Välisturgude valik ja turgudele sisenemine I õppus Sissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud rah

1. Välisturgude valik ja turgudele sisenemineI õppusSissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud rahvusvahelistuvas ettevõttes Eksport ja välisturgudele sisenemise erinevad meetodidÜlevaade aineprogrammist ja kodutöödest Tiit Elenurm Ettevõtluse õppetool, EBS tiit.elenurm@ebs.ee

2. EESMÄRK http://www.alvex.net/index_ing.html Selgitada ekspordi arendamisega seostuvaid rahvusvahelise äri erinevaid operatsiooniviise ja mõista välisturgude valiku ning välisturgudele sisenemise meetodeid

3. Rahvusvaheline äri/ internationalbusiness Rahvusvaheline äri hõlmab (1) firmade rahvusvahelist (piiriülest) majandustegevust ja (2) äritegevust välismaal (Peng ja Meyer, 2011). .

4. Mis eristab rahvusvahelist äri sisemaisest äritegevusest? • Poliitilistest, majanduslikest ja juriidilistest teguritest tulenev kõrgem riskiaste • Kultuurierinevuste mõju ärisuhtluses ja turunduses • Lepingud, valuutad ja maksed rahvusvahelises kontekstis • Strateegilised valikud – suurem määramatus ja sageli vajadus pikaks ajaks ressursse siduda

5. Rahvusvahelise äri ajalugu • Juba Vana-Rooma riiki kooshoidev jõud oli rahvusvaheliste kaubateede kaitse (Pax Romana) • Keskajal – Hansa Liit. Kuigi domineeriv oli siis naturaalmajandus. Rahvusvaheline äri hõlmas suuremas osas eksklusiivkaupu. • Maadeavastused – Kolumbus läks otsima lühemat ja turvalisemat kaubateed Indiasse. Kolonialismi seos industrialiseerimiseks vajaliku toorainebaasi tagamisega. • 20. sajandi esimene pool – protektsionistlik mõtteviis.

6. Olulised rahvusvahelise ärikeskkonna trendid 20. sajandi viimastel aastakümnetel ja 21. sajandi alguses • General AgreementofTariffs and Trade (GATT) 1947 –WorldTradeOrganization (WTO) 1995 http://www.wto.org/ • Globaliseerumine, arengumaade ja arenenud maade erinevad nägemused, globaliseerumisvastaste nähtav roll WTO, IMF, Maailma Majandusfoorumi üritustega seoses • Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa integratsioon Euroopa Liidus, NAFTA • Majandus- ja valuutakriiside kiire globaalne mõju – Kagu-Aasia kriis 90ndate aastate teisel poolel mõjutas ka Ida-Euroopat • Teenused ja internetikaubandus ning nüüdisaegse pangandustehnoloogia abil võimalikud valuutaspekulatsioonid ja portfellinvesteeringute ümberpaigutamine • Rahvusvahelise terrorismi mõju

7. Olulised rahvusvahelise ärikeskkonna trendid viimastel aastakümnetel – vastuolud • Tooraine tootjate tähtsus võrreldes valmistoodete tootjatega on rahvusvahelises kaubanduses aastakümneid kahanenud, kuid globaalne energiakriis ja globaalne soojenemine võivad olukorda muuta. • Hiina ja India mõju kasv maailmakaubanduses. • Kuluefektiivsuse saavutamiseks on osade kaupade puhul võtmetegur odav tööjõud, teiste puhul oskusteave, logistika, juhtimisvõime. • …………………………………………………………………

8. Ekspordi ja sisemajanduse koguprodukti kasv maailmas http://www.wto.org/english/res_e/statis_e/its2012_e/its12_charts_e.htm

9. Maailmakaubanduse trendid Worldmerchandisetradevolume, 2005Q1-2013Q4 Seasonallyadjustedindex, 2005Q1=100 Source: WTO Secretariat.

10. Kaubandusbarjäärid • Impordi- ja ekspordilitsentsid • Kvoodid • Tollimaksud • Tervise- ja keskkonnakaitsega seotud piirangud • Valuutade mittekonverteeritavus või konverteerimisega seotud kulud • Transpordiga seotud piirangud • Aeglased ja töömahukad protseduurid Mittetariifsete barjääride osakaal on viimastel aastakümnetel kasvanud.

