1 / 22

Lähisuhtevägivalda reguleerivad seadused Eestis. Prokuröri roll kriminaalmentluses

Lähisuhtevägivalda reguleerivad seadused Eestis. Prokuröri roll kriminaalmentluses. Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuur 2007. Perevägivalla seadusandlus Eestis. Eestis puudub perevägivalda reguleeriv spetsiifiline seadusandlus

osma
Download Presentation

Lähisuhtevägivalda reguleerivad seadused Eestis. Prokuröri roll kriminaalmentluses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lähisuhtevägivalda reguleerivad seadused Eestis. Prokuröri roll kriminaalmentluses Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuur 2007

  2. Perevägivalla seadusandlus Eestis • Eestis puudub perevägivalda reguleeriv spetsiifiline seadusandlus • kehtiv seadusandlus ei ava definitsioone ja meetmeid, millega perevägivalla vastu võidelda. • Karistusseadustik (KarS) diferentseerib perevägivalla juhtumid mitte sisu, vaid tagajärje alusel (vägivallateod, raske tervisekahjustus, tapmine jne). • süüdlaste vastutusele võtmise probleem väljendub mitte vastava seadusandluse puudulikkuses, vaid seda mõjutavad mitmed olulised tegurid – eelkõige kuriteoohver Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  3. Kergemad perevägivallakuriteod Karistusseadustikus § 120. Ähvardamine (tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega, rahaline karistus või kuni 1 aastat vangistust) § 121. Kehaline väärkohtlemine Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemine ( rahaline karistus või kuni 3 aastat vangistust) § 122. Piinamine Järjepideva või suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine (rahaline karistus või kuni 3 aastat vangistust) Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  4. § 113. Tapmine (6-15 aastat vangistust) § 114. Mõrv (piinaval või julmal viisil, 8-20 aastat või eluaegne vangistus) § 118 - Raske tervisekahjustuse tekitamine (4-12 aastat vangistust) NB! Tervisekahjustus tuvastatav ainult kohtuarstliku ekspertiisiga Raskemad perevägivallakuriteod Karistusseadustikus Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  5. Raskemad perevägivallakuriteod Karistusseadustikus (seksuaalkuriteod) § 141. Vägistamine (1- 5 a, raskendavatel asjaoludel 6-15.a vangistust) § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (kuni 5 a vangistust) § 143. Suguühendusele sundimine (kuni 5 a vangistust) • seksuaalsuhetes pole naine mehe “omand” • paljud mehed arvavad, et abikaasale või elukaaslasele vägivallaga seksuaalvahekorra pealesurumine pole vägistamine. Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  6. Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses enne 21.06.2006 • lähenemiskeeldu oli võimalik rakendadaKarS § 75 lg 2 p 7 alusel, mille kohaselt võib tingimisi karistatud isikul keelata teatud isikutega suhtlemise. Keelu rikkumisel võib kohus KarS § 74 lg 4 alusel pöörata vangistuse täitmisele • KarS § 76 järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseajaks määratakse käitumiskontroll koos võimaliku kohustusega lähenemiskeelu osas. Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  7. Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Ajutine lähenemiskeeld (KrMS § 1411) • määratakse kannatanu (kuriteoohvri) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks, initsiaator prokurör(taotlus) • saab esitada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos • keeld kohtu määratud paikades viibimise, isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise • kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale ainult kannatanu nõusolekul • eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Kohus otsustab kannatanu osaluse ajutise lähenemiskeelu taotluse läbivaatamisel • määrus saadetakse politseisse NB! Lähenemiskeeld pole tõkend, vaid kriminaalmenetluse tagamise vahend Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  8. Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise põhjendatuse kontroll (§ 1412) • ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest 3 kuu möödumisel saab esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi • eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates 5 päeva jooksul. Kohtusse kutsutakse prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja • taotluse läbivaatamisel tehtud määrus ei ole vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  9. Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Lähenemiskeelu kohta otsuse tegemine (KrMS § 3101) • Kannatanu taotlusel võib kohus kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat NB! Tuleb vahet teha ajutise lähenemiskeelu ja lähenemiskeelu vahel Ajutine lähenemiskeeld – kehtiv kuni kohtuotsuseni Lähenemiskeeld – alates kohtuotsuse jõustumisest Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  10. Sanktsioonid lähenemiskeelu rikkumise eest I Ajutise lähenemiskeelu rikkumine – tõkendi valik II Lähenemiskeelu rikkumine § 3312 Lähenemiskeelu rikkumine Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu võimuu isikuõiguse kaitse abinõu, välja arvatud ajutise lähenemiskeelu, rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  11. Prokuratuur Eestis Viru Ringkonnaprokuratuur Olga Dorogan 33 42123; 5109603 olga.dorogan@prokuratuur.ee Valveprokurör 24 h K-Järve 53484737 Narva 24 h 53484739 Rakvere 24 h 53484738 Põhja Ringkonnaprokuratuur Lea Pähkel 612 7702; 53-484-733 lea.pahkel@prokuratuur.ee valveprokurör 24 h 5125471 2 Tallinn TALLINN Rakvere JÕHVI P Rapla Paide Kärdla Haapsalu Jõgeva Lõuna Ringkonnaprokuratuur 2 PÄRNU TARTU Kuressaare Viljandi Lääne ringkonnaprokuratuur Anne Sillaots Tel 44 77 535; 53312407 anne.sillaots@prokuratuur.ee valveprokurör 24 h 51-25-473 Lõuna ringkonnaprokuratuur Raul Heido 7500737, 5089528 raul.heido@prokuratuur.ee valveprokurör 24 h 5125472 Põlva Võru Valga

