1 / 43

Eesti Punane Rist 05.02.2014

Eesti Punane Rist 05.02.2014. Esmaabi korraldus töökeskkonnas. Esmaabi 1. abi viivitamatu osutamine haigele või vigastatud isikule enne professionaalse abi kättesaadavaks muutumist;

rozene
Download Presentation

Eesti Punane Rist 05.02.2014

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti Punane Rist 05.02.2014 Esmaabi korraldus töökeskkonnas

  2. Esmaabi 1 abi viivitamatu osutamine haigele või vigastatud isikule enne professionaalse abi kättesaadavaks muutumist; psühhosotsiaalse toe andmine inimestele, kes on üle elanud hingeliselt traumeerivaid olukordi või olnud nende tunnistajateks; tagab säästvate või elupäästvate abinõude kiire rakendamise kuni tervise stabiliseerumise, täieliku ennistumiseni või professionaalse abi kättesaadavaks muutumiseni; peab olema kättesaadav kõigile, sealhulgas erivajadustega inimestele.

  3. Esmaabi 2 Solferino lahing Põhja Itaalias 24.06.1859 tuhandete vigastatute edukas abistamine meditsiinihariduseta külainimeste poolt mitme nädala vältel pärast Solferino lahingut Jean Henri Dunant 08.05.1828 – 30.10.1910 Punase Risti organisatsioon

  4. Jean Henri Dunant – punase risti liikumisealgataja ja hilisem ülesehitaja Raamatu põhiteesid: 1. Kõikides maades tuleb luua püsivaid vabatahtlikke organi-satsioone abistamaks meditsiiniteenistusi sõjaolukorras2. Tuleb luua rahvus-vaheline leping sõjas haavata saanute ja meditsiiniteenistuste kaitseks

  5. Jean Henri Dunant – punase risti liikumisealgataja ja hilisem ülesehitaja Aastal 1901 anti Henri Dunantile ja Fréréric Passyle esimene Nobeli rahuauhind

  6. Esmaabi väljaõppe metodoloogiline taust Punase Risti ja Punase Poolkuu organisatsioonil on määrav roll esmaabi õppekavade koostamisel, nende standardiseerimisel, sertifitseerimisel, koolituste läbiviimisel Euroopa Punase Risti ja Punase Poolkuu esmaabi õpetamise standard First aid training standard of the European Red Cross and Red Crescent

  7. Eesti töökeskkonna esmaabi korralduse lätted ILO doku-mendid EL töökeskkonna õigusaktid Euroopa PR ja PP EA õpetamise standard Eesti PR EA põhikursus Esmaabi korraldus Eesti töökeskkonnas Eesti töökesk-konna õigusaktid 1 2 Riski-juhtimine

  8. EL töökeskkonna õigusaktid 1 NÕUKOGU DIREKTIIV, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (89/391/EMÜ) NÕUKOGU DIREKTIIV, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (89/654/EMÜ)

  9. EL töökeskkonna õigusaktid 2 Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Eesmärk 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja -ohutuse parandamist.

  10. EL töökeskkonna õigusaktid 3 Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜI II JAOTIS TÖÖANDJA KOHUSTUSED Artikkel 8 Esmaabi, tulekustutustööd ja töötajate evakueerimine, tõsine ja otsene oht 1. Tööandja: — võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks, tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed, mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja suurusele, — korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega, eelkõige seoses esma- ja kiirabi ning pääste- ja tulekustutustöödega. ... järg

  11. EL töökeskkonna õigusaktid 4 ... järg 2. Lõike 1 kohaselt määrab tööandja esmaabi andmiseks, tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks töötajad, kes vastutavad kõnealuste meetmete rakendamise eest. Selliste töötajate arv, nende väljaõpe ja varustus peavad olema piisavad, võttes arvesse ettevõtte ja/või asutuse suurust ja/või konkreetseid ohutegureid. Artikkel 12 Töötajate väljaõpe 4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud väljaõpe ei või toimuda töötajate või nende esindajate kulul. Lõikes 1 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal. Lõikes 3 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal ja kooskõlas siseriiklike tavadega kas ettevõttes ja/või asutuses või väljaspool seda.

