Viiul
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 23

Viiul PowerPoint PPT Presentation


  • 258 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Viiul. Viiuli ajalugu. Viiuli algus. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse.

Download Presentation

Viiul

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Viiul

Viiul

Viiuli ajalugu


Viiuli algus

Viiuli algus

  • Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku.

  • Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sndi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkijaid vimalik paigutada IX sajandisse.

  • Idamaadest rndurite ja kaupmeeste meelelahutajana Luna-Euroopasse judnud pillidest vib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki.


Rebekk

Rebekk

  • Rebekkon btsantsi lra ja islami 2-keelelise rababi mugandus. Npitavate keeltega lauto, mis oli olemas juba 8. sajandil. Tavaliselt olirebekkil 3 keelt. Juba 13. sajandil peeti Prantsuse ja Inglise ukonnas rebekimngijaid palgal.


Viiulite areng

Viiulite areng

  • Tnapeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi.

  • Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tnapevaste keelpillide lhemateks esivanemateks viola da gamba.

  • Seda mngiti plvedel vi plvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mngides lale vi rinnale toetati.


Viiul

Viola da gambaViola da braccio


Viiul

  • Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid phjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses.

  • XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks tiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jnud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonia Stradivari.


Viiul mujal euroopas

Viiul mujal Euroopas

  • XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse

  • Tuntuim prantsuse viiulimeister oliJean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise manufaktuur loodigi Prantsusmaal XVIII sajandi lpulMirecourt'is.

  • Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus ti kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide vlu ja vahepeal kigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nutud kaubaks.


Viiul

  • Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nuetele vastavalt mber, samuti hakati vanu pille jrgi tegema kui ka nimekate meistrite loomingut suisa vltsima

  • Kahtlemata ehitati XVII sajandil ja edaspidi viiuleid ja teisi keelpille kogu Euroopas, kuid ei Inglismaa, Hollandi, Phjamaade ega idapoolsete maade meistrid pole saavutanud sellist kuulsust ja mainet, nagu "vanad itaallased".


Viiulid ja meistrid eestis

Viiulid ja meistrid Eestis

  • Eestis on viiul olnud vrdlemisi levinud, olles klapidudel ehk simmaniteltihti koguni ainukeseks tantsitajaks.

  • Varasemate ja lihtsamate Eesti alal levinud rahvapillide seast vrib viiulile vrdlemisi sarnasena mainimist hiiu kannel.


Viiul

  • Eestis on tegutsenud vgagi erineva tasemega viiulimeistreid alates omale vi lapsele ilma igasuguste eeltadmisteta pilli meisterdanud huvilistest kuni korraliku eriharidusega rahvusvahelise tasemega meistriteni.

  • Tuntumad meistrid on olnudFelix Villakja Eugen Meri, eriti aga kaasaegne meisterAaro Altpere, kes on ppinudMoskvarahvusvaheliselt tuntud meistri Korkovi juures.


T nap eva viiulid

Tnapeva viiulid

  • Tnapeval valmistatakse viiuleid nii tstuslikult kui ka enam-vhem samade vtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnha sarnaste pillide hinnad vivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kmneid tuhandeid kordi.

  • Oksjoneil mdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siiski "vanad itaallased" ning nende hinnad vivad kndida miljonite eurodeni.


Viiuli ehitus

Viiuli ehitus

  • Viiuli kere koosneb omaprase kujuga piklikustklakastist, mille kaas ja phi on natuke kumerad.

  • Klakasti kaane sees on kaks f-the kujulist klaava.

  • Klakasti kitsama osa klge kinnitub viiuli kael, mille peal onsrmlaud.

  • Valmistatakse ka viiuleid, kus klakast on asendatud elektrilise vimendusssteemiga.


Viiul

  • Viiuli kaela klge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu.

  • Teo alaosast kivad lbi hlestuspulgad. Nende klge kinnitatakse viiulikeeledja hlestuspulki keerates saab keeli pingutada.

  • Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema igel krgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli hlestamiseks.

  • Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse klakasti laiema otsa klge nbiga.


Viiul

  • Selleks et viiuli keeled oleksid parajal krgusel srmlaua kohal, on klakasti keskpaigas kahe klaava vahelroopja srmlaua lpus teo juuressadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli.

  • Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised smfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - vioola ehk altviiul, tello ja kontrabass.

  • Mngimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda luaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku ke srmedega vajutades keeltele. Viiulit mngitaksepoognaga le keelte tmmates.


Viiul1

Viiul


Viiuli sugulas pillid

Viiuli sugulas pillid

  • Viiuli sugulas pillid on:

  • Vioola ehk altviiul

  • Tello

  • Kontrabass


Vioola ehk altviiul

Vioola ehk altviiul

  • Vioolaehkaltviiul(itaalia keelesviola) onviiulistveidi suurem neljakeelelinekeelpill.

  • Keelpillide perekonnas moodustab vioola nii-eldud keskmise hle helt poolt viiuli ja teiselt poolttelloningkontrabassivahel.

  • Vioola hlestataksekvindivrra madalamalt kui viiul jaoktaavkrgemalt kui tello


Vioolad

Vioolad


T ello

Tello

  • Telloonviiul perekondakuuluvpoogenkeelpill.

  • Pilli nimetus tulenebitaaliakeelsest snastvioloncello('vikevioloon')

  • Tellomngijat nimetataksetellistiks.

  • Tello on tihedalt seotudeuroopaklassikalise muusikagaja teda on nimetatudinimhlelekige lhedasemaklagapilliks


T ello1

Tello


Kontrabass

Kontrabass

  • Kontrabassonkeelpill, nnviiuli perekonnakige madalama klaga liige.

  • Kontrabass on suurim ja madalaima klaga pill, mida kasutatakse kaasaegsessmfooniaorkestris.

  • Klassikalise muusikaskuulub kontrabass smfooniaorkestrikeelpillirhmaja viksematessekeelpilliansamblitesse.

  • Lisaks kasutatakse seda kajazzis, 1950ndatebluusisjarock'n'rollis,bluegrassisjatangos.


Kontrabass1

Kontrabass


T nud kuulamas

Tnud kuulamas

Koostas: Kaspar Mahla 10M.


  • Login