IT standardimine 17. märts 2014, TTÜ

1. IT standardimine17. märts 2014, TTÜ Taavi Valdlo EVS/TK4 sekretär taavi.valdlo@smail.ee

2. Teemad • Standard ja standardimine • Eesti IT standardimise tehniline komitee EVS/TK4 • Rahvusvaheline IT standardimine • Euroopa IT standardimine • Tarkvaratehnika standardid • Koolitus ja teadus • IT standardimise edasisi arengud 3

3. Mis on standard? • maailma üks esimesi liitsõnu (stand – hard, lahingulipu ülespaneku tähenduses) • tava, komme, parim kogemus, tehniline kultuur, tehniline normdokument. De jure, de facto • inglise keeles 20 erinevat tähendust (tekitab teistes keeltes segadust) etalon, prototüüp, mõõtmise alus, elustandard, eurostandard, kõrgharidusstandard, kutsestandard, standardkonfiguratsioon, tüüpdokument, eeskiri, ratsaväe lahingulipp jne. • Ametliku standardi määratlus vastavalt standardile EVS-EN 45020:2008:Konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud asutuse poolt vastuvõetud normdokument, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis. 4

4. Standardimise huvipooled • tootjad • (tööstuslikud) kasutajad • tarbijad, lõppkasutajad • võimuorganid • teadlased 5

5. Standardite tunnused (1) (1) Hooldus: avalikustatud standarditele tagatakse jätkuv ja pikaajaline tugi ja neile pakutakse hooldust, sealhulgas kohandatakse neid sujuvalt uute arengutega, mis on osutunud vajalikeks, tõhusateks ja koostöövõimelisteks. (2) Kättesaadavus: valminud standardid muudetakse mõistliku aja jooksul avalikkusele kättesaadavaks, et neid rakendada ja kasutada (sealhulgas mõistliku tasu eest või tasuta). (3) Intellektuaalomandi õigused: standardite rakendamiseks oluline intellektuaalomand on taotlejate jaoks litsentseeritud (õiglaselt) mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ((F)RAND), mis hõlmab ka intellektuaalomandi õiguste omaja äranägemisel tasuta litsentside väljastamist nn olulise intellektuaalomandi puhul.

6. Standardite tunnused (2) (4) Asjakohasus: standard on tõhus ja asjakohane. Standard peab vastama turu vajadustele ja õigusaktides esitatud nõuetele, eelkõige juhul, kui need nõuded käsitlevad standardimisvolitusi. (5) Neutraalsus ja stabiilsus: standardid peaksid võimaluse korral olema tulemuspõhised, aga mitte eset kirjeldavad omadused. Nad ei tohiks põhjustada (ülemaailmse) turu häireid ja rakendajatel peaks säilima tänu neile võime edendada konkurentsi ja innovatsiooni. Sellele lisanduks stabiilsuse tõstmise huvides see, et standardid peaksid baseeruma uuenduslikel teadus- ja tehnoloogilistel arengutel. (6) Kvaliteet: kvaliteet ja üksikasjade kirjeldus on tasemel, mis võimaldab välja töötada mitmesuguste koostalitusvõimeliste toodete ja teenuste konkurentsivõimelisi rakendusi. Standarditud liidesed ei ole varjatud ning neid ei kontrolli keegi peale standardiorganisatsioonide.

7. Ametliku standardimise maailm • Rahvusvaheline standardimine ISO, IEC, ITU • Piirkondlik, Euroopa standardimine CEN, CENELEC, ETSI • Rahvuslik, Eesti standardimine, EVS Standardiinfo Eesti Standardikeskus EVShttp://www.evs.ee/ Euroopa standardiorganisatsioon CENhttp://www.cen.eu/ Rahvusvaheline standardiorganisatsioon ISOhttp://www.iso.org/ 8