  12. EL töökeskkonna õigusaktid 5 Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ I JAGU ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisala 1. Käesolevas direktiivis, mis on esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale, mis on määratletud artiklis 2. ... järg

  13. EL töökeskkonna õigusaktid 6 ... järg Artikkel 2 Mõiste Käesolevas direktiivis tähendab “töökoht” kohta, mis sisaldab ettevõtte ja/või asutuse tööruumides asuvaid töötamiskohti, ja mis tahes muud ettevõtte ja/või asutuse territooriumil asuvat kohta, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs. ... järg

  14. EL töökeskkonna õigusaktid 7 ... järg II JAGU TÖÖANDJA KOHUSTUSED Artikkel 3 Esmakordselt kasutusse võetavad töökohad Töökohad, mida kasutatakse esimest korda pärast 31. detsembrit 1992,peavad vastama I lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetele. Artikkel 4 Juba kasutuses olevad töökohad Töökohad, mis on kasutuses juba enne 1. jaanuari 1993, peavad vastama II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimum-nõuetele hiljemalt kolme aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast. ... järg

  15. EL töökeskkonna õigusaktid 8 I LISA I Direktiivi artiklis 3 nimetatud esmakordselt kasutusse võetavatele töökohtadele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded 19. Esmaabiruumid 19.1. Tuleb ette näha üks esmaabiruum või mitu esmaabiruumi, kui ruumide suurus, tegevuse laad või õnnetuste sagedus seda eeldavad. 19.2. Esmaabiruumides peavad olema põhilised esmaabiseadised ja -vahendid ning neile peab olema võimalik kanderaamiga kergesti ligi pääseda. ... järg

  16. EL töökeskkonna õigusaktid 9 ... järg Esmaabiseadised ja -vahendid peavad olema märgistatud vastavalt direktiivi 77/576/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele. 19.3. Lisaks peavad esmaabivahendid olema kättesaadavad kõikides kohtades, kus töötingimused seda nõuavad. Esmaabivahendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti ligipääsetavad ... järg

  17. EL töökeskkonna õigusaktid 10 ... järg LISA II Direktiivi artiklis 4 nimetatud juba kasutuses olevatele töökohtadele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded 14. Esmaabivahendid Töökohad peavad olema varustatud esmaabivahen-ditega. Esmaabivahendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti ligipääsetavad.

  18. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni dokumendid RTO konventsioon nr 161 Konventsioon töötervishoiu teenistustest Paragrahv 5 ... töötervishoiuteenistused täidavad järgmisi funktsioone, mis piisavalt arvestavad ohtusid ettevõttes: ... j) esma- ja vältimatu abi korraldamine ettevõttes;

  19. Eesti töökeskkonna õigusaktid 1 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 2. Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervise-kahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalministeroma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 4. Töökoht (4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutus-vahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.

  20. Eesti töökeskkonna õigusaktid 2 ... järg 3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED § 12. Üldsätted (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. ... järg

  21. Eesti töökeskkonna õigusaktid 3 .. järg § 13. Tööandja kohustused ja õigused 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuri-üksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatudstruktuuri-üksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuri-üksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esma-abiväljaõppe läbinud töötaja; [RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007] 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kätte-saadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; .

  22. Eesti töökeskkonna õigusaktid 4 Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine § 1.Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes» (1) Tööandja kohustused 1) Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. 2) Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brožüürid jm näitlikud materjalid). 3) Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas,samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112). .. järg

  23. Eesti töökeskkonna õigusaktid 5 .. järg 4) Paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. 5) Selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. 6) Tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). .. järg

  24. Eesti töökeskkonna õigusaktid 6 .. järg § 2.Esmaabikoolitus 1) Esmaabikoolituse korra ettevõttes kehtestab seaduse alusel sotsiaalminister määrusega «Töötervishoiu ja tööohutuse alase välja- ja täiendõppe kord». § 3.Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes § 4.Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ette-võtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25

