1 / 130

Ülevaade ÜPP reformi rakendusmäärusest

Ülevaade ÜPP reformi rakendusmäärusest. Ülevaate eesmärk. Käesoleva ülevaate eesmärk on anda üldine arusaam ÜPP reformi rakendamiseks välja töötatud Euroopa Nõukogu määruse eelnõust, mis läheb heakskiidetavaks Euroopa põllumajandusministrite nõukogu istungile 29. septembril 2003

elisa
Download Presentation

Ülevaade ÜPP reformi rakendusmäärusest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ülevaade ÜPP reformi rakendusmäärusest

  2. Ülevaate eesmärk • Käesoleva ülevaate eesmärk on anda üldine arusaam ÜPP reformi rakendamiseks välja töötatud Euroopa Nõukogu määruse eelnõust, mis läheb heakskiidetavaks Euroopa põllumajandusministrite nõukogu istungile 29. septembril 2003 • Ülevaade ei sisalda kõiki nimetatud määruses sisalduvaid detaile (määruse maht on 163 lehekülge sisaldab 149 artiklit ning 11 lisa) • Lisaks käesolevale määrusele rakendatakse ÜPP reformiotsused veel 6 (väiksemamahulise) määruse raames, mis käsitlevad üksikuid sektoreid (piim, teravili)

  3. Ülevaate eesmärk 2 • Käesoleva ülevaate lisaeesmärgiks on ka selgitada, millised on võimalikud küsimused, mille osas uutele riikidele tehakse eraldi rakendusreeglid • Neid reegleid (EK ettepanekut) hakatakse arutama tõenäoliselt oktoobri viimasel nädalal • Need on reeglid, mille loomise diskussioonis on vajalik PMAN aktiivne kaasatöötamine!

  4. Ülevaatest • Käesolev ülevaade ei käsitle konkreetsetele piirkondadele rakendatavaid erandeid ning toetusskeeme, mis ei laiene looduslike tingimuste tõttu Eestile • Ülevaatest saab ka esialgse pildi, millised on Eesti, kui tulevase EL liikmesriigi valikud ÜPP rakendamisel

  5. Nõukogu määrus, mis sätestab ühised reeglid Ühise Põllumajanduspoliitika raames makstavate otsemaksete osas ning teatud toetusmeetmete osas põllumajandustootjatele

  6. Määruse struktuur • Sissejuhatus • Eesmärk ja definitsioonid • Üldsätted • Ühtne maksete süsteem • Muud toetusskeemid • Ülemineku ja rakendusreeglid (ei ole käsitletud detailselt käesolevas ülevaates) • Lisad (I-XI)

  7. Sissejuhatus

  8. Sissejuhatus kui dokumendi alus • Sissejuhatuses on toodud ära millisel eesmärgil antud määrus kehtestatakse – see ei ole otseselt määruse reguleeriv osa, kuid on aluseks, kui tekib kahtlusi määruse rakendamisel. • Käesolevas ülevaates ei ole kajastatud detailselt sissejuhatuse osa mis puudutab administratsiooni • Sissejuhatus EI OLE BLA-BLA Sissejuhatus

  9. Sissejuhatus • Otsetoetus peab olema seotud reeglite täitmisega, mis puudutavad põllumajandusmaad, põllumajandustoodangut ja –tootmist • Reeglid puudutavad baasnõudeid keskkonna, toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu osas ning nõudeid maakasutuseks järgimaks häid põllumajandus ja keskkonnatingimusi • Liikmesriik peab osaliselt või täielikult nõudma tagasi või mitte maksma otsetoetust nõuete mittetäitmise osas võttes aluseks proportsionaalsuseid ja objektiivseid kriteeriume. • Sellised sanktsioonid peavad rakenduma sõltumatult muudes EL õigusaktides ette nähtutest Sissejuhatus

  10. Sissejuhatus 2 • Vältimaks jäätmaade teket ning tagamaks, et põllumaa hoitakse heas põllumajanduslikus ning keskkondlikus korras peab liikmesriik looma vastavad standardid mille aluseks on Ühenduse vastav raamistik. Muuhulgas määratakse tingimused maa kasutusele, viljavaheldusele, põllumajandusmeetoditele. Sissejuhatus

