1 / 23

Tõmbekeskuste ehk tugevate omavalitsuste Eesti

Tõmbekeskuste ehk tugevate omavalitsuste Eesti. Sulev Valner 17.04.2013. Ajalooline paralleel sõjaeelse Eestiga. „Alates 1920-ndaist vindunud haldusreform jõudis 1939 lõpule. 365 vallast sai riigi jõulise sekkumisega 248.

dyllis
Download Presentation

Tõmbekeskuste ehk tugevate omavalitsuste Eesti

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tõmbekeskuste ehk tugevate omavalitsuste Eesti Sulev Valner 17.04.2013

  2. Ajalooline paralleel sõjaeelse Eestiga • „Alates 1920-ndaist vindunud haldusreform jõudis 1939 lõpule. 365 vallast sai riigi jõulise sekkumisega 248. • Tänaseks kaks kümnendit vindunud uue Eesti haldusreformis on tõmbekeskuste teooriaga jõutud samm edasi, mis aga ei tähenda veel kaose lõppu. Omavalitsusi valiti 1939 oktoobris ja valitakse 2013 oktoobris.“ • Eesti Päevaleht, 27.03.2013, priiuse põlistamise päeval kahte iseseisvusaega kõrvutades

  3. „Valitsuselt soovin kõigepealt, et nad teeksid rohkem julgeid otsuseid. Näiteks võiks vallad kokku liita ja haldusreformi ära teha. Seda on niigi venitatud nagu püksikummi. Rahvas on ammu valmis, vaid ametnikud hoiavad asja kinni.“ MADIS AJAOTSPilsu talu peremees, Aasta põllumees 2010 Maaleht, 4.04.2013 Põllumehe soovitus Tartumaalt

  4. Neeme Suur, Lääne Elu 2.02.2013 • Kui identiteedi hoidmisega saavad väikesed vallad suurepäraselt hakkama, siis inimestele oluliste teenuste korraldamisega ning elu– ja majanduskeskkonna kujundamisega jäädakse paraku hätta. Siinkohal ei ole süüdi mitte pelgalt valdade halb rahastamine, vaid ikkagi otseselt valla elanike arv ja sellest tulenev nii administratiivne kui ka rahaline võimekus. Kui identiteediga on asjad halvad, siis paneb see inimesed ohkama. Kui valla teenused on viletsad, siis paneb see inimesed kiruma. Kui aga elu– ja majanduskeskkond käest ära läheb, siis paneb see inimesed kolima.

  5. Euroopa Komisjonil on mure • Brüssel, 30.5.2012„EESTI 2012. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamine“ • /.../„on pikaajalisem vajadus jätkata kohalike omavalitsuste reformi, et tagada avalike teenuste parem pakkumine ja kasutada optimaalselt ära suhteliselt killustunud ressursse. Praegu on jõutud hinnangutes järeldusele, et enamikul kohalikest omavalitsustest on inimestele vajalike sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste pakkumisel raskusi.Kohalikud omavalitsused näivad olevat neile seadusega pandud kohustuste täitmiseks liiga väiksed. “

  6. Eesti haldusreformi katsed lähiajaloos • 1997 esitasid KMÜ valitsuse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare valitsemiskulude kokkuhoiu ettepanekud — muu hulgas, et vähendada kohalike omavalitsusüksuste arvu vähemalt 2/3 võrra. • 2000 Tarmo Looduse reformikava: maavanematele anti valdade liitumise kõnelusteks pool aastat. Maavanemate esitatud ettepanekute järgi oleks Eestis jäänud 72-131 omavalitsust. Aprillis 2001 välistas Reformierakond valdade sunniga liitmise, lootes võita samal sügisel valijameeste toetuse presidendikandidaat Toomas Savile.

  7. Kas saame oluliste muutusteta ja vaid vabatahtlike ühinemistega jätkata? • JAA • Peaminister Andrus Ansip • Paljud omavalitsusjuhid • EI • Jurist Jüri Raidla, majandusteadlane Urmas Varblane, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Indrek Teder, Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, Kaitseliidu ülem Meelis Kiili jt

  8. Suund on selge • Avalik konsensus on selgelt kujunenud ühes suunas: • - kõik erakonnad on läbi aastate pooldanud (värskelt ka seadusena Riigikogus üksmeelselt uuendatud) KOV liitumiste soodustamist; • - keegi ei ole juba ammu tõsiselt arutanudki mõne valla võimalikku jagunemist. • Kõik kiidavad neid omavalitsusi, kes on ise liitumas

  9. Seniste KOV ühinemiste näited on reeglina head • Räpina • Kohila • Rapla • Märjamaa • Türi • Saarde jt • Seniste liitumiste analüüsid ei ole välja toonud ühtegi ilmse ebaõnnestumise näidet. Kas teilon?

  10. Eestis on omavalitsusi elaniku kohta märgatavalt rohkem kui naabritel • Kohalik omavalitsusEuroopas (2011) • Eesti 226 (elanikke 1,29 milj) • Läti 119 (2,07 milj) • Leedu 60 (3,18 milj) • Taani 98 (5,58 milj) • Soome 336 (5,41 milj) • Rootsi 290 (9,52 milj) • Aga... • Prantsusmaa 36 697

  11. Vabatahtlik liitumine vaikselt toimub, aga... • 1991 oli Eestis 256 omavalitsust • 2013 on 226 valda ja linna • Kas 2035 jääb ikka veel ca 200 omavalitsust? On see Eestile optimaalne ja jõukohane? • Pigem võib arvata, et mingi reform tuleb varem või hiljem. Ja mida hiljem, seda radikaalsem.