  25. Eesti töökeskkonna õigusaktid 7 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev kord reguleerib: 1) töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete töötervishoiu- ja tööohutusalast väljaõpet ning täiendõpet; 2) töökeskkonnaspetsialisti täiendõpet; 3) tööandja (tööandja esindaja) täiendõpet, kui ta täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi; 4) ettevõttes esmaabiandja väljaõpet ja täiendõpet; 5) töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet töökohal

  26. Eesti töökeskkonna õigusaktid 8 2. peatükk ÕPE KOOLITUSASUTUSES § 3. Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe (1) Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. (2) Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava (lisa 2). .. järg

  27. Eesti töökeskkonna õigusaktid 9 .. järg (3) Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabi-andjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi. (4) Esmaabiandjate väljaõpet ja täiendõpet koolitusasutuses võib läbi viia meditsiinitöötaja, kes on läbinud Eesti Punase Risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust. (5) Koolitusasutus peab kursuse lõpetanud esmaabiandjale väljastama pärast teadmiste kontrolli tunnistuse. .. järg

  28. Eesti töökeskkonna õigusaktid 10 § 3.1. Koolitusasutuse registreerimine (1) Paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud koolitusega võivad tegelda Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused. (2) Registreerimiseks esitab koolitusasutus Sotsiaal-ministeeriumile avalduse, milles märgitakse ära: 1) koolitusasutuse nimi, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed; 2) õppekavad (teemad ja nende maht); 3) lektorite nimed ja kontaktandmed; 4) kasutatavate õppematerjalide loetelu.

  29. Eesti töökeskkonna õigusaktid 11 .. järg (3) Avaldusele tuleb lisada lektorite pädevust tõendavate dokumentide koopiad ja väljastatava tunnistuse näidis. (4) Sotsiaalministeeriumi pädeval ametnikul on õigus kontrollida töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse kvaliteeti. .. järg

  30. Eesti töökeskkonna õigusaktid 12 Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määruse nr 80 «Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord» lisa 2 ETTEVÕTTES ESMAABIANDJATE VÄLJAÕPPEKURSUSE 16-TUNNINE ÕPPEKAVA Õppekava aluseks on võetud Eesti Punase Risti poolt koostatud esmaabi põhikursus, millele omistati 12. oktoobril 1997. a sertifikaat, mis on kooskõlas Euroopa Punase Risti ja Punase Poolkuu esmaabi õpetamise standardiga. Teema, sisu 1. Sissejuhatus Esmaabi olemus, kannatanu seisundi hindamine, esmaabi andmise taktika. 2. Elustamine Uppunu elustamine; elustamine elektriga seotud õnnetuste ja südameinfarkti korral; võõrkeha eemaldamine hingamisteedest; esmaabi osutamine ajukahjustuse korral. ... järg

  31. Eesti töökeskkonna õigusaktid 13 3. Välised verejooksud ja šokk Verejooksu peatamise võtted; šoki olemus ja selle tunnused. 4. Haavad Haavade teke; sidumise tehnika ja reeglid; kolmnurkrätiku kasutamine; praktiliste oskuste omandamine sidumisel. 5. Traumad ja luumurrud Lahtiste ja kinniste luumurdude iseloomustus; luumurdudega kaasnevad ohud; liigesetraumad (nihestused, nikastused, põrutused); lahastamise viisid. 6. Mürgistused, söövitused, põletused, külmakahjustused 7. Kursuse omandamise kontroll Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kontrollimine testide abil.

  32. Töökeskkonna esmaabi riskijuhtimispõhine korraldus 1 TTOS § 13. Tööandja kohustused ja õigused 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, ... 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;

  33. Töökeskkonna esmaabi riskijuhtimispõhine korraldus 2 Lause 1 Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskide hindamise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske TTOS-e §-des 10 ja 10.1nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

  34. Töökeskkonna esmaabi riskijuhtimispõhine korraldus 3 Lause 2 Tööandja peab töökeskkonna riskide hindamise tulemuste alusel koostama esmaabi korraldamise kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel läbiviidavad tegevused esmaabi korralduse väljatöötamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid.