  12. 2004 – prokuratuurireformiga algas spetsialiseerumine alaealistele (lapsõigusrikkujad ja lapsohvrid) ja perevägivallale 01.07.2004 – uus Kriminaalmenetluse seadustik, prokurörist sai uurimisjuht ja kriminaalmenetluse tulemuslikkuse eest vastutaja, kaotati erasüüdistusmenetlus (2007 uus oht-lepitusmenetlus) 2005 – Laulasmaa deklaratsioon prioriteetidest Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusalas, milles ministrid peavad vajalikuks käsitleda prokuratuuri ning politsei ühiste eelistustena võitlust alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega Lähisuhtevägivald ja prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  13. Alaealiste ja perevägivalla kuritegudega tegelevad prokurörid • Riiklik kriminaalpoliitika ja kriminaalmenetluse normid on teemat soosivad • laiahaardeline koolitus • Igas kvartalis üleriigilised alaealiste prokuröride kokkusaamised, koordineerib Riigiprokuratuur • töökoormuse ulatuslik kasv (piirkondlikult erinev) takistab kriminaalasjade kiiret menetlemist • menetlemise tulemuslikkus seotud asutustevahelise koostööga (riiklikud, MTÜ-d), • koostöö politseiga on paranenud (nt koostöölepingud Lääne ja Viru Politseiprefektuuridega), lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud politseiuurijad sisuliselt puuduvad • politseil rohkem võimalusi tööks kuriteoohvritega (ülekuulamisruumid, ohvriabi) Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  14. pöördutakse liiga hilja info edastamisega viivitamine – sotsiaaltöötajad, haiglad sageli puuduvad pealtnägijad tunnistajad ei soovi sekkuda “pere siseasjadesse” KrMS § 71 - Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava võisüüdistatava:- alanejal ja ülenejal sugulasel;õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga;- võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;- lapsendajal ja lapsendatul;- abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Miks on raske tõendada perevägivallakuritegusid? Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  15. Millist menetlusliiki valida? I Üldmenetlus II Lihtmenetlused • kokkuleppemenetluses oleneb perevägivalla kuritegudes väga palju süüdistatava ja tema kaitsja veendumuses süüdimõistvas kohtuotsuses. Süüdistatava initsiatiiv oleneb paljuski tema emotsionaalses seisundis, mil ta kujutab ette avalikku kohtumenetlust, milles avalikustatakse tema vägivaldsus abikaasa või elukaaslase või laste suhtes • rahalise karistuse määramisel karistatakse perekonda • lühimenetlus – 1/3 põhikaristusest maha - kas on otstarbekas? • käskmenetlus – rahalise karistuse määramise küsimus, ilmselt perevägivallaasjades mittekohaldatav Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  16. Otstarbekuse e opurtuniteedipõhimõtte kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamine vastand legaliteedi e. kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele ja kehtestatud vähendamaks õiguskaitseasutuste töökoormust • puudub avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü ei ole suur • karistuse ebaotstarbekus Lahendused avaliku menetlushuvi puudumisel