eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik
Download
Skip this Video
Download Presentation
Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 35

Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik - PowerPoint PPT Presentation


  • 233 Views
  • Uploaded on

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik. Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai. Eesti Koostöö Kogu (EKK).

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik' - trory


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
eesti inimvara ja hiskonnamudeli valikud kodanik ja kohtunik

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

Peep Mühls

Eesti Koostöö Kogu

Kohtunike Foorum 2011

Tartu, 12. mai

eesti koost kogu ekk
Eesti Koostöö Kogu (EKK)
  • EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega
  • EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes
  • Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni
  • Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne
harta 2008
Harta 2008

Harta 2008 keskendus neljale eluvaldkonnale:

- Haridus

- Majandus ja tööjõud

- Rahvastik ja rahvustevahelised suhted

- Rahvatervis

Peaeesmärk:

Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmine ning monitooring võrreldes arenenud Euroopa riikidega:

Eesti elukvaliteet Euroopa tuumikusse

Harta 2011 – kuidas edasi?

harta ettepanekute v ljundid
Harta Ettepanekute väljundid
  • Eesti Pikaajaline Haridusstrateegia
    • Koostöös Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga
    • “Elukestev õpe – elu 5X”
  • Eesti Inimvara Raport (IVAR)
    • koostöös Säästva Arengu Komisjoniga
    • poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks
  • Rahvuste Ümarlaud
    • erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanike kaasamine Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse
kaks p hiteemat
Kaks põhiteemat

Inimvara ja selle kasvatamine

Paradigmaatiline nihe: majanduskasv vis-a-vis elukvaliteet

inimvara meie strateegiline ressurss
Eesti Inimvara Raporti (IVAR) autorite määratletuna:

rahvastik,

selle tervis ja töövõime,

inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed,

võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur,

rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine,

kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks.

Rahvaarv 2010 – 1,34 miljonit - 2050 – ca 1,23 miljonit

Rahvuskoosseis 2010: 922/420 tuhat

Üle 130,000 etnilise eestlase elab välismaal (12%)

Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meie rahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust

Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt oleme 2061 Euroopa Liidu praeguste liikmesriikide seas rahvaarvult 25. kohal - meie rahvastiku osatähtsus on 0,22%

2061 on meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta

Inimvara – meie strateegiline ressurss
eesti ja euroopa liit
Eesti ja Euroopa Liit
  • 2061 – rahvaarv suureneb 13 Euroopa Liidu riigis ja väheneb neljateistkümnes . Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9%
  • Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Küprosel, Iirimaal ja Luksemburgis ning väheneb kõige rohkem Leedus, Lätis ja Bulgaarias. Absoluutarvude järgi vaadates on järjestus loomulikult teistsugune: enim suureneb rahvaarv Suurbritannias (+15,6 miljonit), Prantsusmaal (+10 miljonit) ja Hispaanias (6,5 miljonit) ning väheneb Saksamaal (-11,8 miljonit), Poolas (-7,2 miljonit) ja Rumeenias (-4,6 miljonit).
  • Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik on 2061. aastal Suurbritannia ja praegune suurima rahvaarvuga riik Saksamaa on langenud Prantsusmaa järel kolmandale kohale.
  • Prognoosi järgi möödub Suurbritannia rahvaarvu poolest Saksamaast aastal 2049 ja Prantsusmaa aastal 2057.
  • Eesti kaotab oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: 2010. aastal on Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus 0,27% ja Eestist väiksemad on Küpros, Luksemburg ja Malta, 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22% ja Eestist on rahvaarvult möödunud Küpros.
slide18
Ülalpeetavate määr — mittetööealiste (0-14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta.
immigratsioon eestisse 2000 2007
Immigratsioon Eestisse 2000-2007

M. Ainsaar, Migration 2009

eesti inimvara kestlikkuse v ljakutsed
Eesti inimvara kestlikkuse väljakutsed
  • Depopuleerumise peatamine ja pööramine tõusule
  • Etnos vs demos
  • Riigiidentiteet:

- demokraatliku õigusriigi tunnustamine

- eesti keel kui riigi- ja peamine suhtluskeel

- vähemuskultuuride kaitse

elukvaliteet mis see on
Elukvaliteet – mis see on
  • Ühiskonna terviklik heaolu (well-being)
  • Objektiivsed ja subjektiivsed näitajad
  • Elukvaliteet (võimelisus, suutvus) vs elutingimused (materiaalsed ressursid, jõukus)
slide27

lngelharti ja Welzeli kahemõõtmeline väärtusruum:

inimareng toimub suurema valikuvabaduse suunas

slide28

Maailma maad paiknevad kahemõõtmelises väärtusruumis:

Traditsioonilisus ja kogukondlikkus vastanduvad mõistuslikule ratsionaalsusele

ja toimetulekuväärtused eneseväljenduslikele väärtustele. Eestit, eriti noori

iseloomustab liikumine postmaterialistliku valikvabaduse suunas

slide29

Alates SKT tõusust kõrgemale 15000 USD piirist inimese kohta mõjutab raha inimeste heaolu suhteliselt vähem kui muud elu kvaliteedi tegurid

v rtused m lauristin
Väärtused(M. Lauristin)

Viimaste aastate (1995-2008)uuringud on näidanud, et Eesti elanikkond on ühelt poolt tänu paranenud majanduslikule olukorrale selgelt liikumas toimetulekuväärtustelt eneseväljenduslike väärtuste suunas.

Ühiskonnas suureneb nende inimeste arv, kelle jaoks majandusliku ja füüsilise kindlustunde väärtused ei ole esikohal (kuna need väärtused on juba saavutatud), mistõttu nende jaoks muutuvad oluliseks subjektiivne heaolu, eneseväljendamise võimalused ja elukvaliteet.

kodanik ja kohtunik
Kodanik ja kohtunik
  • Inimõigused:

- seadusandlik paradigma - “igasugune õigus kui seaduse laps” (Bentham)

- eetiline paradigma - “inimõigused kui seaduse lapsevanemad” (Hart)

  • Lähtumine inimõigustest kui seadusloome moraalne baas ja motivaator
  • Vajame ruumi, mis võimaldab meil teineteisega mitte nõustuda, kuid ometi sõpradeks jääda
kohtunik ja kodanik
Kohtunik ja kodanik
  • Sotsiaalne ruum kui protsess ja loomine
  • Kohtuniku “üksindus”
  • Kohtunik kui arvamusliider
  • Kohtunik kui partner
slide33

Arvestades Eesti rahvastiku kiiret kahanemist ja vananemist,peaksime uuel kümnendil keskenduma Eesti rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule, sh elukvaliteedile ja inimvara kasvatamisele

slide34

EESTI TEE

Inimeste ja ühiskonna kõrge elukvaliteet

Eesti INIMVARA väärtustamine

AVALIKU HALDUSE uuendamine

HARITUS elukvaliteedi põhinäitajana

Teised RAHVUSED kui ühiskondlik rikkus

ad