  11. Sissejuhatus 3 • Arvestades püsirohumaade positiivset mõju keskkonna seisukohalt on vajalik rakendada meetmeid, mis toetavad olemasolevate püsirohumaade majandamist ning väldivad nende massilist kasutuselevõttu künnimaana Sissejuhatus

  12. Sissejuhatus 4 • Saavutamaks paremat tasakaalu põllumajandusele ning maaelule suunatavate ressursside vahel, rakendataks kohustuslikku otsemaksete vähendamist perioodil 2005-2012. Otsemaksed vähendatakse teatud tasemest alates ning vabanev ressurss suunatakse maaelu arengu programmidesse. • Modulatsioon Sissejuhatus

  13. Sissejuhatus 5 • Vältimaks põllumajanduseelarve ülekulutamist, vähendatakse otsemakseid proportsionaalselt, kui Ühenduse vastava eelarve kasutuse prognoos seda nõuab. Sissejuhatus

  14. Sissejuhatus 6 • Piirkondades, kus väheneb oluliselt rukki tootmine seoses rukki väljaarvamisega interventsioonisüsteemist, suunatakse osa modulatsiooni raames vabanevast ressursist nende põllumajandustootjate üleminekuprobleemide lahendamiseks. Sissejuhatus

  15. Sissejuhatus 7 • Toetamaks põllumajandustootjaid kaasaegse, kõrgetasemelise põllumajandustootmise nõuete täitmisel on vajalik, et liikmesriigid loovad teatud tähtajaks vastava nõuandesüsteemi tootmisfarmidele. Põllumajanduse nõuandesüsteem peab aitama põllumajandustootjatel saada paremat ülevaadet oma tootmisest ning sellega seotud keskkonna, toiduohutuse, loomatervise ning –heaolu osas. • Nõuandesüsteemis osalemine või mitteosalemine ei mõjuta aga kuidagi põllumajandustootjate kohustust vastavaid nõudeid järgida Sissejuhatus

  16. Sissejuhatus 8 • Liikmesriigid peavad võtma tarvitusele abinõud tagamaks, et kõik väljamaksed on tehtud ja kontrollitud korrektselt ning on võetud vastu abinõud väärkasutuste ennetamiseks vastavalt 1258/1999 Art 8 • Vajalik on rakendada integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteem vastavalt 3508/92 tagamaks ühtse otsemaksete skeemi rakendamine, samuti proteiinikultuuride, energiakultuuride, kartulitärklise, piima, seemnete, kaunviljade toetuste osas, samuti nõuetele vastavuse (cross compliance), modulatsiooni ning põllumajandusnõustamissüsteemi rakendamiseks. See süsteem peab olema laiendatav võimalikeks uuteks toetusskeemideks Sissejuhatus

  17. Sissejuhatus 9 • Taotlemise lihtsustamiseks peab liikmesriigil olema õigus luua süsteem, kus samal taotlusel on võimalik taotleda toetust mitme toetusskeemi raames • Teatud tingimustel asendada iga-aastane taotlemine permanentse taotlusega, mille raames tehakse vaid igaaastane kinnitus toetusskeemis osalemisest Sissejuhatus

  18. Sissejuhatus 10 • Nõuetele vastavuse rikkumiste korral sanktsioonide raames vähendatud otsemaksed peavad minema tagasi Ühenduse vastavasse eelarvesse, välja arvatud teatud osa, mis jääb liikmesriigile • Ühenduse eelarvest maksed peavad olema tehtud kasusaajatele liikmesriigi kompetentse ametkonna poolt täies mahus (välja arvatud vähendused) ning ettenähtud ajaperioodidel. Sissejuhatus