ja kui süü pole suur • menetluse lõpetamine + kohustus kriminaalmenetluskuludele tasuma kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides või 10-240 tundi üldkasulikku tööd Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  17. Kuriteohvri informatiivsed vajadused kriminaalmenetluses Protseduuriline info • kannatanu infovajadus on kõige suurem vahetult pärast kuritegu ehk ohvristumist ja kriminaalmenetluse alustamist • eeluurimisele ei laiene avalikkuse printsiip ja see on suures osas salastatud, kuna KrMS võimaldab eeluurimisandmete avalikustamist vaid prokuröri kaudu • kuriteoohver vajab individuaalset lähenemist ja menetlejapoolset tunnistamist moraalses mõttes ohvrina • on oluline kriminaalasja menetluse käiku puudutav informatsioon kuriteoohvrile, et ei tekiks väärarusaam/konflikt, et politseiuurija midagi varjab kuriteoohvri eest Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  18. Miks naine kriisist ülesaamisel soovib politseist avaldust tagasi võtta? • ei usu, et politsei suudaks teda kaitsta (nt ebameeldiv kogemus politsei väljakutsumisel) • ei usu, et karistus lõpetab vägivalla • hirm vägivalla jätkumise pärast • loodab, et arestikamber on “mehele aru pähe pannud” • on häbi sõprade-kolleegide ees • lastel on vaja isa • naisel pole kuhugile elama minna Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  19. Miks on vaja ohver valmistada ette kohtuistungiks? • puudub varasem kogemus kohtumenetluses • kohtumine süüdlasega kohtusaalis • ebamugavus • ohvril võib tekkida soov ütlusi muuta, kuna süüdlasele on juba andestatud • võistlev kohtumenetlus pole ohvrit soosiv Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  20. Prokuratuuri probleemid uurimise juhtimisel • suhteliselt nõrk kohtueelse uurimise kvaliteet • vähesed politseiuurijad on võimelised menetlema perevägivallaasju, kuna pole saanud vastavat koolitust või isiklikud omadused pole sobilikud suhtlemiseks kuriteoohvritega • kohtueelse uurimise kvaliteeti vähendab suur töökoormus • spetsialiseerumise puudumine, sest olenevalt perevägivalla liigist menetletakse neid erinevates politseigruppides, kuna kriminaalseadus ei tunne perevägivallakuritegusid Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  21. Asutustevaheline koostöö perevägivallakuritegudes • menetlemise tulemuslikkus ei saa toimuda koostöö ja koordineerituseta. (politseiametnik, prokurör, sotsiaaltöötaja, meedik jt) • kuriteoohver peaks saama abi võimalikult lihtsustades tema jaoks nii kriminaalmenetluse küsimused, kui ka kriisiabi kättesaadavuse • asutustevaheline jooksutamine põhjustab kuriteoohvris lisastressi, mida võib lugeda sekundaarseks väärkohtlemiseks • edukaks kriminaalmenetluseks ja ohvriabi andmiseks tuleb luua püsivalt koostegutsev spetsialistide meeskond, kus arutatakse läbi lisaks üksikjuhtumitele võimalikke uusi meetodeid perevägivalla võitlemise osas Lõuna Ringkonnaprokuratuur

  22. Tänan tähelepanu eest!raul.heido@prokuratuur.eewww.prokuratuur.eeKalevi 1, Tartu 51010Lõuna Ringkonnaprokuratuur7500737, 5089528 Lõuna Ringkonnaprokuratuur

More Related