8. Standardimisstruktuur Eestis Allikas:EVS 9

9. Allikas: EVS 10

10. Standardimises osalemise praktiline kasu • investeering (osa tootearendusest) • kindlus (maandab võimalikud äririskid) • saate mõjutada nõudeid teie toote kohta (standardid-õigusaktid) • standardid põhinevad praktilisel kogemusel • nõuetest teadasaamine tükk aega enne rakendamist • standardite nõuete järgimine - ja seeläbi õigusaktide nõuete järgimine - on kergem • võrgustikud teiste tootjatega, katselaboritega, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega 11

11. Põhimõtteid • IT standard on globaalne • Alustada Eestile tähtsamast • Paindlik organisatsioon • IT standard on soovituslik • Euroopa uue lähenemisviisi (New Approach) vaimus on kasutusel viide standardile kui ühele direktiivi oluliste nõuete täitmise võimalusele (teiste seas, mitte tingimata ainuvõimalikuna) • Innovatsiooni lähtekoht (protsessi algus, mitte lõpp) • Eesti rahvuslike huvide sõnastamine • Reaalsed huvid, kokkulepetele jõudmine, standardite rakendamine • Avatud, neutraalne, teenustele orienteeritud protsess • ISO/IEC, CEN, JTC1 ja EVS protseduurid, juhendid aluseks 12

12. IT standardimise probleemi püstitus ja ulatus • Ilma tõhusa rakenduse korralduseta on standardite soetamine mahavisatud raha • Peamine on organisatsioonilised probleemid, kokkulepetest kinni pidamine, töö inimestega Töötajad Milleks? Poliitika Juhid, vastutajad Protsessid Standardid Mida? Eksperdid Protseduurid Spetsifikatsioonid Kuidas? 13

13. Eesti IT standardimise tehniline komitee EVS/TK4 • IT standardimise töösuund EIF (Ustus Agur), EIK, RIA, RISO • Eesti infotehnoloogia standardimise tehniline komitee EVS/TK4 • asutatud 29.10.1997, sekretariaati pidas Eesti Informaatikakeskus, RIA ja RISO (T.Valdlo) • esimees Jaak Tepandi, tepandi@cc.ttu.ee sekretär Taavi Valdlo, taavi.valdlo@smail.ee • meililist stand@riik.ee (60 liiget) • 23 liiget/ettevõtet (sh 2 liitu) • 99 ilmunud standardit ja juhendit vt http://www.riso.ee/et/it-standardimine/eesti-infotehnoloogia-standardid 14

14. EVS/TK4 “Infotehnoloogia” käsitlusala Foorumid Ametlik standardimine Side, Internet OMG, Unicode, OASIS, WS-I, ECMA, ISACA jt ISO/IEC CEN/CENELEC ETSI, ITU-T IETF, W3C EVS/TK4 IT valdkonnas on foorumid ja Interneti standardimine suurema tähtsusega, kui ametlik standardimine 15

15. Standardimine ja IT areng Eestis • Mida rohkem on Eesti IT firmad teadlikud rahvusvahelistest standarditest, seda hõlpsam on nende müügitegevus teistes riikides, rahvusvahelisel turul. Ühine keel. • Eesti keele ja kultuuri iseärasustest tulenevad nõuded esitatakse usaldusväärsel viisil. • Infosüsteemide omavahelise koostöövõime kindlustavad liidesestandardid • Need, kes on harjunud oma töös standardeid kasutama, pääsevad ettenägematutest olukordadest kergemini ja väiksemate kulutustega • Aktiivne osalemine mõnel meie kompetentsile vastaval rahvusvahelise standardimise suunal aitab toetada Eesti mainet kiirelt infoühiskonda liikuva riigina 16

16. EVS/TK4 osalemine ametlikus standardimises Täisliikmena • ISO/IECJTC1/SC27 Infoturbe meetodid • CEN IT valdkonna tehnilised komiteed Vaatlejaliikmena • ISO/IEC JTC1 üldtase • JTC1 alamkomiteed • JTC1/ SC7 Tarkvaratehnika • JTC1/ SC17 ID-kaardid • ISO TC211 Geoinformaatika Terminoloogiatöö, lokaliseerimine, XML, veebiteenused, Unicode, e-arveldus, Internet jm 17

