1 / 17

Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis

Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis. Koostaja: Ene Saar. 2011. Foto. Tallinna lennujaam. http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/04/TallinnaLennujaam.jpg Foto. Pääsuke. http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pics/lind6.gif. Ränne. ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus.

lilike
Download Presentation

Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis Koostaja: Ene Saar 2011 Foto. Tallinna lennujaam. http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/04/TallinnaLennujaam.jpg Foto. Pääsuke. http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pics/lind6.gif

  2. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Siseränne Välisränne Riigisisene elukoha vahetus: • kolimine maalt linna; • linnast maale; • linnadevaheline; • maalt maale. • Riikidevaheline Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.

  3. Eesti siseränne HelerinRannala, AlisTammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21 Liigutaksesuurematelinnadelähiümbrusesse. Kõige enam kaotavad rahvastikku maakondade äärealade omavalitsus-üksused, kustlahkutaksesuurematesselinnadesse, eriti Tallinna, Tartusseja Pärnusse. Linnade elanikud liiguvad linnade tagamaale arvukamalt, kui toimub sisseränne linnadesse. Mis linnade tagamaade vallad kasvad kiirest? Kus on rahvastiku kahanemine eriti suur?

  4. Tallinna rände tagamaad, 2000-2009 Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21

  5. Miks Tallinna rahvaarv kasvab?

  6. Eesti sisse- ja väljaränne, 2004-2010 • Rändesaldo on • olnud negatiivne alates 1990ndatest alates; • on negatiivne Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaaga; • on positiivne Läti, Leedu ja SRÜ riikidega (Venemaa, Ukraina, Valgevene). • Väljarändajad on enim 20-29-aastased noored. Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/ Rannala, H. Registreeritud ränne aastal 200-2009. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/helerin-rannala-registreeritud-ranne-aastail-20002009 Millised muutused on toimunud sisse- ja väljarändes?

  7. Euroopa riikide rändesaldo, 2000-2009 HelerinRannala, AlisTammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21 Fotot:http://mihkelkybar.files.wordpress.com/2010/07/tiskasvanutekoolituskeskuskaubanduskeskuses.jpg Fotot: Cambridge http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2010/12/21/1292963895015/Cambridge-University-grad-007.jpg

  8. Välisrändesaldo maakonniti, 2000-2009 HelerinRannala, AlisTammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21 Võrdle maakondade välisrännet.

  9. Ränne Tõuketegurid Tõmbetegurid parem töö- ja elukeskkond kõrgemad palgad mitmekesisemad tingimused sarnane kultuurikeskkond ja keel suhteliselt lähedal hea ühendus , Nimeta veel tegureid, miks Eestist rännatakse Soome. Soome kaart http://europa.eu/abc/maps/members/finland_en.htm Eesti kaart. http://y.delfi.ee/norm/116541/5691744_ybBlFp.jpeg madalam arengutase madalad palgad tööpuudus vähesed võimalused eneseteostusvõimaluste otsimine

  10. Eesti-Soome rände põhjused Anniste, K. Eestlste väljaränne Soome. https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid-ja-uuringud/tarkade-otsuste-fondi-noorteadlaste-alameetme/TOF_Projekti_uuringu_kokkuvote-Anniste.pdf I periood 1990. aastad Ingerisoomlaste tagasipöördumine (valdavalt perekonnad, suur osakaal lastel) Abielu soomlasega (87% naised) Parem töö ja suurem sissetulek (väike mõjutegur) II periood 2000. aastad töö ja sissetulekutega seotud põhjused on pooltel rändajatel väljaränne perega seotud põhjustel (elukaaslasega kaasa minemine, elukaaslaselejärgnemine, Soomeabielluminejne).

  11. Eesti-Soome ränne, 1991-2009 Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/tiit-tammaru-vljarnne-soome-ja-eestisse-tagasirnde-kavatsused Foto. http://leht.aripaev.ee/leht/3596/uudis8.gif Miks soomlased asuvad Eestisse elama?

  12. Eestist pärit inimest arv Soomes, 1991-2009 Allikas: Finnish immigration Service, 2011 Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/tiit-tammaru-vljarnne-soome-ja-eestisse-tagasirnde-kavatsused Vaata interaktiivselt rändekaardilt: Eesti peamised sisse ja rände suunad. http://migrationsmap.net/#/EST/departures või http://peoplemov.in/

  13. Eestlased Soomes Miks 11-20 aasta vanuste meeste osakaal on väga suur? Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/tiit-tammaru-vljarnne-soome-ja-eestisse-tagasirnde-kavatsused Valdavalt on väljarändajad nooremas tööeas. Tööd ja sissetulekuttoovadpeamisepõhjusena 47% meestest. Perega seotud põhjused on mõjutanud 43% naistest. Kõige enam on väljarännanud kutseharidusega põhi- kui keskharidusega inimesi (46%). Kõrgharidusega inimeste osakaal on 15%. 35% väljarändajatest on oskustöölised.

  14. Kuidas on muutunud Eesti rahvaarv ja rahvuslik koosseis 1897-2010? Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/ Selgita toimunud muutusi.

  15. Vähemusrahvuste muutused 1897-2000 Allikas: Tiit, E.-M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust.Statistikaamet 2011 http://www.stat.ee/58383?highlight=rahvaloendus 1897.a. olid kaks kõige suuremat vähemusrahvust venelased (4%) ja sakslased (3,7%) 1922.a. oli venelasteosatahtsus8,2% (suurenemine lisandunud territooriumilt), sakslasi 1,7%, rootslasi ja juute oli alla 1%. 1959.a. arvukaim vähemusrühm oli venelased (20%), soomlased (1,4%) ja uued vähemusrahvused ukrainlased (1,3%) ning valgevenelased (1%). 1989.a. nõukogude aja immigratsiooni tulemusel oli venelasi 30,3%, ukrainlasi 3,1% ja valgevenelasi 1,8%. 2000.a. venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi 1,3%.

  16. Eesti rahvuslik koosseis, 1959-2010 Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/ Millised muutused on toimunud rahvuslikus koosseisus?

  17. Eestlaste osatähtsus maakondades, 1.jaan.2008 Kaart. Statistikaamet. http://www.stat.ee/29847 Mis maakondades on eestlaste osakaal üle 95 %? Miks Ida-Virumaal on eestlaste osakaal alla 20%? Milliseid probleeme toob kaasa Ida- Virumaal eestlaste väike osakaal?

More Related