IDA-VIRUMAA LÕUNAREGIOONI STRATEEGILISED VALIKUD

1. Analüüs IDA-VIRUMAA LÕUNAREGIOONI STRATEEGILISED VALIKUD Kristi Anniste Kristjan Pärnamägi

2. Kaks valikut • koostöö • eesmärgid • motiivid • liitumine • võimalused • miks liituda?

3. Miks koostöö? • tasakaalustatud areng • omaalgatus • potentsiaali ja eelduste maksimaalne ärakasutamine • struktuurivahenditest raha taotlemine • kulude kokkuhoid • avaliku teenuse kvaliteedi parandamine

4. Miks liitumine? • tasakaalustatud areng • omaalgatus • potentsiaali ja eelduste maksimaalne ärakasutamine • struktuurivahenditest raha taotlemine • kulude kokkuhoid • avaliku teenuse kvaliteedi parandamine

5. Valdade kulud

6. Valdade tulud

7. Omavalitsuste tulud elanike kohta

8. FITi ja maamaksu osakaal

9. Arvestuslikud tulud elaniku kohta

10. Toetus tasandusfondist

11. Piirkonna ühised probleemvaldkonnad (1) • Väike elanike arv ja elanike suur hajutatus • Halb infrastruktuuri kvaliteet • Valdade ääreala külade püsielanike arvu vähenemine ja ääreala külade elanike raskused teenindusasutuste külastamisel • Madal tulubaas, vähene ettevõtlus ja ebapiisavad erainvesteeringud piirkonda • Halb demograafiline situatsioon: rahvastik on suhteliselt vana ja tööealiste koormus ülalpeetavuse osas kõrge, negatiivne iive • Kvaliteetse tööjõu puudus ning elanikkonna madal haridustase

12. Piirkonna ühised probleemvaldkonnad (2) • Noorte ja andekate inimeste lahkumine vallast • Ida-Virumaa halb maine • Väljaarendamata turismimajandus • Hääbunud põllumajanduslik tootmine • Keskmisest väiksema sissetulekuga elanikkonna ja töötute arvu kasv • Sesoonsus – mõjutab kaubanduse ja teeninduse arengut • Vähene omaalgatuslik tegevus (populaarne on olla töötaja, mitte ettevõtja) • Sotsiaalsete probleemide (narkomaania, alkohol jms) esiletõus noorte seas

13. Koostöö vormid • ühisürituste korraldamine • ühisprojektid ja teemakohased arutelud • ühiselt hallatavad institutsioonid • ühised koolitused • koostöö erinevate organisatsioonidega

14. Koostöö valdkonnad (1) • ühistransport • puhkemajandus ja turism • hariduse-, kultuuri- ja sporditöö alal • meditsiin ja sotsiaalhoolekanne külade omaalgatusliku ja ühistulise tegevuse toetamine • elanikkonna turvalisuse tagamine

15. Koostöö valdkonnad (2) • ühilduvate registrite loomine • kohalike teede korrashoid • keskkonnakaitse küsimused • kohalike maksude kehtestamine ja koormiste määramine

16. Ühinevad Alajõe, Iisaku, Illuka ja Tudulinna vallad

17. Ühinevad Avinurme ja Lohusuu vallad

18. Ühinemise positiivsed tagajärjed (1) • lõunaregioonis terviklikud omavalitsusüksused, elanike arvu suurenemisega tõuseb majanduslik potentsiaal. Võimalik lihtsamini käsitleda piirkonna arengut ühtse tervikuna • väikeste valdade allutamine ühtsele juhtimisele, millega tasakaalustub piirkonna sotsiaal­majanduslik olukord. Ühendatud ressurssidega moodustub kvalifitseeritum ja kompetentsem ametnikkond. Avaliku teenuse kvaliteet ja kättesaadavus paranevad. Saavutatakse mõningane halduskulude kokkuhoid

19. Ühinemise positiivsed tagajärjed (2) • ühiste registrite tekkimine/pidamine (teederegister, ehitusregister, elanike register jne); • kohalike eelarvete efektiivsem kasutamine. Ratsionaalsemalt planeeritud investeeringud. Munitsipaalasutuste efektiivsem haldamine ja arendamine; • lõunaregiooni sisese rivaliteedi vähenemine.

20. Ühinemise negatiivsed tagajärjed (1) • suurema elanikkonnaga omavalitsused viivad vallaametniku üksikisikust kaugemale, väheneb inimeste probleemide tundmine, mis halvendab avaliku teenuse kvaliteeti ja suurendab bürokraatiat, seda eriti sotsiaalhoolekande valdkonnas; • ühinemiste tulemusena ja võimaliku eelarveliste vahendite nappuse tõttu (haridusrahade vähenemine) võivad Lõunaregiooni omavalitsused hakata sulgema munitsipaalasutusi – koole, lasteaedasid, raamatukogusid jne.

21. Ühinemise negatiivsed tagajärjed (2) • ühinenud omavalitsustes kandub raskuskese keskuse suunas ja kuna äärealadel puuduvad nende vajaduste eest seisvad jõud, siis sealsed probleemid jäävad varju, nende infrastruktuur ei arene, süveneb ääremaastumine • peale ühinemist võib selguda, et uued omavalitsused ei ole ikka veel piisavalt suured, et täita neile pandud ülesandeid

22. Järeldused • koostöö ja liitumise motiivid on üldjoontes samad: • eesmärgiks pürgida elujõulisemate kohalike omavalitsuste poole, • parandada kohalike hüviste kvaliteeti ja kättesaadavust, • tagada piirkonna tasakaalustatud areng • koostöö on vajalik igal juhul, ka liitumise korral

23. Järeldused • koostööd ja liitumist takistavad tegurid: • rahanappus • vallavanemate “poolpoliitiline” staatus • suutmatus pakkuda vajalikul määral kvaliteetseid teenuseid • veelgi suurem ääremaastumine

24. Kokkuvõte • vajalik otsustada, kas liituda või teha koostööd • koostöö peaks olema iseenesestmõistetav ning toimima vaatamata poliitilisele ja sotsiaalsele olukorrale/probleemidele • seega tegelik küsimus on, kas öelda „jah” või „ei” liitumistele • sisuliste probleemide ja vastuolude lahendamiseta võib haldusterritoriaalne reform tuua kohalikul tasandil pigem kahju kui kasu

25. Kokkuvõte Ida-Virumaa Lõunaregiooni vallad peaksid rohkem väärtustama regiooni kui tervikut ning panustama kogu regiooni arengusse!

26. Täname koostöö eest • kõiki Lõunaregiooni vallavalitsusi • eriline tänu: • Pr. Urve Eriksonile • Hr. Bruno Uusalile • Hr. Garri Raagmaale

27. Analüüs IDA-VIRUMAA LÕUNAREGIOONI STRATEEGILISED VALIKUD Kristi Anniste Kristjan Pärnamägi