nsvl ensv
Download
Skip this Video
Download Presentation
NSVL- ENSV

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 63

NSVL- ENSV - PowerPoint PPT Presentation


  • 592 Views
  • Uploaded on

NSVL- ENSV. JVG 2009-2010. 1944-1991. EESTI NSV VAPP. EESTI NSV LIPP. Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud valitsusasutused. Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna. Valitsejad. Eestimaa Kommunistlik Partei

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' NSVL- ENSV' - bonner


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
nsvl ensv

NSVL- ENSV

JVG

2009-2010

1944 1991
1944-1991

EESTI NSV VAPP

EESTI NSV LIPP

slide3

Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud valitsusasutused.

valitsejad
Valitsejad
  • Eestimaa Kommunistlik Partei
  • Ministrite Nõukogu
  • ENSV Ülemnõukogu
slide7

Karotamm, Nikolai

28.9.1944 - 26.3.1950

Olles veendunud kommunist, ei soovinud ta oma kodumaale ometi halba ja püüdis mõnikord ajada “oma joont”, mis talle hiljem koha maksis.

  • Säre, Karl
  • 1940-1941

Johannes Käbin

04.195026.07.1978

slide8

Karl Vaino

  • 26.07.197816.06.1988
  • Vaino Väljas
  • 16.06.198803.1990
slide10

Aleksei Müürisepp

29.03.195112.10.1961

Valter Klauson

12.10.196118.01.1984

Arnold Veimer

28.09.1944 -29.03.1951

slide11

Indrek Toome

16.11.198803.04.1990

Bruno Saul

18.01.198416.11.1988

Edgar Savisaar

03.04.199008.05.1990

slide13

Nigol Andresen

29.11.194605.03.1947

Johannes Vares

25.08.194029.11.1946

Eduard Päll

05.03.194704.07.1950

slide14

Johan Eichfeld

04.02.195812.10.1961

August Jakobson

04.07.195004.02.1958

Aleksei Müürisepp

12.10.196107.10.1970

slide15

Johannes Käbin

26.07.197808.04.1983

Artur Vader

22.12.197025.05.1978

Arnold Rüütel

08.04.1983 -06.10.1992

slide17
1945. aasta alguses võeti Moskva korraldusel ENSV koosseisust kolm Narva jõe tagust valda ja need liideti Vene Föderatsiooni koosseisu samal ajal liideti Vene Föderatsiooni koosseisu ka suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga.
slide20
1946. aastal loodi omaette maakond Hiiumaa; 1949. aastal tekkisid Eesti kaardile eraldi maakondadena Jõhvi- ja Jõgevamaa. Seega oli 1940. aastate lõpus Eestis ühtekokku 13 maakonda.
slide21

2

1

3

slide22
1950.a. alustati ENSV rajoniseerimisega. Selle eesmärgiks oli muuta Eesti haldusjaotust vastavalt Venemaa eeskujule.

Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. Läbi aastate rajoonide arvu pideval muudeti: alguses oli neid väga palju (nii sooviti valitsemist rahvale lähemale tuua; nii näiteks oli isegi Saaremaa jaotatud kaheks – Kuressaare ja Orissaare – rajooniks), hiljem(1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses) rajoonide arvu pideval vähendati.

Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks – Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks.

slide23

3

1

2

slide24

1959- Ainukese linnana nimetati ENSV ajal 1952. aasta mais ümber Kuressaare: aastatel 1952-1988 nimetati seda linna Kingissepa linnaks.

slide25
1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NSV-s välja 15 rajooni – Hiiumaa, Haapsalu, Harju, Rakvere, Kohtla-Järve, Kingissepa, Pärnu, Rapla, Paide, Jõgeva, Tartu, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru rajoon..
slide27
Lisaks oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe. Ülejäänud linnad olid rajoonilise alluvusega
stalini aeg 1944 1953
Kommunietliku Partei kõige hirmuäratavamaksrelvaksolid julgeolekuorganid, jühidald NKVD,1954. aastast kehtinud nime järgi aga KGB.STALINI AEG-1944-1953
slide31
Julgeolek alustasmassilisiarreteerimisiesimesel võimalusel,1944 aastal, saates järgneva kümne aastaga sunnitööle või hukkamisele vähemalt 30000 inimest.

Tavaline karistus oli 25+5 ( 25 aastat vangrilaagrit ja 5 aastat asumist), mille määramiseks oli võimalikke põhjusi rohkelt- teenimine Saksa sõjaväes või Omakaitses,politseis,mõnes saksaaegses riigi-või omavalitsusametis jhe.

slide32
Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega.
slide33
Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks.
slide34
Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953.
slide37

Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin.

slide38
28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku.

Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse

slide39
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne Operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt.

Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

slide40
Haapsalus elav Eerita Kärmet meenutab, kuidas ta väikse tüdrukuna emaga Siberisse viidi ja seal orvuks jäi. 60 aastat hiljem ei ole tal ühtki vihjet ema saatuse kohta – kui jätta arvestamata üks peaaegu seletamatu juhtum.
slide42
Eraldi korraldati 1950–1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.
slide44
Johannes Käbin

Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt.

slide45

The launching of the passenger boat Vanemuine in 1965 reopened the traffic between Estonia and Finland

stagnatsiooniaeg 1970ndad
1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Stagnatsiooniaeg -1970ndad
slide48
Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal.

Andres Tarand

Marju Lauristin

Paul-Eerik Rummo

slide51
1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia".
gorbat ovi aeg 1985 1991
1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi. Gorbatšovi aeg-1985-1991
slide55
Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt.
slide56
Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga.
slide57
See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks.
slide58
Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne.
slide59
Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988.
slide60
1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu.
slide63
Info
  • http://www.knowbysight.info/SSS/04110.asp
  • http://www.knowbysight.info/KKK/03056.asp
  • http://proekt-wms.narod.ru/states/estonia.htm
  • www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Metsavennad
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV
  • http://lood.wordpress.com/