  19. Sissejuhatus 11 • ÜPP raames makstavate otsetoetuste eesmärk on anda otsest sissetulekutoetust tagamaks põllumajandustootjatele normaalne elustandard. See eesmärk on tihedalt seotud maapiirkondade majandamisega. • Vältimaks Ühenduse finantsvahendite väärkasutamist, ei tohi makseid teha põllumajandustootjatele, kes on kunstlikult loonud tingimused saamaks vastavaid toetusi. Sissejuhatus

  20. Sissejuhatus 12 • Tõstmaks Ühenduse põllumajanduse konkurentsivõimet ja toetamaks toidu kvaliteeti ja keskkonna olukorda on vältimatu institutsionaalsete hindade alandamine ja paratamatu tootmiskulude tõus • Saavutamas seda eesmärki ja toetamaks rohkem turule orienteeritud ja jätkusuutlikku põllumajandust, on vältimatu täielik muutus tootmise toetamiselt tootja toetamisele. See tähendab nn tootmisest lahtiseotud toetust igale põllumajandustootjale. • Samas on otstarbekas selle toetuse saamise tingimuseks seada nõuete täitmine keskkonna, toidu ohutuse, loomatervise ning –heaolu aga samuti põllumajandusettevõttes heade põllumajanduslike ning keskkonnatingimuste järgimise Sissejuhatus

  21. Sissejuhatus 13 • Ühtsesse otsemaksete skeemi ühendatakse põllumajandustootjale referentsperioodil antud olemasolevad otsetoetused • Esimesel perioodil haaratakse ühendatud otsemakse skeemi senised põllukultuuride, kaunviljade, seemnete, veise ja lambaliha toetused.Piimasektori toetused integreeritakse vastavasse süsteemi sektori käimasoleva reformi lõppemisel. • Kartulitärklise osas ei integreerita tööstusele makstavat toetust Sissejuhatus

  22. Sissejuhatus 14 • Kanepi osas tuleb rakendada meetmeid vältimaks illegaalse toodangu tootmist. Lubatud on vaid kindlad kanepisordid. Sissejuhatus

  23. Sissejuhatus 15 • Jätmaks põllumajandustootjale vabaduse valida, mida toota, (sealhulgas põllumajandussaadused, mille tootmisel makstakse nn mittelahtiseotud toetust) parendades sellega turule orienteeritust ei tohi ühtse otsemakse saamine olla seotud ühegi konkreetse põllumajandussaaduse tootmisega. • Siiski, vältimaks ebaausat konkurentsi, peab mõnede põllumajandussaaduste viljelemine olema keelatud toetuse aluseks oleval maal. Sissejuhatus

  24. Sissejuhatus 16 • Et määrata ühtse otsemakse maht, mida põllumajandustootja on õigustatud saama on otstarbekas toetuda temale referentsperioodil makstud toetuse mahule. • Et võtta arvesse eriolukordi peab loodama nn rahvuslik reserv. Seda reservi võib kasutada ka toetamaks uute põllumajandustootjate osalemist skeemis. Ühtne otsemakse tuleb määratleda põllumajandusettevõtte tasemel (farm level) Sissejuhatus

  25. Sissejuhatus 17 • Kogu toetusmaht, mida põllumajandustootja on õigustatud saama, tuleb jaotada osadeks (nn toetusõigusteks) ning siduda teatud arvu toetusõiguslike hektaritega. See võimaldab toetusõiguse ülekandmise. • Vältimaks spekulatiivseid üleandmisi, mis toovad kaasa toetusõiguste akumuleerimise ilma vastava põllumajandusliku baasita on vajalik luua side toetusõiguste ja toetusõiguslike hektarite vahel, samuti piirangud toetusõiguste ülekandmiseks ühest regioonist teise. • Eri sätetega tuleb määratleda lahendused olukordadeks, kus maaga sidumine on raskendatud – näiteks uttede ja kitsede karjatamine. Sissejuhatus

  26. Sissejuhatus 18 • Sundkesa (set-aside) nõue haritaval maal (arable land) säilib ka uues otsetoetuste süsteemis. • Sundkesa rakendamisel on kaks eesmärki • “põllumajandussaaduste” pakkumise piiramine • Keskkonnaolukorra paranemisele kaasaaitamine Sissejuhatus

