Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 35

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik PowerPoint PPT Presentation


  • 64 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik. Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai. Eesti Koostöö Kogu (EKK).

Download Presentation

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

Peep Mühls

Eesti Koostöö Kogu

Kohtunike Foorum 2011

Tartu, 12. mai


Eesti koost kogu ekk

Eesti Koostöö Kogu (EKK)

  • EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega

  • EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes

  • Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni

  • Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne


Harta 2008

Harta 2008

Harta 2008 keskendus neljale eluvaldkonnale:

- Haridus

- Majandus ja tööjõud

- Rahvastik ja rahvustevahelised suhted

- Rahvatervis

Peaeesmärk:

Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmine ning monitooring võrreldes arenenud Euroopa riikidega:

Eesti elukvaliteet Euroopa tuumikusse

Harta 2011 – kuidas edasi?


Olulisemad v ljundid

Olulisemad väljundid


Harta ettepanekute v ljundid

Harta Ettepanekute väljundid

  • Eesti Pikaajaline Haridusstrateegia

    • Koostöös Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga

    • “Elukestev õpe – elu 5X”

  • Eesti Inimvara Raport (IVAR)

    • koostöös Säästva Arengu Komisjoniga

    • poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks

  • Rahvuste Ümarlaud

    • erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanike kaasamine Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse


Eesti hiskonnamudeli valikutest

Eesti ühiskonnamudeli valikutest


Kaks p hiteemat

Kaks põhiteemat

Inimvara ja selle kasvatamine

Paradigmaatiline nihe: majanduskasv vis-a-vis elukvaliteet


Inimvara meie strateegiline ressurss

Eesti Inimvara Raporti (IVAR) autorite määratletuna:

rahvastik,

selle tervis ja töövõime,

inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed,

võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur,

rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine,

kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks.

Rahvaarv 2010 – 1,34 miljonit - 2050 – ca 1,23 miljonit

Rahvuskoosseis 2010: 922/420 tuhat

Üle 130,000 etnilise eestlase elab välismaal (12%)

Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meie rahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust

Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt oleme 2061 Euroopa Liidu praeguste liikmesriikide seas rahvaarvult 25. kohal - meie rahvastiku osatähtsus on 0,22%

2061 on meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta

Inimvara – meie strateegiline ressurss


Eesti ja euroopa liit

Eesti ja Euroopa Liit

  • 2061 – rahvaarv suureneb 13 Euroopa Liidu riigis ja väheneb neljateistkümnes . Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9%

  • Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Küprosel, Iirimaal ja Luksemburgis ning väheneb kõige rohkem Leedus, Lätis ja Bulgaarias. Absoluutarvude järgi vaadates on järjestus loomulikult teistsugune: enim suureneb rahvaarv Suurbritannias (+15,6 miljonit), Prantsusmaal (+10 miljonit) ja Hispaanias (6,5 miljonit) ning väheneb Saksamaal (-11,8 miljonit), Poolas (-7,2 miljonit) ja Rumeenias (-4,6 miljonit).

  • Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik on 2061. aastal Suurbritannia ja praegune suurima rahvaarvuga riik Saksamaa on langenud Prantsusmaa järel kolmandale kohale.

  • Prognoosi järgi möödub Suurbritannia rahvaarvu poolest Saksamaast aastal 2049 ja Prantsusmaa aastal 2057.

  • Eesti kaotab oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: 2010. aastal on Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus 0,27% ja Eestist väiksemad on Küpros, Luksemburg ja Malta, 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22% ja Eestist on rahvaarvult möödunud Küpros.


Eesti ja euroopa liit1

Eesti ja Euroopa Liit


Eesti ja p hjala

Eesti ja Põhjala


22 sajand algab

22. sajand algab

ÜRO 2011


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

ÜRO 2011


Eesti ja euroopa liit2

Eesti ja Euroopa Liit


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Ülalpeetavate määr — mittetööealiste (0-14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta.


Eesti rahvastiku soo vanuskoosseis 2009

Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis 2009


Eesti registreeritud v lisr nne 2000 2009 saldo

Eesti registreeritud välisränne 2000–2009/saldo


Immigratsioon eestisse 2000 2007

Immigratsioon Eestisse 2000-2007

M. Ainsaar, Migration 2009


Eesti inimvara kestlikkuse v ljakutsed

Eesti inimvara kestlikkuse väljakutsed

  • Depopuleerumise peatamine ja pööramine tõusule

  • Etnos vs demos

  • Riigiidentiteet:

    - demokraatliku õigusriigi tunnustamine

    - eesti keel kui riigi- ja peamine suhtluskeel

    - vähemuskultuuride kaitse


Elukvaliteet mis see on

Elukvaliteet – mis see on

  • Ühiskonna terviklik heaolu (well-being)

  • Objektiivsed ja subjektiivsed näitajad

  • Elukvaliteet (võimelisus, suutvus) vs elutingimused (materiaalsed ressursid, jõukus)


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

lngelharti ja Welzeli kahemõõtmeline väärtusruum:

inimareng toimub suurema valikuvabaduse suunas


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Maailma maad paiknevad kahemõõtmelises väärtusruumis:

Traditsioonilisus ja kogukondlikkus vastanduvad mõistuslikule ratsionaalsusele

ja toimetulekuväärtused eneseväljenduslikele väärtustele. Eestit, eriti noori

iseloomustab liikumine postmaterialistliku valikvabaduse suunas


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Alates SKT tõusust kõrgemale 15000 USD piirist inimese kohta mõjutab raha inimeste heaolu suhteliselt vähem kui muud elu kvaliteedi tegurid


V rtused m lauristin

Väärtused(M. Lauristin)

Viimaste aastate (1995-2008)uuringud on näidanud, et Eesti elanikkond on ühelt poolt tänu paranenud majanduslikule olukorrale selgelt liikumas toimetulekuväärtustelt eneseväljenduslike väärtuste suunas.

Ühiskonnas suureneb nende inimeste arv, kelle jaoks majandusliku ja füüsilise kindlustunde väärtused ei ole esikohal (kuna need väärtused on juba saavutatud), mistõttu nende jaoks muutuvad oluliseks subjektiivne heaolu, eneseväljendamise võimalused ja elukvaliteet.


Kodanik ja kohtunik

Kodanik ja kohtunik

  • Inimõigused:

    - seadusandlik paradigma - “igasugune õigus kui seaduse laps” (Bentham)

    - eetiline paradigma - “inimõigused kui seaduse lapsevanemad” (Hart)

  • Lähtumine inimõigustest kui seadusloome moraalne baas ja motivaator

  • Vajame ruumi, mis võimaldab meil teineteisega mitte nõustuda, kuid ometi sõpradeks jääda


Kohtunik ja kodanik

Kohtunik ja kodanik

  • Sotsiaalne ruum kui protsess ja loomine

  • Kohtuniku “üksindus”

  • Kohtunik kui arvamusliider

  • Kohtunik kui partner


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Arvestades Eesti rahvastiku kiiret kahanemist ja vananemist,peaksime uuel kümnendil keskenduma Eesti rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule, sh elukvaliteedile ja inimvara kasvatamisele


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

EESTI TEE

Inimeste ja ühiskonna kõrge elukvaliteet

Eesti INIMVARA väärtustamine

AVALIKU HALDUSE uuendamine

HARITUS elukvaliteedi põhinäitajana

Teised RAHVUSED kui ühiskondlik rikkus


Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Tänan Teid kaasa mõtlemast!

www.kogu.ee


  • Login