Nsvl ensv
Sponsored Links
This presentation is the property of its rightful owner.
1 / 63

NSVL- ENSV PowerPoint PPT Presentation


  • 407 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

NSVL- ENSV. JVG 2009-2010. 1944-1991. EESTI NSV VAPP. EESTI NSV LIPP. Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud valitsusasutused. Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna. Valitsejad. Eestimaa Kommunistlik Partei

Download Presentation

NSVL- ENSV

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


NSVL- ENSV

JVG

2009-2010


1944-1991

EESTI NSV VAPP

EESTI NSV LIPP


Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Vrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud valitsusasutused.


Tallinna vallutamise jrel koolisid need pealinna


Valitsejad

  • Eestimaa Kommunistlik Partei

  • Ministrite Nukogu

  • ENSV lemnukogu


Eestimaa Kommunistlik Partei


Karotamm, Nikolai

28.9.1944 - 26.3.1950

Olles veendunud kommunist, ei soovinud ta oma kodumaale ometi halba ja pdis mnikord ajada oma joont, mis talle hiljem koha maksis.

  • Sre, Karl

  • 1940-1941

Johannes Kbin

04.195026.07.1978


  • Karl Vaino

  • 26.07.197816.06.1988

  • Vaino Vljas

  • 16.06.198803.1990


Ministrite Nukogu


Aleksei Mrisepp

29.03.195112.10.1961

Valter Klauson

12.10.196118.01.1984

Arnold Veimer

28.09.1944 -29.03.1951


Indrek Toome

16.11.198803.04.1990

Bruno Saul

18.01.198416.11.1988

Edgar Savisaar

03.04.199008.05.1990


ENSV lemnukogu


Nigol Andresen

29.11.194605.03.1947

Johannes Vares

25.08.194029.11.1946

Eduard Pll

05.03.194704.07.1950


Johan Eichfeld

04.02.195812.10.1961

August Jakobson

04.07.195004.02.1958

Aleksei Mrisepp

12.10.196107.10.1970


Johannes Kbin

26.07.197808.04.1983

Artur Vader

22.12.197025.05.1978

Arnold Rtel

08.04.1983 -06.10.1992


Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid

1944-1945


1945. aasta alguses veti Moskva korraldusel ENSV koosseisust kolm Narva je tagust valda ja need liideti Vene Fderatsiooni koosseisu samal ajal liideti Vene Fderatsiooni koosseisu ka suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga.


Jrelikult oli Eestis nd 10 maakonda.


1946. aastal loodi omaette maakond Hiiumaa; 1949. aastal tekkisid Eesti kaardile eraldi maakondadena Jhvi- ja Jgevamaa. Seega oli 1940. aastate lpus Eestis htekokku 13 maakonda.


2

1

3


1950.a. alustati ENSV rajoniseerimisega. Selle eesmrgiks oli muuta Eesti haldusjaotust vastavalt Venemaa eeskujule.

Maakonnad nimetati mber rajoonideks ja vallad klanukogudeks. Lbi aastate rajoonide arvu pideval muudeti: alguses oli neid vga palju (nii sooviti valitsemist rahvale lhemale tuua; nii niteks oli isegi Saaremaa jaotatud kaheks Kuressaare ja Orissaare rajooniks), hiljem(1950. aastate lpus ja 1960. aastate alguses) rajoonide arvu pideval vhendati.

Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks Tallinna, Tartu ja Prnu oblastiks.


3

1

2


1959- Ainukese linnana nimetati ENSV ajal 1952. aasta mais mber Kuressaare: aastatel 1952-1988 nimetati seda linna Kingissepa linnaks.


1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NSV-s vlja 15 rajooni Hiiumaa, Haapsalu, Harju, Rakvere, Kohtla-Jrve, Kingissepa, Prnu, Rapla, Paide, Jgeva, Tartu, Viljandi, Valga, Plva ja Vru rajoon..