11. Kaubandusplokid • EU • ASEAN, SAFTA, ANZERTA • NAFTA, CAFTA, MERCOSUR ….. “banaanisõjad” http://www.guardian.co.uk/banana/Story/0,,208549,00.html • COMESA, SBI, SACU, EAC, SADC • WTO väljakutsed – põllumajandussaadused versus teenused ja intellektuaalne omand (Doha läbirääkimistsükkel)

12. Finants- ja kaubavood USA ja Hiina vahel mõjutavad oluliselt maailmamajanduse tervenemist

13. Chimerica and globalbusinessbalance http://cnreviews.com/life/news-issues/chimerica-china-america-future_20090706.html

14. Eesti ekspordi osakaal maailmashttp://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/konkurentsivoimeline-majanduskeskkond/ekspordi-osatahtsus Valitsusliidu sihiks on suurendada Eesti ekspordi osakaal maailma kaubanduses 2015 aastaks 0,1% protsendini. Alates 2006. aastast on Eesti eksport SKPst moodustanud keskmiselt umbes 72%, mistõttu on ekspordil ja selle kasvul oluline mõju Eesti majandusele. 1,29 : 7 000 = 0,018% http://www.geohive.com/earth/population_now.aspx

15. Euroopa Liit on maailmakaubanduses (veel) kõige suurema ekspordiga regioon Erinevad regioonid regioonidevahelises maailmakaubanduses http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php?title=File:Main_players_for_external_trade,_2010_(EUR_1_000_million).png&filetimestamp=20111207152617 Ekspordi osakaal SKP-st Eestis 70-75%, Soomes 40-45% Euroopa Liidu osakaal ekspordis on Eestil (65-70%)- suurem kui Soomel(alla 60%) – on see hea või halb?

16. Eesti ekspordi sihtriigidhttp://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/valiskaubandus/#story=0 2011. aastal eksporditi Eestist kaupu 165 riiki ning imporditi 129 riigist. Kaupu eksporditi jooksevhindades 12 miljardi euro eest. Import: 12,7 miljardid eurot. Naaberriikide suur osakaal. 1,9 miljardi euro väärtuses eksporditi kaupu Rootsi (16% koguekspordist), Soome eksporditi 1,8 miljardi euro (15%) ja Venemaale 1,3 miljardi euro eest (11%). Kaugematest sihtturgudest USA, Holland, Suurbritannia ja viimastel aastatel ka Nigeeria.

17. 1. Kodutöö – Moodlesse andmebaasi vahendiga laadida. Tutvuge ka maa valiku põhimõtetega järgmisel slaidil ja juhisega Moodles • Sihiks on treenida PESTLE analüüsi kasutamist kauge sihtturu näitel, mille kohta on vaja andmeid mitmetest erinevatest allikatest otsida ja allikate usaldusväärsust hinnata. Soovitav on valida riik, mille osakaal Eesti ekspordi sihtriikide hulgas on väiksem kui selle potentsiaal. • Neile, kes on läbinud ekspordikorralduse kursuse, on mõeldud 1. kodutöö variant B – ekspordi sihtturgude analüüsi ja hindamist käsitleva teadusartikli analüüs. Kaasame neid ühtlasi parimate sihtturgude PESTLE analüüside selgitamisele.

18. PESTLE analüüs sihtturu valikuks • POLITICAL • ECONOMIC • SOCIAL • TECHNOLOGICAL • LEGAL • ENVIRONMENT (sh. kultuur, kliima, transpordilogistika…)

19. Hea oleks, kui sama maa kohta ei oleks üle 5 magistrandi

20. Eesti Statistika ajaveebhttp://statistikaamet.wordpress.com/tag/valiskaubandus 2011 Üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine.