  27. Sissejuhatus 19 • Tugevdamaks proteiinirikaste kultuuride rolli ja laiendamaks nende külvipinda on otstarbekas maksta neid tootvatele põllumajandustootjatele täiendavat toetust. • Selleks tuleb määrata Ühenduse tasemel maksimaalne (lisa)toetusega kaetud pind ning vähendamise alused, kui see pind ületatakse. Sissejuhatus

  28. Sissejuhatus 20 • Praegu toetatakse energiakultuure, sundkesa kaudu (st neid võib kasvatada sundkesa alal). Siiski on vajalik luua täiendav toetusskeem energiakultuuridele asendamaks süsihappegaasi allikaid • Selleks tuleb määrata ka Ühenduse piires maksimaalne garanteeritud pind ning toetuse vähendamise alused selle ületamisel. Sissejuhatus

  29. Sissejuhatus 21 • Käesoleva määruse jõustumisel moodustavad EL-i 15 liikmesriiki. Võttes arvesse, et 8 uut riiki liituvad 1. mail 2004, tuleb käesolevat määrust kohandada ka neile riikidele liitumishetkest, vastavalt liitumislepingus ette nähtud protseduuridele. Sissejuhatus

  30. Määruse reguleeriv osa

  31. Eesmärk ja definitsioonid

  32. Art 1 Määruse eesmärk • Käesolev määrus sätestab: • Ühised reeglid otsemaksetele ÜPP raamesmis finantseeritakse EAGGF Garantii sektsioonist, välja arvatud need, mis rakendatakse 1257/1999 (maaeluarengu meetmete baasmäärus) alusel; • Sissetulekutoetuse põllumajandustootjatele (edaspidi viidatud, kui ühendatud otsetoetuse skeem); • Toetusskeemid põllumajandustootjatele, kes toodavad durum nisu, proteiinkultuure, riisi, pähkleid, energiakultuure, tärklisekartuleid, piima, seemneid, põllukultuure, lamba- ja kitseliha, veise ja vasikaliha ning kaunvilju • NB osa eelpoolnimetatud skeemidest liidetakse ühendatud otsemakse skeemi üleminekuperioodi lõpuks!!! Eesmärk ja definitsioonid

  33. Art 2 Definitsioonid • “põllumajandustootja” tähendab kas füüsilist või juriidilist isikut, või füüsiliste või juriidiliste isikute gruppi ja nende liikmeid vastavalt rahvuslikule seadusandlusele, kelle ettevõte (holding) asub Ühenduse territooriumil, nagu viidatud Lepingu artiklis 299 ning kes tegelevad põllumajandusega (agricultural activity) • "farmer" means a natural or legal person, or a group of natural or legal persons, whatever legal status is granted to the group and its members by national law, whose holding is situated within Community territory, as referred to in Article 299 of the Treaty, and who exercises an agricultural activity, Eesmärk ja definitsioonid

  34. Art 2 Definitsioonid 2 • Põllumajandusettevõte (holding) all käsitletakse kõiki põllumajandustootja tootmisüksusi ühe liikmesriigi piires • holding" means all the production units managed by a farmer situated within the territory of the same Member State • Põllumajandustootmine tähendab tootmist, karjatamist või kasvatamist sealhulgas saagikoristust, piimatootmist, loomakasvatust samuti loomade pidamist põllumajanduslikel eesmärkidel või põllumajandusmaa hooldamist vastavalt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele nagu sätestatud artiklis 5 • (c) "agricultural activity" means the production, rearing or growing of agricultural products including harvesting, milking, breeding animals and keeping animals for farming purposes, or maintaining the land in good agricultural and environmental conditions as established under Article 5, Eesmärk ja definitsioonid

