1 / 19

Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamiseks

Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamiseks. Andres Pung Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja. Periood 2007-2013. Ette on valmistatud 3 rakenduskava ehk OP-d: Inimressursi arendamise rakenduskava (ESF)

lot
Download Presentation

Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamiseks

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamiseks Andres Pung Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja

  2. Periood 2007-2013 • Ette on valmistatud 3 rakenduskava ehk OP-d: • Inimressursi arendamise rakenduskava (ESF) • Elukeskkonna arendamise rakenduskava (ÜF ja ERF) • Ettevõtluse, Innovatsiooni, TjaA, Infotehnoloogia arendamise rakenduskava (ERF)

  3. Inimressursi rakenduskavast • Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatav 6,89 miljardi krooni ulatuses (85%), kogumaht 8,1 miljardit krooni • 5 valdkondlikku prioriteetset suunda, lisaks horisontaalse tehnilise abi ja tehnilise abi suunad

  4. Prioriteetsed suunad • Elukestev õpe (HTM, Innove) • TjaA ning kõrghariduse inimressursi arendamine (HTM, Archimedes) • Pikk ja kvaliteetne tööelu (SoM, Innove) • Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks (MKM, EAS) • Haldussuutlikkuse tõstmine (RK, RK) • Horisontaalne TA (RM, RM) • Rakenduskava TA (HTM, RM)

  5. Prioriteetsed suunad

  6. Kahe esimese (HTM) prioriteetse suuna eesmärgid • Tööealise elanikkonna üldise haridustaseme tõstmine vähemalt keskhariduseni • Kogu elanikkonna hõlmamine elukestva õppega • Uute teadlaste ja inseneride põlvkonna piisava arvukuse tagamine ja sellele Euroopas atraktiivsete rakendusvõimaluste loomine • Ülikoolide teadustegevuse intensiivistamine ja teadlaste järelkasvu tagamine

  7. Prioriteet 1 – elukestev õpe Vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium Ühenduse osalus: 833,4 miljonit krooni Eesmärgid: • Suurem osalemine elukestvas õppes vastavalt võimetele ja vajadustele • Õpe üld- ja kutsehariduses on kõrgtasemeline ja vastab õppijate ja ühiskonna vajadustele.

  8. Prioriteet 1 – Elukestev õpe Peamised tegevused: • Koolituse kättesaadavuse tagamine täiskasvanutele • Riikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine ja rakendamine • Kutsehariduse arendamine • Noorsootöö teenuste arendamine • Elukestvat õpet toetava teavitamis- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine • Mitte-eestlase konkurentsivõime suurenemisele suunatud koolitused • Õppekvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused, et suurendada inimeste kohanemist teadmistepõhise ühiskonna vajadustega ja vähendada õpingute katkestamist

  9. Prioriteet 2 – Teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine Vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium Ühenduse osalus: 1,6 miljardit krooni Eesmärgid: • Lisandub teadmistepõhisele ühiskonnale vajalik uus põlvkond teadlasi ja insenere • Tugevneb kõrghariduse kvaliteet ning suunatus lisandväärtuse loomisele

  10. Prioriteet 2 – Teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine Peamised tegevused: • Doktoriõppe edendamine • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia võtmetehnoloogiate ning haridusteaduse arendamine • Rahvusvahelistumise ja koostöö arendamine • Kohandumine teadmistepõhise majanduse vajadustega • Kõrghariduse kvaliteedi tõstmine • E-õppe arendamine

  11. Meede “Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” • Programmid: • Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-13 • E-õppe arendamine kutsehariduses • Kutsehariduse populariseerimine • Kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine • Kokku ca 278 milj. krooni • Avatud taotlusvoor • Lisaks Elukeskkonna rakenduskava alt kutseõppeasutuste investeeringud

  12. Meede “Täiskasvanuhariduse arendamine” • Programmid: • Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused • Täiskasvanuhariduse populariseerimine • Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes • Kokku ca 216 milj. krooni • Avatud taotlusvoor

  13. Strateegiate kavandamine kutse- ja täiskasvanuhariduses • Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2005-2008 ammendumine • Eesti elukestva õppe strateegia 2005-2008 ammendumine • Uute arengukavade lähteülesannete koostamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele • Uute arengukavade väljatöötamine • Nende periood 2009-2013

  14. Tõukefondide vahendid strateegiliste arengute teenistuses • Tõukefondide vahendid – võimalus olulise arenguimpulsi andmiseks nii kutsehariduse kui täiskasvanuhariduse arendamisel • Rahastamise seis enne EL-i astumist • Kutsehariduses • Täiskasvanuhariduses • Tõukefondide 1. perioodi (2004-2006) kogemus – ESF avatud taotlusvoorudena • Suurim efekt koondprojektidest

  15. Tõukefondide vahendid strateegiliste arengute teenistuses • Tõukefondide raha + Eesti-poolne kaasfinantseerimine ongi põhiline rahaline ressurss strateegiate elluviimiseks! • Rakenduskavades on meil juba olulised strateegilised tegevussuunad kavandatud • Kõiki neid tegevussuundi tuleb arvestada ka uute arengukavade koostamisel

  16. Tervikliku ja kompleksse lähenemise vajalikkus • Haridusprotsess on tervik • Hariduse kvaliteet sõltub kõigist võtmekomponentidest • Ainult terviklik lähenemine tagab kvalitatiivse nihke hariduse tasemes • ESF programmid ja ERF investeeringud täiendavad teineteist • Ressursside otstarbekas kasutus võimaldab meil tõusta kutse- ja täiskasvanuhariduses Põhjamaadega võrreldavale tasemele!

  17. Kvalifikatsiooniprogrammi seos teiste programmidega • Tihedad seosed programmide vahel • Eriti tihe seos kvalifikatsiooniprogrammi ja sisuprogrammi vahel • Kvalifikatsiooniprogramm kui töömaailma poolse sisendi andja ka teistele programmidele • Tihedama seose vajadus haridussüsteemiga • Eesti töötajate hariduslik seis • Uus kutseseadus annab uue poliitilise suuna • Programm mõeldud uute rakenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks

  18. Jätkusuutliku arengu tagamise vajalikkus peale 2013(15) • Ees seisavad väga huvitavad ja intensiivsed arendustöö aastad • Ressurss on selleks olemas – selline, mida ilmselt kunagi enam ei tule • Kogu küsimus on meie suutlikkuses see kõige mõistlikumal moel ära kasutada • Me peame jõudma seisu, kus arendatavad süsteemid saavad juba edasi funktsioneerida tunduvalt tagasihoidlikumate Eesti enda ressurssidega

  19. JÕUDU, ENERGIAT JA HEAD KOOSTÖÖVAIMU MEILE KÕIGILE SELLEKS!

More Related