  12. Kuus võimalikku mudelit – pakutud regionaalministri poolt aruteluks sügisel 2012 • Minivaldade Eesti • Omavalitsusliitude Eesti • Kihelkondade Eesti • Tõmbekeskuste Eesti • Maakondade Eesti • Kahetasandiline Eesti

  13. Kes vastasid? • KOVid (29) • Omavalitsusliidud – Harju, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru, ELL, EMOL • Maavalitsused – Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi, Võru • Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Liikumine Kodukant, Patsientide Esindusühing • Erakonnad – Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond • Eksperdid ja ülikoolid – Tartu Ülikool geograafia õppetool (Garri Raagmaa), Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, TTÜ Avaliku Halduse Instituut ja Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut • Kokku 67 vastust

  14. Erinevate valikute osakaal kõigi vastanute seas

  15. Tõmbekeskuste Eesti - uus kvaliteet • Praegu kavandatava muutuse eesmärgiks on eelkõige tugevdada kohalikke tõmbekeskuseid ja kujundada nende ümber senisest tugevamad omavalitsused, et pakkuda inimestele neile võimalikult lähedases keskuses kõike vajalikku. • See, mida pakume, ei ole valdade liitmine natuke suuremaks. See on visioon, et kõigi omavalitsuste võimekus tugevneb tasemele, mida täna suudab pakkuda oma elanikele vaid tugevam osa neist. • Et tekiks sellised omavalitsused, mis tõepoolest suudavad olla oma piirkonna edu hoidjad.

  16. Mis on tõmbekeskus? • Toimepiirkonna keskus(nt planeeringus Eesti 2030+). • 1) Regionaalsed toimepiirkonnad – Tallinn, Tartu • 2) Maakonnatasandi toimepiirkond on ala, kust on võimalik jõuda tööle, kooli, igapäevateenusteni poole tunniga. On peamiseks töö ja teenustega seotud pendelrände sihtkohaks mitmele ümberkaudsele omavalitsusele. • 3) Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond. Nende roll on toetada maakonnakeskusi – kui need (näit vahemaade tõttu) üksi ei suuda pakkuda kõigile maakonna elanikele vajalikke teenuseid.

  17. Tõmbekeskuste määratlemise võimalikke kriteeriume • Maakonnakeskus on kindlasti tõmbekeskus • Tiheasustusega asula, kindla tagamaaga • Haridus: jätkusuutlik gümnaasium või vähemalt tugev põhikool • Ümbruse elanike peamine tööl käimise koht • Huviharidus, tervisekeskus, vabaaja võimalused • Esmatarbe- ja tööstuskaupade pood, apteek, kohvik, tankla, sularahaautomaat • Ühistranspordi sõlmpeatus • NB! Tähtis on oluliste tunnuste kogum!

  18. Mida annab suurem ja tugevam omavalitsus kohalikule inimesele? • Ei garanteeri, aga suudab tõenäolisemalt toetada koolide, sh gümnaasiumide jätkamist väiksemates keskustes; • Suudab usutavasti teha midagi enamat ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise toetuseks kohapeal. • Väikese ja väeti omavalitsuse elanikust saab tugeva omavalitsuse elanik kaasnevate soodustuste ja võimalusega rääkida valijana kaasa suurema piirkonna asjades; • Mõttetult konkureerivate tegevuste ja investeeringute pealt kokkuhoitud raha saab koos suunata teistesse kohalikele inimestele olulistesse asjadesse; • Võimekam projektirahade taotleja kohaliku elu arenguks, eriti suurte projektide puhul

  19. Mida võidab ettevõtja? • Tekib tugevam piirkonna huvide kaitsja riigi tasemel – sõna jõud • Vajalikud load ja kooskõlastused ühest kohast – lihtne, selge, läbipaistev • Suudab paremini mõtestada kogu piirkonna planeerimist ja arengut – suur pilt • Suudab paremini asju ajada ametikoolidega, et seal õpetataks kohalikele ettevõtetele vajalikku • Suudab paremini mõjutada näit ühistranspordi korraldust, et inimesed saaks tööle, lapsed kooli jne

  20. Ka määramatuse lõpetamine on võit • Kui 2017 reformi ei toimu, jääb haldusreform tõenäoliselt üheks avaliku debati pidevaks teemaks veel aastateks. • See määramatus tuleviku suhtes takistab kohapeal paljude arengute osas kindlaid plaane teha. • Pidev tunne vaiksest kindla plaanita taandumisest, mille lõppu ei paista, tekitab kohalikes inimestes täiendavat ebakindlust.

  21. Võimalikke vastuargumente reformile • Ääremaastumine suureneb veelgi? • Kaugeneb inimesest! • Omavalitsuse-põhise identiteedi kadumine? • Oht kohalikule demokraatiale? • Põhiseadus ei luba kedagi liita? • Oht kaotada tasandusfondist praegu saadavat toetust • Vaja ümberkorraldusi ühistranspordi võrgus

  22. Kuidas läheb protsess edasi? - seaduse väljatöötamiskavatsus – märts 2013 • läbirääkimised tõmbekeskuste määramiseks maakondades – aprill-august 2013 • Reformi raamseaduse eelnõu – sügis 2013 • Seaduse vastuvõtmine Riigikogus • Omavalitsused valivad seejärel ise, millise kokkulepitud tõmbekeskusega liituda • Valimised uutes tugevates omavalitsustes – sügis 2017

  23. Tänan kaasamõtlemise eest! sulev.valner@regionaalminister.ee 53 079 322 http://haldusreform.wordpress.com/

More Related