Lisaks oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Prnu, Narva, Kohtla-Jrve ja Sillame. lejnud linnad olid rajoonilise alluvusega


Eesti NSV rahvastik


Kommunietliku Partei kige hirmuratavamaksrelvaksolid julgeolekuorganid, jhidald NKVD,1954. aastast kehtinud nime jrgi aga KGB.

STALINI AEG-1944-1953


Julgeolek alustasmassilisiarreteerimisiesimesel vimalusel,1944 aastal, saates jrgneva kmne aastaga sunnitle vi hukkamisele vhemalt 30000 inimest.

Tavaline karistus oli 25+5 ( 25 aastat vangrilaagrit ja 5 aastat asumist), mille mramiseks oli vimalikke phjusi rohkelt- teenimine Saksa sjaves vi Omakaitses,politseis,mnes saksaaegses riigi-vi omavalitsusametis jhe.


Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi lbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille snavttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) krvaldati juhtivalt tlt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega.


Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased plu ala pandi ja nende tde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Kbin, kes ji sellele kohale 28 aastaks.


Rahuolematus valitsuse poliitikaga vljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953.


Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid vi keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu niteks see siin.


28. jaanuaril 1949 vttis NSV Liidu Ministrite Nukogu vastu mruse Abinudest pllumajanduses Eesti, Lti ja Leedu NSVs ning jrgmisel peval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide vljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. mrtsil Balti riikides alanud kditamise ohvriks langes le 20 000 Eesti elaniku.

Sellistes loomavagunites kditati eesti rahvast Siberisse


NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne Operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt.

Noorim kditatu oli teadaolevalt 3-pevane Anne Ojar Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Rgel Abja vallast.


Haapsalus elav Eerita Krmet meenutab, kuidas ta vikse tdrukuna emaga Siberisse viidi ja seal orvuks ji. 60 aastat hiljem ei ole tal htki vihjet ema saatuse kohta kui jtta arvestamata ks peaaegu seletamatu juhtum.


Eraldi korraldati 19501951 kditamisi Eestisse jnud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lppesid Jossif Stalini surma jrel 1953. aastal.


1956. aastal mistis Nikita Hrutov NLKP XX kongressil Stalini kuriteod hukka.

Sulaaeg-1953-1970


Johannes Kbin

Kbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mdukaks poliitikuks, kes ei sundinud vga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas knekeelena enamasti eesti keelt.


The launching of the passenger boat Vanemuine in 1965 reopened the traffic between Estonia and Finland


The hugely popular TV programme Horoskoop presented the same songs performed at Eurovision.


1970. aastate lpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis vljundi eestktt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnre tht-thelt titev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino.

Stagnatsiooniaeg -1970ndad


Ideoloogilise surve tugevnemise tttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal.

Andres Tarand

Marju Lauristin

Paul-Eerik Rummo


One of the best-loved young poets of the time, Paul-Eerik Rummo


1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolmpiamngude purjeregatt. Seetttu ehitati Tallinna linna krgeim hotell "Olmpia".


1985. aastal Nukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi pstmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reiimi.

Gorbatovi aeg-1985-1991


Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, niteks IME projekt.


Peagi liitusid philiselt majanduslike nudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi vlja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurvrtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga.


See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Vljas, ministrite nukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond pdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja vttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks.


Uus juhtkond pdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja vttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne.


Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suvernsusest, mis veti vastu 16. novembril 1988.


1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi igusliku jrjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist vrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mlemad suunad olid vastuvetamatud aga nii Gorbatovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus gedalt Nukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja pdis eestlaste rahvuslikke pdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, ltlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti slmimise 50. aastapeval selle tagajrgede vastu.


Info

  • http://www.knowbysight.info/SSS/04110.asp

  • http://www.knowbysight.info/KKK/03056.asp

  • http://proekt-wms.narod.ru/states/estonia.htm

  • www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm

  • http://et.wikipedia.org/wiki/Metsavennad

  • http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV

  • http://lood.wordpress.com/


  • Login