1 / 14

Eesti 5 aastat Euroopa Liidus. Mida kaotatud? Prof. Ivar Raig,

Eesti 5 aastat Euroopa Liidus. Mida kaotatud? Prof. Ivar Raig, Ümarlaud Rahvusraamatukogus, 30.04.2009. EL ida-laienemise üldine mõju. majanduslik protektsionism on Lääne-Euroopas tõusnud; EL integratsiooni süvenemine on pidurdunud; EL laienemisele on vastuseis suurenenud;

Download Presentation

Eesti 5 aastat Euroopa Liidus. Mida kaotatud? Prof. Ivar Raig,

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti 5 aastat Euroopa Liidus. Mida kaotatud? Prof. Ivar Raig, Ümarlaud Rahvusraamatukogus, 30.04.2009

  2. EL ida-laienemise üldine mõju • majanduslik protektsionism on Lääne-Euroopas tõusnud; • EL integratsiooni süvenemine on pidurdunud; • EL laienemisele on vastuseis suurenenud; • EL juhtimine ja otsustamine on muutunud vähemefektiivsemaks; • EL poliitikate reformid (siseturg, ÜPP jt.) on seiskumas; • pinged EL liikmesriikide vahel on kasvanud: • EL eelarve vahendite eraldamisel; • välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel; • risk euro kursile ja EL stabiilsuspaktile on suurenenud; • illegaalne immigratsioon ja kuritegevus on kasvanud.

  3. Eesti 5 a. EL-s. Kaod ja kahjud • majandusvabadused on vähenenud; • kehtestatud on kümneid tuhandeid piiranguid (tollid, normid, kvoodid jms.); • tõusnud on käibe- ja aktsiisimaksud; • hinnad on ühtlustunud peamiselt tõusu suunas (toiduained); • kehtestati suhkrutrahv (üle 700 miljoni EEK); • suur osa kvalifitseeritud tööjõust (arstid) on emigreerunud • bürokraatia on kasvanud; • suur osa pangandusest ja kinnisvarast on läinud välismaalaste omandusse või kontrolli all; • majanduslangus on suurem kui enamuses teistes riikides

  4. Eesti 5 a. EL-s. Kaod ja kahjud • Suveräänsus väheneb õigusloomes (üle 24000 EL õigusakti rakendamise kohustus, milledest paljude (näiteks keskkonnanõuete) täitmine on väga kallis; • EV Põhiseadus on muutunud sisuliselt loetamatuks (EV PS täiendamise seaduse, EL ühinemislepingu ja Lissaboni lepingu sätted); • Lissaboni leppega võib Eesti kaotada EL Komisjoni liikme alalise koha (muutub roteeritavaks) • Demokraatia defitsiit pigem suureneb ja subsidiaarsus väheneb • EL Põhiseadusliku leppe läbikukkumisega rahvahääletustel Prantsusmaal ja Hollandis ning uute referendumite mittekorraldamisega kaugenesid EL institutsioonid kodanikest

  5. Eesti 5 a. EL-s. Võitjad, kaotajad Võitjad: Poliitiline ja majanduslik eliit, bürokraatia (ca 1000 eestlast Brüsselis 2000 euroametnikku Eestis), juristid, välisosalusega firmade töötajad, suurfarmerid, üliõpilased, teadlased, kultuuritegelased Kaotajad: Pensionärid ja teised sotsiaaltoetuste saajad, väiketalunikud ja kohalikud ettevõtjad, kalandus, importijad kolmandatest riikidest

  6. Majandus(tsüklite)kriiside põhjused • Välismaine tasakaalustamatus; • pakkumispoolne (näit. naftahinna tõus); • nõudluspoolne (näit. vähenenud nõudlus ekspordile) • kaubandustingimuste muutus (näit. protektsionism- tollid, riigiabi) • Sisemaine tasakaalustamatus; • üleinvesteerimine (näit. kinnisvara); • üle(ala)tarbimine; • puudused eelarve koostamisel; • Finants- ja valuutakriisid • aktsia- ja teiste väärtpaberite “mullide” lõhkemine; • rahakursi oluline muutumine Lisaks poliitilised ja/või tehnoloogilised šokid