21. Konkurentsivõime ja Eesti eksportööride probleemid – alusmaterjale aruteluks edasistel õppustel Konkurentsivõime tegurid Eksportööride probleemid http://www.koda.ee/public/Failid/Ekspordiuuring/Eesti_ettevotete_ekspordiprobleemide_uuringu_uldosa.pdf Eesti konkurentsivõime kava 2020 http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Eesti%202020%20(2012%20uuendamine)/eesti%202020.pdf WorldEconomicForum. Global CompetitivenessReport 2012-2013 http://reports.weforum.org/global-competitiveness-report-2012-2013/#=

22. Euroopa Liidu globaliseerumise näitarvud http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/globalisation/indicators (01.02.2011) • Eesti (15,3% Läti (17.5%) järel 2. kohal mittekodanike osakaalult elanikkonnas - 2010 • Eesti ekspordis kõrgtehnoloogia ekspordi osakaal Euroopa Liidust väljapoole 4,58% (EL keskmine 15,36%) , Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 8,74% (Soome 16,25%) – 2008 andmed • Eesti kaupade eksport Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 30,98% Eesti GDP-st (Sloveenial 31,89%), Euroopa Liidust väljapoole 10,56% Eesti GDP-st (Sloveenial 13,80) - 2009 andmed • Eesti teenuste eksport Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 16,32% Eesti GDP-st (Sloveenial 8,58%), Eesti teenuste eksport Euroopa Liidust väljapoole 6,81% Eesti GDP-st (Sloveenial 3,87% - 2009 andmed.

23. Ekspordi ja rahvusvaheliste investeeringute tähtsuse kasv • Isoleeritud majandusega maade arv on viimase 15 aastaga vähenenud. • Rahvusvaheliste korporatsioonide sisekäive kasvab kiiresti. • Rahvusvaheliste teenuste kasvav mõju Viimase 100 aasta kogemus: Majandusliku autarkia taotlus viib alla elatustaseme ja lõpptulemusena ka kodumaiste tootjate konkurentsivõime

24. Maariski hindamine rahvusvahelises äris Uuem link riskikaardile: http://www.coface.fr/CofacePortal/ShowBinary/BEA%20Repository/Training/fr_FR/pages/home/carte-loupe/center_EN

25. Uudse sihtriigi valik PESTLE • Valige sihtriik, mis asub Eesti piiridest vähemalt 2000 km kaugusel. • Analüüsi lähtepunktiks olgu toode või teenus, mida teie ettevõte soovib eksportida. Kui selline toode hetkel puudub, siis valige mõne teise Eesti ettevõtte toode. • Oluline on olemasoleva ja potentsiaalse uue sihtturu sisukas ja hästi struktureeritud võrdlus. • Plussiks on erinevate infoallikate võrdlus ja kriitiline hindamine

26. Geograafiline ja psüühiline distants Soome väikefirmad sisenesid aastakümneid tagasi kõigepealt Rootsi turule. 90-ndate aastate alguses teiste riikide väikefirmadest kiiremini Eesti turule. Eesti VKE-d on loonud palju tütarfirmasid Lätis. Vahel on geograafiliselt lähedane turg siiski psühholoogiliselt kauge ja vastupidi. Miks?

27. Internetipõhist allikate osakaal sihturu analüüsimisel on kasvanud Teised firmad Teatmikud Valitsusasutused Rahvusvahelised organisatsioonid Konsultatsiooni- firmad Kaubanduskojad ja assotsiatsioonid

28. Sihturu valiku strateegilisi võtmeküsimusi • Kas turg on kasvav või muul põhjusel atraktiivne • Turu tähendus ettevõtte rahvusvahelistumise strateegias • Võimalikud sünergia teiste turgudega • Sünergiad välispartnerite ja nende innovaatiliste toodetega • Barjäärid turule sisenemisel • Äriline, juriidiline, kultuuriline keskkond – kas soosib kasumlikku kasvu • Ettevõtte ressursid turule sisenemiseks • Eelistused operatsiooniviisi valikuks rahvusvahelises äris – kaudne eksport, otsene eksport (agendi või importööri kaudu, e-kaubanduse vahenditega), litsentsi/frantsiisi müük, ühisettevõte või tütarettevõte

29. Alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises äris I • Kaudne eksport – kodumaine vahendaja. Risk ja müügikate väike, piiratud tagasiside sihtturult. • Otsene eksport – partneriks maaletooja või agent sihtriigis. Eeldab kompetentsust tolliprotseduurida ja logistika alal. Eesti firmadel on vähe strateegiliselt eesmärgistatud agendilepinguid. • Otsene eksport ilma välismaise vahendajata – kõikide kaupade puhul ilma püsiva esindatuseta välisturul läbi ei saa. EL ja e-kaubandus avardavad selle operatsiooniviisi võimalusi. • Eksportöör loob müügiüksuse (tütarfirma või ühisfirma) sihtturul. Eeldab välisinvesteeringuid ja tööandja rolli välisriigis töötava personali suhtes.

30. Alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises äris II • Litsenseerimine ja frantsiis– toote valmistamise ja müügi õiguse loovutamine välispartnerile • Juhtimisleping – levinud näiteks hotellinduses • Allhange ja lepinguline tootmine • Projektieksport – levinud ehituses ja tootmistehnoloogia rahvusvahelises ülekandes • Tootev/teenust osutav ühisettevõte välisriigis • Tootev/teenust osutav tütarettevõte välisriigis

31. Aktiivne või passiivne osalus rahvusvahelises äris? • Passiivse osaluse tüüpiline vorm on kaudne eksport. • Rahvusvahelistunuks sõna laiemas mõttes võib pidada ettevõtet, kus ekspordi osatähtsus müügikäibes tõuseb üle 50%. Rahvusvahelistunud sõna kitsamas mõttes on ettevõtte, mille majandustegevusest üle 50% toimub väljaspool ühe maa piire.

32. Rahvusvahelistumise motiivid – proaktiivsed ja reageerivad firmad • Protektsionistlike kaubandusbarjääride ületamine • Kohalolek suurtel (potentsiaalsetel) turgudel või nende läheduses • Konkurentide eeskujule järgnemine • Odavate tootmistegurite (tooraine, tööjõud) ärakasutamine • Mastaabiökonoomia saavutamine • Välisinvesteeringutele antavate soodustuste ärakasutamine

33. Ekspordiks valmistumine -õppevahend Küsimusi aruteluks (I): Kas teie ettevõttes on ekspordi arendamise aluseks proaktiivsed või reageerimise põhinevad motiivid? Milliseid motiive lisaksite tabelisse 1? Kui on mitu motiivi, siis milline on nende tähtsuse järjekord ettevõtte erinevate otsustajate jaoks? Kuidas formuleerite ekspordi arendamise kolm kõige olulisemat eesmärki lähemaks viieks aastaks?

34. Milline väliskaubandus on kasulik? Rahvusvahelist kaubandust käsitlevate teooriate kujunemine Enne tööstusrevolutsiooni toimis väliskaubandus suurel määral riikide valitsuste egiidi all – sihiks rikkuse akumuleerimine, eriti kulla ja hõbeda kujul (“varakambri täitmine”). Selle poliitika peegelduseks oli merkantilism – kulla ja hõbeda väljavedu ei olnud lubatud, kaupade eksport pidi ületama impordi. Merkantilismi kriitika - absoluutne eelis. Majandusteooria klassik Adam Smith näitas (The Wealth of Nations, 1776), et riikidel on kasulik spetsialiseeruda nendele toodetele, mida nad suudavad vähima töötundide arvuga toota ja importida tooteid, mille valmistamine on töömahukam kui teistes riikides.

35. David Ricardo (1819) On thePrinciplesofPoliticalEconomy and Taxation – suhteline eelis • Kui ühes riigis toodetakse mitut toodet väiksema töötundide arvuga tooteühikule kui teises riigis, on ikkagi kasulik spetsialiseeruda kõige kõrgema tööviljakusega too(de)tele ja osta sisse tooteid, mille tootmise efektiivsus on suhteliselt madalam (kuigi kõrgem kui riikides, kust neid tooteid saab importida).

