1 / 13

EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND

EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND. MIS ON EELARVE?. EELARVE ON RAHALINE PLAAN EELARVEAASTA JOOKSUL LAEKUVATE TULUDE JA KULUDE KOHTA DEMOKRAATLIKU RIIGI EELARVE PÕHIEESMÄRK ON VÕIMALDADA RIIGI ELANIKELE ÜHISHÜVEDE KÄTTESAADAVUS. ERAHÜVIS JA ÜHISHÜVIS.

duard
Download Presentation

EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND

  2. MIS ON EELARVE? • EELARVE ON RAHALINE PLAAN EELARVEAASTA JOOKSUL LAEKUVATE TULUDE JA KULUDE KOHTA • DEMOKRAATLIKU RIIGI EELARVE PÕHIEESMÄRK ON VÕIMALDADA RIIGI ELANIKELE ÜHISHÜVEDE KÄTTESAADAVUS

  3. ERAHÜVIS JA ÜHISHÜVIS

  4. Kuna ühishüvesid on palju, peab riik tegema valiku – milliste ühishüvede rahastamist eelistada. • Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös tuliste vaidluste saatel

  5. RAHANDUSAASTA • Eestis kattub rahandusaasta astronoomilise aastaga – 1. jaanuarist – 31. detsembrini. (nt. Jaapanis algab rahandusaasta 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil)

  6. MAKSUPOLIITIKA – määrab milliseid makse riik kogub KULUPOLIITIKA – tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada EELARVEPOLIITIKA KOOSNEB MAKSUPOLIITIKAST JA KULUPOLIITIKAKS

  7. EELARVE TASAKAAL Kui planeeritud kulud ületavad tulusid nimetatakse olukorda EELARVEDEFITSIIDIKS (Eestis 2003. aastal) Kui tulusid laekub oodatust rohkem nimetatakse olukorda EELARVE ÜLEJÄÄGIKS (siis koostab riik lisaeelarve) Muidugi on parem, kui riigi eelarve on tasakaalus

  8. MAJANDUSLIK ASPEKT – mida rohkem maksutulusid, seda rohkem saab riik sekkuda majandusse ja pakkuda riigi elanikele ühishüvesid. Samas pärsib suur maksukoormus turumajanduse arengut SOTSIAALNE ASPEKT – maksupoliitikaga saab reguleerida inimeste sissetuleku erinevusi neid suurendades või vähendades EELARVE ASPEKTID

  9. OTSESED - Võetakse maha otse palgast TULUMAKS SOTSIAALMAKS TÖÖTUSKINDLUSTUS KAUDSED – moodustavad teenuste või kaupade hinnalisa (tarbimismaksud), või nõutakse need maksumaksjalt eraldi sisse KÄIBEMAKS AKTSIISIMAKS MAAMAKS TOLLIMAKS MAKSUD JAGUNEVAD

  10. PROPOTSIONAALNE TULUMAKS – kõikidelt maksumaksjatelt kogutakse kindel protsent tulust (Eestis 23%) PROGRESSEERUV TULUMAKS – sotsiaaldemokraatlik lähenemine: mida suurem tulu, seda suurem tulumaks (Euroopas ülekaalus – Eestis pooldab seda Keskerakond)) TULUMAKSU LIIGID

  11. TARBIMISMAKS • Levinuim tarbimismaks käibemaks (Eestis 18%) • Tarbimismaksuga saab mõjutada tarbimiskäitumist (nt. Kõrged maksud tubakale, alkoholile, bensiinile soodustavad tervislikku elustiili; pakendimaks rõhub loodussäästlikkusele jne.)

  12. KOV eelarve • Omavalitsuse eelarve tulud saabuvad kahest allikast: • Teatud protsent riiklikest maksudest (tulumaks, maamaks) • Kohalikud maksud (nt. reklaamimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks jne.)

  13. Kambja valla 2004 eelarve kulud • 71 % haridus • 10 % valla valitsemiskulud • 7 % vaba aeg, kultuur religioon • 6 % sotsiaalne kaitse • 4 % majandus (transport, majandushaldus) • Ülejäänud 2%– tervishoid, keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajandus, avalik kord ja julgeolek

More Related