  35. Töökeskkonna esmaabi riskijuhtimispõhine korraldus 4 Lause 3 Tööandja peab korraldama uue töökeskkonna riskide hindamise, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. Esmaabi korraldus tuleb uue töökeskkonna riskide hindamise tulemuste valguses üle vaadata ning vajalikud muudatused sisse viia.

  36. Töökeskkonna esmaabi riskijuhtimispõhine korraldus 5 ohtude kindlaks-tegemine riskide hindmine esmaabi korralduse väljatöötamine esmaabi korralduse tulemuslikkuse hindamine

  37. Töökeskkonna esmaabi riskijuhtimispõhine korraldus 6 Tsükli läbikäimine vajalik: 1. EA vajanud vigastustuste või haigestumiste järgselt – kas EA vahendid ja teenused on asjakohased ja piisavad? 2. enne uute seadmete ja kemikaalide soetamist 3. enne olemasolevate seadmete ja kemikaalide kasutamise muuutmist 4. enne uute tööülesannete või -protseduuride juurutamist 5. seoses uue teabe saamisega tööülesannete, -protseduuride, seadmete või kemikaalide kohta

  38. Töökeskkonna ohtude põhjusi vigased või järelvalveta-hoolduseta seadmed kemikaalid töötajate ebakindel-ohtlik käitumine tööprotsessi vilets kujundamine ebaadekvaatne juhtimissüsteem

  39. Töökeskkonna ohtude väljaselgitamise võimalusi töötajate küsitlemine märgatud ohtude kohta töökohtade füüsilise struktuuri arvesse võtmine aparatuuri, rakiste, ranspordivahendite seisundi kontrollimine seadmete ja ainete ladustamise, kasutamise ja kohast-kohta toimetamise viiside väljaselgitamine ettevõtte varasemate õnnetus- ja vahejuhtumite läbivaatamine töökohtade tehnika ja kemikaalide projekteerijatelt, tootjatelt või tarnijatelt saadava teabe läbivaatamine töötervishoiu asjatundjate konsulteerimine ￶

  40. Esmaabi vajaduse hindamisel arvesse võetavad asjaolud ohtude iseloom ja riskide tase töökoha suurus ja paigutusskeem töökoha asupaik töökoha töötajad teadaolevate vigastuste ja haigestumiste esinemissagedus

  41. Riskide hindamine Mis võib olla ohu potentsiaalne mõju? - kui raske võiks vigastus või haigestumine olla? - mis võiks olla ohust põhjustatud raskeim võimalik tervisekahjustuse? - kas tervisekahjustus vajab ainult esmaabi? - kas tervisekahjustus võiks põhjustada pikemaajalise haigestumise või vaegurluse? - kas tervisekahjustus võiks põhjustada surma? Kas oht esineb pidevalt või ainult harva? Kui sageli on töötajad ohtudele eksponeeritud?

  42. Esmaabivajaduste formuleerimine Missuguseid EA seadmeid on vaja valida, varuda ja korras hoida? Missugune on esmaabikomplektide ja lisamoodulite sisu, hulk ja paiknemine? Kas EA ruum või tervisekeskus on vajalik? Missugust EA teenust on vaja, kui palju EA osutajaid ja töötajate EA koolitust vajatakse? Missugused peaksid olema EA tehniliste võimaluste ja teenustega seotud protseduurid ja protsessid

  43. EA korralduse tulemuslikkuse hindamine Kas on vaja rohkem EA osutajaid? Missugused on vajalikud EA oskused ja kompetents? Kas EA koolitus oli tulemuslik? Kas teabe edastamine töökoha EA võimaluste ja teenuste kohta on piisav? Kas on vaja rohkem EA komplekte? Kas EA komplektid peaksid paiknema muudes kohtades? Kas EA komplektid on hästi sisustatud ja kergesti leitavad? Kas EA ruum või tervisekeskua on hästi sisustatud?

More Related