36. EliHeckscher, BertilOhlin – tootmisfaktorite proportsiooni teooria • Tööjõu ja kapitali hindade erinevus erinevates riikides ja erinevate toodete töö- ja kapitalimahukus määravad optimaalse tootmiskoha ja rahvusvahelised kaupade vood. • Eeldati, et erinevates maades kasutatakse samade kaupade tootmiseks samalaadseid tehnoloogiaid (töö- ja kapitalimahukus ei sõltu tehnoloogilistest erinevustest erinevate riikide ettevõtete vahel) Leontief’i paradoks: 1947.a. tootmisisendite ja väljundite analüüs näitas, et USA eksport oli töömahukam ja väiksema kapitalimahukusega kui USA import

37. John Dunning – OLI paradigma edukate välisinvesteeringute üldiste tingimuste selgitamiseks • Ownerhsip – eelised. Võimalus kasutada ühes riigis loodud ressursse (tehnoloogiaid, brände, ärimudeleid jm.) teistes riikidest ja saavutada ärikultuuri ülekandest ning erinevate riikides tegutsevate tütarfirmade sünergiast tekkivat efekti. • Location-eelised. Kasvavad ja/või ostujõulised turud, kvalifitseeritud tööjõud, loodusressursid, klastrid, soodustused välisinvestoritele. • Internalization – eelised. Luuakse efektiivsem sisemine väärtuskett kui eksport/import organisatsioonivälistelt partneritelt. Seostub teadmusjuhtimise ja strateegilise kontrolliga.

38. RaymondVernon (1966) – toote elutsükli teooria • I staadium: Innovaatilisi uusi tooteid toodetakse kvalifitseeritud (ja kalli) tööjõuga maades, kus piisab kapitali uurimis- ja arendustöödeks • II staadium. Küpsete toodete tootmiseks on mõistlik investeerida odavama tööjõuga riikidesse. Kui seda ei tee toote väljatöötaja, siis ilmuvad välja konkurendid, kes pakuvad toote odavamaid modifikatsioone • III staadium: standardiseeritud toode. Konkurentsieelise saavad odavaima tööjõuga riigi ettevõtted Vernoni käsitluse erinevus Heckscherist-Ohlinist: tehnoloogia mõju konkurentsieelisele käsitetakse muutuva tegurina.

39. Michael Porter riigi ja juhuse mõjust rahvaste konkurentsieelistele JUHUS Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurentsisituatsioon Tootmis-tegurid Nõudlusolud Sidus- ja toetavad majandustegevuse harud RIIGIVÕIM

40. Veel väliskaubandusega seotud käsitlusi • Paul Krugman – rahvusvahelised suurfirmad saavad tänu sisemisele mastaabiökonoomiale saavutada monopolipositsiooni. Riigid võivad sedalaadi ekspansiooni toetada. Toodete diferentseerimisel ja harusisesel rahvusvahelisel kaubandusel on selles protsessis oluline roll. Väline mastaabiökonoomia tekib tänu firmade regionaalse koostöövõrgustiku, klastri kujunemisele. • StaffanBurenstamLinder – valmistoodete rahvusvaheline kaubandus on intensiivne riikide vahel, mille sisemajanduse koguprodukt inimese kohta ja elatustase on lähedased. Nende maade ettevõtjad oskavad vastastikku paremini arvestada sihtturu vajadusi.

41. Sünnilt globaalsed firmad (bornglobals)- seadsid kahtluse alla Uppsala koolkonna (Jan Johanson ja Jan-Erik Vahlne) samm-sammulise õppimistsüklist lähtuva rahvusvahelistumise teooria Eesti näiteid (mitte ainult Skype): • Creativemobile OÜ http://creative-mobile.com/ • ModesatCommunications http://www.modesat.com/ • Fits me http://fits.me/

42. Figure 1.2 – The Global Componentsof a BigMacinUkraineSource: M. Czinkonta, I. Ronkainen, M. Moffett. MultimediapresentationbyMiltonPressley

43. Globaliseerumisvastane liikumine http://www.anti-marketing.com/anti-globalization.html International Forum on Globalization http://www.ifg.org/about.htm People’sGlobalAction http://www.nadir.org/nadir/initiativ/agp/en/ Kas globaliseerumine tähendab vähemarendunud maade ekspluateerimist või pigem ohtu arenenud riikide vähemkvalifitseeritud tööjõule?