17. Standardimisalane koostöö • EVS ja tehnilised komiteed • TK3 Telekommunikatsioonitehnika • TK22 Informatsioon ja dokumentatsioon • Tugiasutused • Cybernetica • Sertifitseerimiskeskus • itSMF Estonia, • E-tervise Sihtasutus • OpusCapita, eArve Keskus, Telema • Pangad, telekomid • Liidud, seltsid (ITL, EITS, EISAÜ, E-äri Liit) 18

18. Ekspertide töörühmad ja foorumid • Ametkondadevahelised töörühmad • Koosvõime raamistikhttp://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik • Elektroonne identiteet eID http://wiki.riso.ee/index.php/EID • E-arveldus • Balti WPKI foorum http://wpki.eu/ 19

19. IT standardimise ühendkomitee ISO/IEC JTC1 töösuunad (1) JTC1 struktuur http://isotc.iso.org/livelink/livelink?func=ll&objId=8913189&objAction=browse&viewType=1 • SC 02 - Coded Character Sets • SC 06 - Telecommunications and Information Exchange Between Systems • SC 07 - Software and System Engineering • SC 17 - Cards and Personal Identification • SC 22 - Programming Languages, their Environments and Systems Software Interfaces • SC 23 - Digital Storage Media for Information Interchange • SC 24 - Computer Graphics and Image Processing • SC 25 - Interconnection of Information Technology Equipment • SC 27 - IT Security Techniques 20

20. IT standardimise ühendkomitee ISO/IEC JTC1 töösuunad (2) • SC 28 - Office Equipment • SC 29 - Coding of Audio, Picture, and Multimedia and Hypermedia Information • SC 31 - Automatic Identification and Data Capture Techniques • SC 32 - Data Management and Interchange • SC 34 - Document Description and Processing Languages • SC 35 - User Interfaces • SC 36 - Information Technology for Learning, Education, and Training • SC 37 – Biometrics • SC 38 - Distributed application platforms and services (DAPS) • SC39 - Sustainability for and by Information Technology • SC 40 - IT Service Management and IT Governance JTC1 kokku ca 2700 standardit

21. SC 07 - Software and System Engineering • Käsitlusala: Standardization of processes, supporting tools and supporting technologies for the engineering of software products and systems • Töösuunad: • Software and system engineering processes • Software system products • Enterprise architecture • Software engineering environment • Software engineering body of knowledge • Management of software assets • Requirements for application management 22

22. SC 17 - Cards and Personal Identification • Käsitlusala: Standardization in the area of a) identification and related documents, b) cards, and devices associated with their use in interindustry applications and international interchange. • Töösuunad: • Masinloetavad reisidokumendid, passid • Magnetkaardid • Kiipkaardid • Kontaktivabad kiipkaardid • Optilised mälukaardid • Juhiload, meremehe passid (pikaajalise säilivusega kaardid) 23

23. SC 27 - IT Security Techniques • Käsitlusala: Standardization of generic methods and techniques for IT security. This includes: • identification of generic requirements (including requirements methodology) for IT system security services • development of security techniques and mechanisms (including registration procedures and relationships of security components) • development of security guidelines (e.g., interpretative documents, risk analysis) • development of management support documentation and standards (e.g., terminology and security evaluation criteria) • standardization of cryptographic algorithms for integrity, authentication and non-repudiation services • Töösuunad: • Hash-functions • Non-repudiation • Time stamping services • Framework for IT security assurance, 15443, 18045 • Information security incident management, 18044 • IT network security, 18028 • Information security management and measurements. • ISMS requirements specification ISO/IEC 27000 family • Selection, deployment, and operation of intrusion detection systems 24

24. JTC1 temaatilised töörühmad • SWG 01 "Accessibility (SWG-A)" • SWG 02 "SWG - Directives" • SWG 03 "Planning" • SWG 04 "Smart grid" • SWG 05 "Internet of Things (IoT)" • SWG 06 "Management" • WG 07 "Sensor networks" • WG 08 "Governance of IT" 25