  35. Art 2 Definitsioonid 3 • “maksed kalendriaastal” või “maksed referentsperioodil” tähendab makseid mis on antud või antakse kõnealuse aasta(te) eest, sealhulgas kõik maksed muude perioodide eest, mis algavad nimetatud kalendriaasta(te)l • "payments in a given calendar year” or “payments in the reference period” means the payments granted or to be granted in respect of the year/years concerned, including all payments in respect of other periods starting in that calendar year/years, • “Põllumajandussaadused” tähendavad saadused mis on esitatud Lepingi Lisas 1, sealhulgas puuvill, kuid välja arvatud kalasaadused • “agricultural products" means the products listed in annex I of the Treaty, including cotton, but with the exception of fishery products. Eesmärk ja definitsioonid

  36. Üldsätted

  37. Nõuetele vastavusArt 3 Peamised nõuded • Põllumajandustootja, kes saab otsemakseid, peab järgima kohustuslikke majandamisnõudeid (sätestatud Lisas III) ning häid põllumajandus ja keskkonnatingimusi mis on kehtestatud Art 5 alusel (vt Lisa IV) • Riik peab tagama nende nõuete kättesaadavuse Üldsätted

  38. Art 4 Kohustuslikud majandamisnõuded • Kohustuslikud majandamisnõuded on esitatud lisas III ning kohalduvad sellisena, kui nad hetkel Ühenduses kehtestatud – see tähendab, et kui lisas märgitud regulatsiooni täiendatakse, siis muutuvad vastavalt ka nõuded Üldsätted

  39. Art 5 Head põllumajandus ja keskkonnatingimused • Liikmesriik peab tagama, et kogu põllumajanduslik maa, eriti maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, on hoitud vastavalt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele • Need tingimused peab liikmesriik sätestama järgides Lisas IV esitatud raamistikku • This is without prejudice to the standards governing good agricultural practices as applied in the context of Council Regulation (EC) No 1257/1999 and to agri-environment measures applied above the reference level of good agricultural practices Üldsätted

  40. Art 5 Head põllumajandus ja keskkonnatingimused 2 • Liikmesriik peab tagama, et põllumajandusmaa, mida kasutati pikaajalise rohumaana 2003 pindalatoetuste taotlemise perioodil, on edaspidi kasutusel pikaajalise rohumaana • Siiski võib liikmesriik, kui see on põhjendatud, teha erandeid ülalolevast, eeldusel, et selle tulemuseks ei ole üldise pikaajalise rohumaa pinna vähenemine • Samuti ei kehti see nõue ka keskkonnasõbraliku metsastamise puhul, kuid ei tohi istutada jõulukuuski ning muid kiirekasvulisi liike. Üldsätted

  41. Art 6 Maksete vähendamine või mittemaksmine • Kui põllumajandustootja ei järgi kohustuslikke nõudeid või häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi tema poolt võimalikul viisil, vähendatakse (rikkumise) kalendriaastal antavaid otsetoetusi pärast artiklite 10 ja 11 rakendamist olenevalt rikkumise ulatusest kuni toetuse mittemaksmiseni kooskõlas artiklis 7 ettenähtud reeglitele • Ülaltoodut rakendatakse vaid juhul, kui rikkumine on seotud • põllumajandustootmisega • tootmisüksuse põllumajandusmaaga, sealhulgas sundkesaga Üldsätted

  42. Art 7 Toetuse vähendamise või mittemaksmise detailsed reeglid • Detailsed reeglid toetuse vähendamiseks koostatakse vastavalt Art 144 lõige 2 toodud protseduurile võttes arvesse rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust • Mittetahtliku rikkumisega seotud vähendamised ei tohiks ületada 5% ja nende korduval ilmnemisel mitte üle 15% toetuse kogumahust • Tahtliku rikkumise korral ei tohiks vähendamine olla reeglina alla 20% ning võib ulatuda kuni toetuse täieliku mittemaksmiseni ühe või mitme toetusliigi osas ning rakenduda ühe, kuni mitme kalendriaasta jooksul • Igal juhul järgitakse kogu toetuse vähendamisel Art 6 lõige 1 esitatut Üldsätted

  43. Art 8 Vaheülevaade • Euroopa Komisjon teeb hiljemalt 31.12.2007 ülevaate nõuetele vastavuse süsteemi rakendamisest ning vajalikud muudatusettepanekud, seda eelkõige Lisa III täiendamise osas Üldsätted

