Lindude r nne
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 21

LINDUDE RÄNNE PowerPoint PPT Presentation


  • 453 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

LINDUDE RÄNNE. Eesti Ornitoloogiaühing 2013.

Download Presentation

LINDUDE RÄNNE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Lindude r nne

LINDUDE RÄNNE

Eesti Ornitoloogiaühing

2013


Kuhu linnud kaovad

  • Roostikku ööbima suunduvaid pääsukesi vaadeldes uskus Aristoteles, et linnud suunduvad veekogu põhja taliuinakusse. Sama uskus veel 18. sajandi keskpaigas ka Karl Linnaeus. Mõned aastad hiljem tegi Firsch kindlaks, et pääsukesed siiski rändavad. Sellele jälile saamiseks sidus ta niidi ümber pääsukese jala.

  • Esimesed täpsemad tõendid lindude liiku-mise kohta saadi alles lindude rõngasta-misega, millega tehti koordineeritult algust 1899. aastal.

Kuhu linnud kaovad?

Foto: Mati Kose


Lindude r ndamise p hjused

  • Rändamine ühest maailma osast teise on vajalik selleks, et ellu jääda (toitu hankida) ning järglasi saada (s.t. edukalt pesitseda).

  • Ilmade jahenemisest, lumikatte tekki-misestja veekogude jäätumisest tulenev toidunappus.

  • Päeva pikkuse lühenemine, mis jätab toitumiseks aina vähem aega.

  • Sobivate pesitsuspaikade leidmise vajadus – talvitusaladel pole pesitsemi-sekssobivaid elupaiku.

Lindude rändamise põhjused

Foto: Kaarel Kaisel


R ndlinnud ja paigalinnud

  • Maailma linnustikust 40% on rändlinnud, sh toimub ränne ka troopilistel aladel.

  • Eesti linnustikust on paikseid linnuliike alla kümnendiku. Ka siin aastaringselt esinevad tihased, hakid ja varesed võtavad hilissügisel ette lühemaid rändeid.

  • Päris paikseteks lindudeks on näiteks mitmed kanalised, kes elavad kogu oma elu vaid mõne kilomeetri suurusel alal liikudes.

Rändlinnud ja paigalinnud

Foto: TarvoValker


R ndlindude jagunemine

  • HAUDELINNUD ehk SUVIKÜLALISED – liigid, kes meie aladel pesitsevad. Suur osa meie haudelindudest on rändlinnud, kes saabuvad meile kevadel ja lahkuvad sügisel.

  • LÄBIRÄNDAJAD – liigid, kes meil ei pesitse, vaid rändavad meie aladelt üksnes läbi. Arvuliselt on kevadel ja sügisel läbi-rändajaid kümneid kordi rohkem kui siia pesitsema

Rändlindude jagunemine

jäävaid haudelinde.Paljud meie haude-linnustikku kuuluvad haudelinnud võivad olla üksnes läbirändel ja pesitseda näiteks Soomes või Venemaal.

  • TALIKÜLALISED – linnud, kes saabuvad meile hilissügisel vaid talveperioodiks. Tuntuimateks talikülalisteks on näiteks siidi-saba, urvalind ning vesipapp.


Eesti ja r ndlinnud

Eesti ja rändlinnud

  • Eesti paikneb globaalse tähtsusega Ida-Atlandi rändetee ääres.

  • See rändetee ühendab 75 maailma riiki, mida läbib või kasutab peatusalana 295 linnuliiki.

  • Ida-Atlandi rändetee Eestit läbivat haru mööda liigub igal kevadel ja sügisel meie aladelt läbi kuni 5 miljonit arktilist vee- ja rannikulindu, kes talvituvad Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas ning pesitsevad Skandinaavia põhjaosas või Lääne-Siberis.


Lindude r nne

Tumelilla - Väikeluigepesitsusalad

Mustjoon - rändetee

Helesinine - talvitusalad


Millal r nne toimub

Lindude ränne toimub meie aladel tegelikult aastaringselt, kuid kõige arvukam läbiränne leiab aset kevadel märtsist juuni alguseni ning sügisel augustist oktoobri lõpuni.

Millal ränne toimub?

Mitmete kahlajate (nt tumetilder, veetallaja, vöötsaba-vigle) emaslinnud suunduvad pesitusaladele üksnes munemiseks (poegade eest hoolitsevad vaid isaslinnud). Emaslinnud alustavad oma „sügisrännet“ juba juuni lõpus.

Foto: Mati Kose


Kuhu meie tuntumad linnud r ndavad

  • Lähirändurid – linnud, kelle talvitusalad paiknevad meile suhteliselt lähedal (s.t Euroopas)

  • Kaugrändurid - linnud, kes võtavad igal aastal ette tuhandete kilomeetritepikkuse rände (peamiselt Aafrikasse).

Kuhu meie tuntumad linnud rändavad?

IGA LINNULIIGI RÄNDETEE ON AINULAADNE!

Kühmnokk-

luik

Kiivitaja,

Kuldnokk

Suitsu-

pääsuke

Valge-

toonekurg


T elised maailma r ndurid

Kõigepikemarändeteegalinnuliikmaailmas on ka Eestispesitsevrandtiir.

Tema aastane rände-teekonna pikkus mööda rannikut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi on 35000 - 50000 km. 

Tõelisedmaailma-rändurid

Umbes 20-aastane randtiir on läbinud teekonna, mis võrdub rännakuga Maalt Kuule ja tagasi.

Foto: Mati Kose


Kiiremini k rgemale

  • Lindude rände kõrgus on väga erinev. Rände kõrgust mõjutab tuul (vastutuulega rändavad linnud madalamalt) ja pilvisus (selge ilmaga rännatakse kõrgemal).