25. JTC1 perspektiivsed tegevussuunad • Intelligent Systems, Robotics (including Sensor Technologies) • “Design for All”/Assistive Technologies • Content Format, Management & Interoperability at the Semantic Level • Sustainability (technical aspects which address societal aspects) • GreenICT, esp. thoseaspects which dealwith 'Green byICT' 26

26. Muud rahvusvahelised IT valdkonnas tegutsevad tehnilised komiteed ja foorumid ISO • TC46 Information and documentation • TC68 Financial services • TC171 Document management applications • TC211 Geographic information/Geomatics • TC 204 Intelligent transport systems • TC215 Health informatics ITU-T Telecommunication Standardization Sector (13 Study Groups) IEC TC100 Audio, video and multimedia systems and equipment Rahvusvahelised foorumid ja konsortsiumid http://svn.activemath.org/intergeo/Deliverables/WP7/D7.5-D7.7-Standardisation/Appendix%20A%20-%20CEN-ICT-Consortia.pdf 27

27. CEN IKT tehnilised komiteed • CEN/TC 224 - Personal Identification, Electronic Signature and Cards • CEN/TC 225 - AIDC Technologies (RFID) • CEN/TC 247 - Building Automation, Controls and Building Management • CEN/TC 251 - Health Informatics • CEN/TC 278 - Road transport and traffic telematics • CEN/TC 287 - Geographic Information • CEN/TC 294 - Communication systems for meters and remote reading of meters • CEN/TC 304 - Information and Communication Technologies - European Localization Requirements • CEN/TC 310 - Advanced Automation Technologies and their Applications • CEN/TC 365 - Project Committee - Internet Filtering

28. CEN e-põhitegevuse avatud töörühmad Banking software: • Extensions for financial services, Java platform (WS/J-XFS) • Extensions for financial services, Microsoft platform (WS/XFS) Generic approaches to facilitate business transactions: • eBusiness European Standardization, EDI and ebXML (WS/eBES) • Global eBusiness Interoperability Testbed methodologies (WS/GITB) Helping specific applications or specific sectors:Business Interoperability Interfaces for public procurement in Europe (WS/BII3)  • Standards for Electronic Reporting in the Engineering Sector (WS SERES) • XBRL - Improving transparency in financial reporting (WS XBRL) • Fashion industry, eBusiness in textile, clothing and footwear (eBiz) Cloud computing • WS Requirements and recommendations for assurance in the Cloud (RACS)

29. CEN e-õppe tehnilised komiteed ja töörühmad • CEN/TC 353 - Information and Communication Technologies for Learning, Education and Training • CEN/ TC 428 - Project Committee - Professions for Information and Communication Technology (ICT) Skills and eLearning workshops • ICT Skills (WS/ICT-Skills) • Learning Technologies (WS/LT)

30. ETSI tehnilised komiteed ja koostööprojektid • 3GPP Third Generation Partnership Project • MESA Mobility for Emergency and Safety Applications • ATTMAccess, Terminals, Transmission and Multiplexing • BROADCAST Joint TC on broadcasting matters • DECTDigital Enhanced Cordless Telecommunications • EMTEL Special Committee on Emergency Telecommunications • ERMElectromagnetic Compatibility and Radio Spectrum Matters • ESI Electronic Signatures and Infrastructures • ITS Intelligent Transport Systems • LI Lawful Interception • MSGMobile Standards Group • RT Railways Telecommunications • SAGE Security Algorithms Group of Experts • SCPSmart Card Platform • SES Satellite Earth Stations and Systems • TETRA Terrestrial Trunked Radio • TISPAN Telecommunications and Internet converged Services and Protocols for Advanced Networking 31

31. Infoturbe standardite kasutamine • Senised peamised kasutajad on pangad ja riigiasutused infosüsteemide kavandamisel, turvaküsimuste lahendamisel ja auditeerimisel • Standardite abil saab hoida aega kokku mõistete ja terminite määratlemisel (näiteks turvaaudititel) • Riigi strateegiliste andmebaaside kaitse, etalonturvameetmed (sh ISKE), turbealaste investeeringute sihipärasem kasutamine ja ootamatustest jagusaamine 32