  44. Art 9 Nõuetele vastavuse rakendamise tulemusel tekkiva finantsressursi kasutamine • Reeglina lähevad vähendamistest tekkinud finantsid EAGGF Garantiisektsiooni eelarvesse tagasi, kuid liikmesriik võib jätta enda kasutusse 25% sellest ressursist Üldsätted

  45. Modulatsioon ja finantsdistsipliinArt 10 Modulatsioon • Kogu liikmesriigis kalendriaastal makstavaid otsetoetusi vähendatakse alljärgneval määral: • 2005: 3 % • 2006: 4 %, • 2007: 5 %, • 2008: 5 %, • 2009: 5 %, • 2010: 5 %, • 2011: 5 %, • 2012: 5 %. Üldsätted

  46. Art 10 Modulatsioon 2 • Eeltoodud vähendamisest tekkiv ressurss (välja arvatud Lisas II toodud määrad), suunatakse EAGGF Garantii sektsiooni kasutamiseks kooskõlas määrusega 1257/1999 • Ressurss, mis vastab 1 protsendipunktile konkreetses liikmesriigid vabanenud ressursist jääb sellesse liikmesriiki, ülejäänud ressurss jagatakse vastavalt Art 144 lõige 2 protseduurile liikmesriikide vahel lähtudes alljärgnevatest kriteeriumidest: • põllumajandusmaa, • Põllumajandushõive • SKP elanikkonna kohta lähtudes ostujõustgross domestic product (GDP) per capita in purchasing power • Siiski peab iga liikmesriik saama vähemalt 80% ressursist, mis on modulatsiooni kaudu konkreetses liikmesriigis vabanenud (Saksamaa 90%). • Modulatsioon ei laiene uutele liikmesriikidele enne nendes otsemaksete jõudmist Ühenduse 100% tasemele Üldsätted

  47. Art 11 Finantsdistsipliin • Kui kulutused EAGGF Garantiisektsioonist ületavad prognoositult vastava eelarveaasta eelarve miinus 300 milj €, vähendatakse otsetoetusi EK ettepanekul Euroopa Nõukogu poolt proportsionaalselt. • See süsteem rakendub aastast 2007 Üldsätted

  48. Art 12 Täiendav otsetoetus • Täiendavat otsetoetust makstakse tootjatele, kes saavad käesoleva määruse aluseid toetusi vähem, kui 5000€ • Täiendava otsetoetuse suurus on “kompenseerib” kuni 5000€ toetuse artikli 10 rakendamisest tuleneva vähendatava osa • Liikmesriigis ei tohi kogu ülaltoodud “kompensatsioon” ületada Lisas II toodud määra, kui see aga juhtub peab “kompensatsiooni” vähendama proportsionaalselt • “Kompensatsioon” ei ole Art 10 sätestatud vähendamise objekt • Alates 2007 ja kooskõlas Art 144 lõige 2 protseduuriga vaatab EK üle Lisas II toodud piirmäärad võtmaks arvesse tootmisüksuste struktuurimuutust liikmesriigis Üldsätted

  49. Põllumajandusnõustamise süsteemArt 13 Põllumajandusnõustamise süsteem • 1 jaanuariks 2007 peavad liikmesriigid looma süsteemi nõustamaks põllumajandustootjaid põllumajandusmaa ja põllumajandustootmisüksuse majandamise osas (edaspidi “põllumajandusnõustamise süsteem”) mis toimib ühe või mitme määratud institutsiooni või eraettevõtte kaudu • Nõustamine peab katma vähemalt kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus ja keskkonnatingimused Põllumajandusnõustamise süsteem

  50. Art 14 Tingimused (põllumajandusnõustamise süsteemile) • Põllumajandustootjatele on nõustamissüsteemis osalemine vabatahtlik • Liikmesriigid peavad looma eelistingimused põllumajandustootjale, kes saavad rohkem kui 15 000€ otsetoetusi. Põllumajandusnõustamise süsteem

More Related