liivmullad alla 10% • Saviliivmullad 10-20% • Liivsavimullad 20-50% • Savimullad üle 50% TV h 2 lk 40

  7. EGCD • Mulla horisondid • Mulla profiil

  8. Paepealsed mullad • Põhja- ja Lääne-Eesti • Lubjakivist aluspõhi on maapinna lähedal • Mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud

  9. Rähkmullad • Põhja- ja Lääne-Eesti paealad, mida katab moreen • Kõrge huumuse-, toitainete- ja paemurendi (räha) sisaldus • Keskmise viljakusega mullad • Puisniidud ja salumetsad

  10. Leostumine • Leostumine – on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.

  11. Leostunud pruunmullad • Kesk-Eesti ja Pandivere moreentasandikud • Parimad põllumullad Eestis • Puisniidud ja salumetsad

  12. Leetumine • Leetumine – on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. TV h 3 lk 40

  13. Leetunud mullad • Iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele • Männimetsad

  14. Näivleetunud mullad • Lõuna- ja Kesk-Eesti moreentasandikel • Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile • Salu- ja laanemetsad

  15. Gleimullad • Laia levikuga ja omadustelt väga vahelduvad • Kõrge põhjavee seisu tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont • Soostunud männikud

  16. Soomullad • Muldi iseloomustab üle 30 cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont TV h 4 lk 40

  17. Lingid • http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/ • http://moritz.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html

More Related