32. Eesti positiivne näide: ID-kaart ja digitaalallkiri Avatud protsess: algusest peale! Eeluuringud, standardite analüüs Naaberriikide kogemused Koostöö, standardimise töörühm, veebilehekülg Seadusandlus, eurodirektiiv, digitaalallkirja seadus Rahvusvahelise standardimise tehnilise komitee liikmeks registreerumine Eesti standardite koostamine ja levitamine Foorumid, töörühmad, järeltegevused, tugi 33

33. Riigi IT koosvõimet rakendav ja toetavühiste infrastruktuuri teenuste arhitektuur 34 andmevahetuskiht X-tee http://www.ria.ee/x-tee/ dokumendihalduse koosvõime kiht DVK http://www.ria.ee/dokumendivahetus temaatiliste portaalide koosvõimet tagav infrastruktuur ja riigiportaal www.eesti.ee klassifikaatorite süsteem http://www.stat.ee/klassifikaatorid aadressiandmete süsteem http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=471&menu_id=29 riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA http://www.ria.ee/RIHA turvasüsteem ISKE http://www.ria.ee/ISKE geodeetiline süsteem, geoinfosüsteemide koosvõime kiht http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=28&menu_id=29 XML repositoorium

34. Riigi IT koosvõime raamistik 35 Riigi IT arhitektuur http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur Tarkvara raamistik http://www.riso.ee/et/koosvoime/tarkvara Avaandmete raamistik http://www.riso.ee/et/koosvoime/avaandmed varamu http://opendata.riik.ee/ Semantilise koosvõime raamistik http://www.riso.ee/et/koosvoime/semantika Dokumendihaldussüsteemi raamistik http://www.riso.ee/wiki/Dokumendihaldus Avaliku võtme infrastruktuur http://www.ria.ee/pki/ (infoturbe raamistiku koosseisus) Avatud standardid http://www.riso.ee/wiki/Avatud-standardid Infoturbe raamistik http://www.riso.ee/wiki/Versioon_2011 Teenuste mudel alias X-tee http://www.ria.ee/x-tee Veebide koosvõime raamistik http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet Riigi infosüsteemi arendusprotsess http://www.riso.ee/et/koosvoime/arendusprotsess

35. Olulised koosvõime teemad 36 koosvõime valdkondlikud raamistikud avaliku võtme infrastruktuur (PKI) Andmevahetuskiht (X-tee) koosvõime varamu (RIHA) teenuste teabevärav avaandmete varamu vaba tarkvara varamu Organisatsioon, valitsemine õigusaktid semantika piiriülene koosvõime ühtlustamine Euroopa koosvõime raamistikuga pilvtöötluse Euroopa strateegia

36. 37

37. Tarkvaratehnika standardeid (1) • ISO/IEC/IEEE 29119Software and systems engineering - Software testing • EVS-ISO/IEC 15504-1:2007 Infotehnoloogia. Protsesside hindamine. Osa 1: Mõisted ja sõnastik (Software Process Improvement and Capability dEtermination, SPICE) • ISO/IEC DTR 16337 Systems Engineering -- Systems Engineering Handbook INCOSE ülevõtt http://www.incose.org/ • ISACA standardid, suunised ja protseduurid (spetsialistidele)http://www.isaca.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3043/ISACA_standardid_suunised_protseduurid.pdf

38. Tarkvaratehnika standardeid (2) • EVS-ISO/IEC 25000:2012 Tarkvaratehnika. Tarkvaratoote kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE). Sarja SQuaRE teejuht • EVS-ISO/IEC 20000 Infotehnoloogia. Teenusehaldus. • EVS-ISO/IEC 38500:2009 „Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis (ISO/IEC 38500:2008)“ • EVS-ISO/IEC 90003:2009 Tarkvaratehnika. Juhised ISO 9001:2000 rakendamiseks tarkvarale (ISO/IEC 90003:2004)