  7. Majanduskriisi tunnused • Majanduskasv (SKP) langeb 2 järjestikust kvartalit; • Investeeringud vähenevad; • Kinnisvaraturg langeb; • Laenuraha muutub raskesti kättesaadavaks; • Riigieelarve läheb defitsiiti; • Pankrottide ja maksuvõlglaste arv kasvavad; • Tööpuudus suureneb

  8. Majanduskriisist väljumise abinõud: • Raskustes riigi aitamine: • riigieelarve kulude vähendamine (Eestis 8-20 miljardit EEK) • riigijuhtimise reform, sh haldusreform; • rahvusvaheline finatsabi (IMF (ca 1 trilj. USD), EIB, EL, Eesti võlakoormus 146% SKTst) • riigi võlakirjade emiteerimine • Raskustes kodanike aitamine: • laenumaksete puhkuse võimaldamine • tarbimistoetuste suurendamine vaesematele; • uute töökohtade loomine • Finatsasutuste aitamine: - osaline (ajutine) riigistamine; - halbade laenude ostmine, kustutamine; - pankade rekapitaliseerimine (raha emiteerimine, reservide (sh.kulla) müük jms.) • Raskustes ettevõtete aitamine: • müügi, eriti ekspordi suurendamine; • konkurentsivõime (tootlikkuse)tõstmine; • maksusoodustuste võimaldamine

  9. Majandustsükkel ja kriis • majandustsükli etapid: majanduse stimuleerimine, laenud ettevõtlusse ja kinnisvarasse → ületootmine ja kinnisvaramull → pangad laenavad tarbijatele ja päästavad arendajad → valitsused päästab pankasid → maksumaksjad päästavad valitsusi (eelarve kärped, maksutõusud) → valitsused püüavad päästa maksumaksjaid ja riiki → IMF, USA, Hiina ja EL päästavad riigid, trükivad raha, laenavad ja ostavad võlakirju ning algab uus tsükkel; • Majandustsükli keskmine pikkus - 9 aastat.

  10. Eesti ja Iirimaa (5 rikkaima riigi hulgas Euroopas) majandusmudelite ja kriisinäitajate võrdlus • võimalikult liberaalne majandus- ja kaubanduspoliitika ; • soodustused välisinvestoritele (Iirimaal erisuhted USA-ga) • madal ettevõtete tulumaks (Iirimaal 12,5%, Eestis kuni 0%); • progresseeruv tulumaks (IRL), proportsionaalne tulumaks (EST), • riiklikud investeeringud haridusse ja infrastruktuuri (EL kaasfin.ga) • aktiivne struktuuri- ja sotsiaalpoliitika (IDA, Eestis puudlik); • eelarve defitsiit (Eesti. - 3%, Iiri. – 6-11%); • majanduskasv 2008/9 (Eesti - -3,5/-8,5, Iiri - -2/-7); • finantsvajadus (sh. halbade laenude katmine) 09/10 (Eesti kuni 40 bn USD; Iiri kuni 90 bn USD; Eesti-Rootsi kokkulepe, EIB laen Iiri - Nat. Asset Man. Agency. a´la TARP (USA hapude laenude progr.), eelarve kärped(1,5 miljrd EUR) + laenud +maksutõus (1,8 miljrd EUR)

  11. Eesti majanduspoliitika Euroopa Liidus • Euroopa konkurentsivõime suurendamine; • maksukonkurentsi säilitamine Euroopa Liidus ; • majanduse dereguleerimine (vähem EL õigusakte); • rohkem raha EL vaesematele riikidele ja vähem põllumajanduse otsetoetusteks; • Eesti kogemuse rakendamine uutes EL kandidaatriikides ja arengumaades (Gruusia, Moldaavia) .

  12. EL mõju Eesti majandusmudelile • majandusvabadused vähenevad, • (üle)reguleeritus kasvab (põllumajandus, kalandus jms) • kodanikuühiskond ja sotsiaalne partnerlus teeb esimesi samme; • riigi sekkumine suureneb (isegi taasriigistamine); • fragmenteeritus ja regionaalsed erisused suurenevad; • bürokraatia suureneb

More Related