ma- ja da - infinitiivi kasutuse võrdlus eesti kirjakeeles ja õppijakeeles

1. ma- ja da-infinitiivi kasutuse võrdlus eesti kirjakeeles ja õppijakeeles Anastassia Šmõreitšik anastassia.smoreitsik@tlu.ee 25. september 2009

2. Uurimisstrateegia • Korpuspõhine võrdlev analüüs, st korpus on allikmaterjal, et võrrelda ma- ja da-infinitiivide kasutuseelistusi eesti õppija- ja kirjakeeles • Korpusainesena kasutati Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa 372 198 sõnet (http://www.cl.ut.ee/korpused/grammatikakorpus/) ja Tallinna Ülikooli Eesti vahekeelekorpuse märgendatud osa 51 788 sõnet (http://evkk.tlu.ee/) • Mõlemast korpusest tehti representatiivne valim, mille põhjal toodi välja ma- ja da-infinitiivi statistiline olulisus, nimetatud vormide kasutussagedus ja tüüpilised infinitiive sisaldavad konstruktsioonid eesti kirja- ja õppijakeeles • Materjali töödeldi statistikal põhineva programmiga WordSmith Tools ja tabelitöötlusprogrammiga Excel. • Tulemusi tõlgendati kasutades funktsionaalset kontrastiivanalüüsi

3. Sisetunne ütles... • nii õppija- kui ka kirjakeeles eelistatkse teatud kindlaid ma- ja da-infinitiivi sisaldavaid süntaktilisi konstruktsioone, mis võivad kirja- ning õppijakeeles erineda, olla samalaadsed või spetsiifilised (ühe keelekasutusvariandi kesksed) • õppijakeeles kasutatakse ma- ja da-infinitiivi vähem kui kirjakeeles

4. Korpuste materjal näitas... • kõige enam kasutatakse nii kirja- kui ka õppijakeeles verbe olema ja tegema ma-infinitiivi vormis, kusjuures olema-infinitiivi kasutus on mõlemas korpuses võrreldes ülejäänud verbide ma-infinitiivi vormiga selgelt ülekaalus, vt tulpdiagramm 1

5. Korpuste materjal näitas (jätk)... da-infinitiivi konstruktsioone kasutatakse proportsionaalselt; sagedamini kasutatud verbid on olema, tegema, saama, leidma, teadma, minema, vt tulpdiagramm 2.

6. Eesti kirjakeele korpuse materjal näitas... sagedased konstruktsioonid, milles on eelistatud kasutadama-infinitiivi vorme olema ja tegema pidi/peaks/peab + olema > konstruktsiooni kasutatakse kohustuse ja võimalikkuse väljendamiseks juhtub + olema > märgib tegevuse või sündmuse toimumist lähitulevikus hakkab + tegema > väljendab kavatsust peaks + tegema > väljendab kohustust on sunnitud tegema = pidi tegema > viitab kohustusele midagi teha

7. Eesti kirjakeele korpuse materjal näitas... sagedased konstruktsioonid, milles on eelistatud kasutada da-infinitiivi vorme olla ja teha võib/võiks/võivad + olla > võimalikkus ei saa + olla > kahtlemine ei tohi + olla > lubamatus võib + teha > võimalikkust, lubatavus tuleb / tuleks + teha > kavatsus, üldine soovitus saab + teha > võimalikkus

8. Eesti vahekeele korpuse materjal näitas... eesti õppijakeele sagedased konstruktsioonid, milles on eelistatud kasutada ma-infinitiivi vorme olema ja tegema peab + olema > kohustus saavad + olema > kohustus verb olema kõrvallause öeldisena > eesmärk pidi/peaks/peame + tegema > kohustus hakkas/hakkan/hakati/hakkatakse + tegema > millegi algus suunatuna tulevikku

9. Eesti vahekeele korpuse materjal näitas... eesti õppijakeele sagedased konstruktsioonid, milles on eelistatud kasutada da-infinitiivi vorme olla ja teha võib/voib + olla > võimalikkus ei saa + olla > kohatus et + olla kõrvallauses öeldisena tahan/tahtis/tahavad + olla > soov võib + teha > võimalikkus ei saa/ + saab > kohustus

10. Funktsionaalne kontrastiivanalüüs aitas aru saada... Olgugi et õppijakeeles katavad ma- ja da-infinitiivi vormid korpuse vormistiku ligi 10 korda enam kui kirjakeeles, ei tähenda see, et õppijakeeles on rikkalikum sõna- ja vormikasutus. Olukord on risti vastupidine, sest kattuvus on disproportsioonis konstruktsioonide sagedusega, milles ma- ja da-infinitiivi vorme on tavaks kasutada. Ning selles osas on kirjakeel tunduvalt rikkalikuma konstruktsioonivaliku ja edastatavate tähenduste spekteriga kui õppijakeel

11. Funktsionaalne kontrastiivanalüüs aitas aru saada...(jätk) Kirjakeeles ja õppijakeeles aktiivselt kasutatavate ma-infinitiivi sisaldavate konstruktsioonide süntaktiline struktuur ja finiitverbide leksikaalgrammatilised tunnused varieeruvad. Sarnasus võrreldavate eesti keele kasutusvariantide vahel seisneb selles, et mõlemas on olema verb seotud kohustuse tähendust edastava modaalverbiga pidama. Erinevused seisnevad selles, et kirjakeeles sagedast konstruktsiooni juhtus olemaõppijakeele sagedasemate seas ei ole, kuid see-eest tuleb esile vale infinitiivi valikuga konstruktsioon (saavad + olema > kohustus) Õppijakeele spetsiifikast johtuvalt on sage konstruktsioon, milles verbi olemaon kasutatud sihitise funktsioonis, mitte ainult liitöeldise koosseisus. Põhjuseks on õppijakeele tekstiloome pedagoogiline suunitlus (tekste kirjutatakse etteantud teemadel), mistõttu kitseneb sõna- ja vormivalik.

12. Funktsionaalne kontrastiivanalüüs aitas aru saada...(jätk) Kirjakeeles ja õppijakeeles on da-infinitiiviga kasutatud kokkulangevaid süntaktilisi konstruktsioone Mõlemas korpuseressursis laiendab olema verb võimalikkuse tähendust edastavaid modaalseid abiverbe saama javõimaning kohustust tähistavat modaalset abiverbi pidama. Modaalseid tähendusnüansse aitab täpsustada kontekst Erinevused on seotud konstruktsiooni ajalise plaaniga, nt kirjakeeles sagedasemat lähitulevikkulisust väljendavat konstruktsiooni polnud õppijakeeles kasutatud

13. Mida võiks kõrva taha panna? Kas peaks midagi kõrva taha panema? Eesti õppijakeele võrdlusest eesti kirjakeelega nähtus, et nende kahe keelevariandi vahel on samalaadsust ja erinevusi Kirjakeele autentse materjali põhjal saab välja tuua need konstruktsioonid ja selle sõnavara, mis keeleõppija jaoks on oluline ning peaks olema kajastatud õpikujuhistes.