39. Tarkvara ja süsteemi elutsüklid • EVS-ISO/IEC 12207:2009 Süsteemi- jatarkvaratehnika. Tarkvara elutsükli protsessid (ISO/IEC 12207:2008) • ISO/IEC 15288:2008 Systems and software engineering -- System life cycle processes • ISO/IEC TR 24748-1:2010 Süsteemi- ja tarkvaratehnika. Elutsükli haldus. Osa 1: Elutsükli halduse juhend (avaldatud eesti keeles aprill 2011) • ISO/IEC TR 24748-2:2011 Systems and software engineering -- Life cycle management -- Part 2: Guide to the application of ISO/IEC 15288 (System life cycle processes)

40. Dokumenteerimine • EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 Süsteemi- ja tarkvaratehnika. Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu (ISO/IEC/IEEE 15289:2011) • ISO/IEC/IEEE 26511:2011 Systems and software engineering -- Requirements for managers of user documentation

41. ISO/IEC 29881:2010 - FiSMA 1.1 functional size measurement method • Igat tüüpi rakendustele sobiv üldine parametriseeritud funktsionaalsete nõuete, käsitlusala mõõtmismeetod. Põhineb vaid kasutaja funktsionaalsusnõuetele, tegevusnõuetele (FUR) Function User Requirement • Jätkuv skaala, tüüpiline kolmeastmeline suur, keskmine, väike jms. ei piisa vaja täpsemat mõõtmist. Vaja lähtuda kasutajateenustest, tarnijad ja kasutajad peavad saama ühtmoodi aru • Kõik mõõdetava infosüsteemi/rakenduse teenused on määratletud, eritletavad. Mõõtmise eesmärk on saada toimivuse, funktsionaalsete omaduste, käsitlusala numeeriline arv http://www.fisma.fi/in-english/methods/

42. Online keskkond IKT spetsifikatsioonide leidmiseks Semantiliste varade kirjeldamise sõnastik Asset Description Metadata Schema (ADMS) ADMS versioon 1.00 ilmus 19. Aprillil 2012 ISA Open Metadata litsentsi all v1.14 ja anti hiljem W3C Government Linked Data (GLD) töörühmale. Valminud on ADMS W3C standardi avalik töökavand Jaanuarist 2013 on Komisjoni Joinup veebilehel otsinguteenus, kus ADMS kirjeldused on kasutusel, tehes sellega 15 osaleva organisatsiooni üle 1000 IKT spetsifikatsiooni otsitavaks ühelt veebilehelt: https://joinup.ec.europa.eu/catalogue/repository/all

43. Standardimiskoolitus ISO: Education about standardshttp://www.iso.org/iso/home/standards/standards-in-education.htm CEN IKT koolitus CEN-CENELEC STAIRhttp://www.cencenelec.eu/research/innovation/PolicyContext/stair/Pages/default.aspx Joint Working Group on Education about standardization (JWG-EaS) http://www.cencenelec.eu/standards/Education/JointWorkingGroup/Pages/default.aspx

44. Koolitus ja teadus • Seminarid ja IT standardimise teabepäevad http://www.riso.ee/et/it-standardimine/it-standardimise-teabepaevad • IT standardimise teema Eesti kõrgkoolides: Sidetehniliste standardite loengumaterjalid sisaldavad hea üldosa http://www.lr.ttu.ee/standardid/2013kevad/ • Standardimine koolitus- uurimusteemana TTÜ, TÜ, TLÜ Audentes jt Standardite kasutamine (või vastutöötamine): ei saa loota üksnes omaenese tarkusele: kas kogu olemasoleva tarkuse ärakasutamine või sogases vees kala püüdmine ja jalgrattaleiutamine Standardimine ja innovatsioon, patendid, autori varalised õigused Analüüsid ja ülevaated 45

45. Teadus kui huvipool • Teadurid (Buldas, Lepmets, Laud, Bogdanov, Kivimaa jt) • Professorid, dotsendid (Tepandi, Kalja, Õunapuu, Tammet, Lorents, Leis, Viies, Ots jt) • TTÜ Jaak Tepandi, Ahto Buldas, Enn Õunapuu, Vladimir Viies, Maret Ots • TÜ Uno Puus, Jan Willemson, Merik Meriste • TLÜ Peeter Normak, Mart Laanpere • Arvutikoolitus Arvo Saat 46