  • Mõned linnud rändavad madalalt merelainete kohal, teised rändavad aga kilomeetrite kõrgusel.

  • Maailma kõige kõrgemalt rändav lind on vööthani, kes ületab rändeteel Himaalaja ja võib rännata kuni 9 km kõrgusel!

  • Teadaolevalt kõige kiiremaks vahepeatuseta ränduriks on rohunepp, kes suudab 6800 km pikkuse vahemaa läbida keskmise kiirusega 97 km/h.

  • Must-toonekured ja kalakotkad rändavad Aafrika talvitusaladelt Eestisse umbes 1,5 - 2 kuud, kuna nad teevad rändel toitumiseks vahepeatusi.

Kiiremini, kõrgemale...


Valmistumine r ndeks

Valmistumine rändeks

Kõige olulisem on enne rännet toitumine.

Mõned kaugränduritest värvulised peaaegu kahekordistavad oma kehakaalu enne rändele asumist.

20-grammised kivitäksid võivad puhkepausita rännata 30 tundi järjest, läbides selle ajaga 2500 km!

Foto: Kaarel Kaisel


Valmistumine r ndeks1

Kogunemine parvedesse. Kindlas formatsioonis lendamine (nt. kolmnurgas rändavad sookureparved) võimaldab lindudel pikal rändeteel energiat kokku hoida.

Valmistumine rändeks

Peatuspaigad rändeteel. Paljud linnuliigid ei suuda ilma vahepeatuseta talvitusaladele jõuda. Nad vajavad soodsaid toitumisalasid lühemateks vahepeatusteks. Nii peatuvad igal kevadel ja sügisel Lääne-Eestis kümned tuhanded Lääne-Siberis pesitsevad ja Hollandis talvituvad valgepõsk-lagled.

Foto: TarvoValker


Kuidas linnud ige tee leiavad

  • Õige teekonna aitab leida geneetiliselt pärandatud informatsioon.

  • Linnud kasutavad orienteeru-miseksMaa magnetvälja, paljud öörändurid ka tähti.

  • Mõned pikaealised linnuliigid (nt. luiged, haned ja soo-kured) võtavad oma esimese rände ette koos vana-lindudega.

Kuidas linnud õige tee leiavad?

  • Mõned linnud peavad tee Aafrikasse leidma ilma, et nad oleksid oma vanemaid näinud.


Lindude naasemine kevadel

  • Varakevadised rändurid saabuvad meile sageli juba ajal, kui lumi on veel maas.

  • Varase saabumise põhjuseks on konkurents parimate pesakohtade pärast.

  • Esimesteks saabujateks on enamasti kogenud vanalinnud, kes tahavad oma tuttavat pesituskohta hoida.

  • Talviste olude korral kogunevad linnud tihti teedeservadesse, kust sulab lumi kõige varem.

  • Seetõttu peavad autojuhid varakevadisel ajal olema eriti ettevaatlikud, et mitte rändest kurnatud lindudega kokku põrgata.

Lindude naasemine kevadel

Foto: Kaarel Kaisel


Lindude siiaj mise p hjused

Lindude siiajäämise põhjused

Veelindude massiline toitmine linnades, mistõttu sajad sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged ei rända meilt talveks enam ära.


Probleemid r ndeteedel

Probleemidrändeteedel

  • Kliimamuutused ja sellest tulenev Sahara kõrbe laienemine u 3km aastas

  • Õlireostused merealadel, mis-tõttu on paljude veelindude (nt. aulide) arvukus viimastel kümnenditel tugevalt langenud.

  • Inimeste loodud tõkked rände-teedel, nagu näiteks tuulepargid, elektriliinid, kõrghooned.


Probleemid r ndeteedel1

  • Illegaalne jahipidamine. Igal aastal hukkub jahi käigus miljoneid Euroopas pesitsevaid ja Aafrikas talvituvaid linde.

  • Maltal hukkub igal aastal illegaalse jahipidamise tõttu 3 miljonit Euroopas pesitsevat ja Aafrikas talvituvad lindu.

Probleemid rändeteedel

  • Egiptuses on rajatud 700 km ebaseaduslikke püünisvõrke, milles hukkub u 140 miljonit lindu aastas ehk iga 17. Euroopas pesitsev ja Aafrikas talvituv rändlind.


Iga ks saab r ndlinde kaitsta

  • Ära viska prügi maha ega merre. Maailmas hukkub igal aastal kümneid tuhandeid linde mahavisatud kilekottide jmt. prügi tõttu.

  • Ära toida veelinde! Kühmnokk-luiged, sinikael-pardid jt. veelinnud on ränd-linnud, kellele saia andes teeme heateo asemel karuteene.

  • Nähes linnuparvi autoteel – võta hoog maha! Varakevadel paljakssulanud teedele kogunenud rändlinnud on tihti kurnatud ja lähevad lendu väga aeglaselt. Täiskiirusel lähenev auto on neile väga ohtlik.

IGAÜKS SAAB RÄNDLINDE KAITSTA!

  • Kata marjapõõsaste läheduses olevad aknad sügisel kardinatega. Linnud ei tunneta peegelduvat klaasi ja võivad sageli vastu aknaklaasi lennates hukkuda või end vigastada.

Foto: Wikipedia


Kokkuv tvalt

  • Rändlindude kaitsmine on tõhus vaid siis, kui sinna panustavad kõik maailma riigid.

KOKKUVÕTVALT

  • Eestit kasutab rändepeatusalana või rändekoridorina ligi 5 miljonit Loode-Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas pesitsevat arktilist veelindu.

  • Seetõttu on meil suur vastutus märgalade ning merealade kaitsel paljude teiste riikide ees.


Lindude r nne

TÄNAME

TÄHELEPANU

EEST!

Foto: TarvoValker


  • Login