46. Teaduskonverentside info Standardization and Innovation in Information Technology, IEEE-SIIThttp://ieee-siit.org/ 2nd Workshop on 'Standardisation Management, 24 March 2014, Ecole des Mines Albi-Carmaux, France I-ESA'14 conference (Interoperability for Enterprise Systems and Applications) http://2014.i-esa.org/ EURAS 2014 conference http://www.euras.org/euras-2014 Research Roundtable on Innovation and Technology Standardshttp://www.law.northwestern.edu/faculty/programs/searlecenter/events/roundtable/ ITU-T Kaleidoscope http://www.itu.int/en/ITU-T/academia/kaleidoscope/Pages/default.aspx IEEE International Conference on Web Services (ICWS)http://conferences.computer.org/icws/2014/

47. Standardimise uurimise ajakirjad Uus Taani IKT standardimise ajakiri: Journal of ICT Standardization http://www.riverpublishers.com/journal.php?j=JICTS/1/1 The International Journal of IT Standards and Standardization Researchhttp://www.igi-global.com/ijitsr The 'Advances in Information Technology Standards and Standardization Research' book series.http://www.igi-global.com/Bookstore/TitleDetails.aspx?TitleId=37142 Veebivaramu http://www.consortiuminfo.org/ Andrew Updegrove, Your online research resource for Standards and Standard Setting

48. Euroopa IT standardimise sidusrühmade platvorm • IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvormi loomise otsus http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2011:349:0004:0006:Et:PDF • EL teatis: Valge Raamat. IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0324:FIN:ET:PDF • Euroopa Liidu standardimise õigusaktide pakett, määrus nr 1025/2012 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2012:316:0012:0033:ET:PDF 49

49. Globaalne avatud IT standardimine • Globaalse majanduse standardid: OpenStandhttp://open-stand.org/ • ISO globaalse standardi kriteeriumidhttp://www.ansi.org/news_publications/other_documents/iso_policy.aspx?menuid=7 • OMG vaadehttp://blog.omg.org/2012/04/what-makes-a-standard.html • BPMN – ISO/IEC 19510:2013 Information technology -- Object Management Group Business Process Model and Notation (identne OMG BPMN 2.0.1. http://www.omg.org/spec/BPMN/2.0.1/ • BMI DTF – Business Modeling and Integration Domain Task  Force  http://www.omgwiki.org/bmi/doku.php • BMM – Business Motivation Model:  http://www.omg.org/spec/BMM/ • SBVR – Semantics of Business Vocabulary and Rules: http://www.omg.org/spec/SBVR/1.0/ 50

50. 2013 a ilmunud IT valdkonna Eesti standardid • EVS-ISO/IEC 27000:2013 Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. Ülevaade ja sõnavara (ISO/IEC 27000:2012) • EVS-ISO/IEC/IEEE 15289:2013 Süsteemi- ja tarkvaratehnika. Elutsükli infosaaduste (dokumentatsiooni) sisu (ISO/IEC/IEEE 15289:2011) • EVS-ISO/IEC 20000-1:2013 Infotehnoloogia. Teenusehaldus. Osa 1: Teenusehalduse süsteemi nõuded (ISO/IEC 20000-1:2011) • EVS-ISO/IEC 20000-2:2013 Infotehnoloogia. Teenusehaldus. Osa 2: Teostusjuhis teenusehalduse süsteemide rakendamiseks (ISO/IEC 20000-2:2012) • EVS-ISO/IEC 27033-3:2013 Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Võrguturve. Osa 3: Tüüpsed võrgustsenaariumid. Riskid, kavandamismeetodid ja reguleerimisküsimused (ISO/IEC 27033-3:2010) • ISO/IEC TR 24748-1:2010 Süsteemi- ja tarkvaratehnika. Elutsükli haldus. Osa 1: Elutsükli halduse juhend (avaldatud eesti keeles aprill 2013)