Eesti lähiaja eelarve- ja majanduspoliitikast

1. Eesti lähiaja eelarve- ja majanduspoliitikast Andrus Säälik 18.veebruar 2009

2. Ebasoodne väliskeskkond

3. 2009. aasta SKP prognooside areng

4. EL liikmesriikide majanduskasv Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009.

5. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009.

6. 2. Eesti viimased makromajandusarengud

7. Muutused majanduskeskkonnas • Väliskeskkond: • Kasvu aeglustumine ja hinnalangus toormeturgudel. • Ebakindlus tulevikuväljavaadete osas väga suur. • Finantskriisi mõjud on reaalmajandusse alles jõudmas. • Sisemajandus: • Kindlustunde alanemine. • Kinnisvaraturu kiirem jahtumine. • Laenuraha juurdevoolu peatumine. • Sisenõudluse kasvu alanemine oodatust kiiremini.

8. Majanduskasv alaneb

9. Tarbijad riigi osas pessimistlikud Makro = riigi maj. olukord + töötus +12 kuud Mikro = pere rah. olukord praegu + maj. olukord ja säästud +12 kuud

10. Ebakindlus pärsib tarbimisvalmidust

11. Makromajandusprognoos • Majanduskasvu pidurdumine on olnud oodatust kiirem. • Majanduskasv püsib negatiivne nii 2008. kui 2009. aastal. • Erinevalt RM viimasest ametlikust prognoosist on tõenäoliselt ka 2010 kasv negatiivne. • Kohandumise ulatus oodatust suurem, kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli alahinnatud. • Finantssektori negatiivne mõju võimendab langustsüklit. • Taastumine saab toimuda ainult koos eksporditurgude kasvule pöördumisega. • Tööturg reageerib. • Palgakasv aeglustub. • Koondamised, töötute arv suureneb. • Palga ja hõive langus mõjub eksportivale sektorile positiivselt. • Inflatsioonisurved kiiresti taandumas. • Toormehindade langus (energia). • Sisemaised nõudluspoolsed hinnasurved vähenenud.

12. Eesti majanduse reaalkasv

13. Eesti majanduse nominaalkasv

14. Inflatsioon alaneb kiirelt

15. Inflatsioon on aeglustumas mootorikütuse odavnemise, toiduainete hinnatõusu pidurdumise ning kodumaiste tegurite taandumise tõttu

16. Eesti majandus ja eelarve 2008 – RM esialgne hinnang; 2009 – lisaeelarve aluseks olev riskistsenaarium.

17. Riskid • Väliskeskkond • Finantskriisi mõjude süvenemine. • Kaubanduspartnerite majanduskasvu ulatuslikum aeglustumine. • Riikide poliitikameetmete positiivsemad mõjud. • Hindade volatiilsus toormeturgudel. • Eesti majanduse kohandumise ulatus: • Negatiivsem majandusolukord on alles inimesteni jõudmas – ebakindlus suur. • Pankade karmistunud laenutingimused.

18. 3. Mis edasi?

19. Majanduspoliitika põhiküsimused • Üldine eesmärk: • Makromajanduslik stabiilsus ja paindlikkus ning sise- ja välistasakaalu tagamine. • Konservatiivne eelarvepoliitika. • Euro kasutuselevõtmine. • Rutakad muudatused senises poliitikas poleks koheselt mõistlikud: • Reservide kogumine headel aegadel oli õigustatud. • Valuutakomitee süsteem tagab stabiilsuse. • Kohandumisel peamine küsimus, kas majanduse paindlikkus on piisav. • Suuremad probleemid: • Tööturg ja rahvastiku vananemine. • Jooksevkonto defitsiit. • Inflatsioon. • Palkade ja tootlikkuse kasvu lahknevused. • Finantsturg – risk välisrahastamise peatumiseks, võimalikud lahendused. • Eelarvepoliitika jäikus.

20. Inflatsioonikriteeriumi täitmine tõenäolisem alates 2010. aastast

21. Miks konservatiivne eelarvepoliitika • Makromajanduslik stabiilsus. • Majandusarenguks on olulisem stabiilne ja soodne ettevõtlus-keskkond, mitte võimalikult suured eelarvelised kulutused. • Vananev rahvastik. • Ilma konservatiivsuseta pole eelarvepoliitika pikaajalist jätkusuutlikkust. • Madalam potentsiaalne majanduskasv. • Suurenevad tervishoiu- ja pensionikulutused. • Defitsiit napilt alla 3% SKPst pole piisav. • Võlakoormus peab vähenema, 60% SKPst pole piisav tagamaks jätkusuutlikkust.

22. Valitsussektori võlakoormuse suurenemine

23. EL15 riigireitingud Allikas: Standard & Poor’s. Sovereign Ratings in The European Union. London, 21 February 2002.

24. TÄNAN

25. Taustainformatsioon. Maastrichti nominaalse konvergentsi kriteeriumid

26. Maastrichti kriteeriumid • EMU täisliikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ELi liikmesriigid, kes veel ühisraha ei kasuta, osalema vahetuskursi-mehhanismis ERM II ja viima oma majandusnäitajad vastavusse riigirahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust hindavate Maastrichti nominaalse konvergentsikriteeriumidega. • Kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMUs oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. • Lisaks nominaalsetele konvergentsikriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja ECB euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, makse-bilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad riigid viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse EL õigusega.

27. Maastrichti kriteeriumid • Inflatsioonimäär ei ületa rohkem kui 1,5%punkti võrra kolmehinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. • Riigi suhtes ei kehti EL Ministrite Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta: • valitsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKPst; • valitsussektori võlg on väiksem kui 60% SKPst. • Kinnipidamine ERM IIga ettenähtud nominaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. • Pikaajaline intressimäär (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud riigi võlakirjade intressimäär) ei tohi ületada rohkem kui 2%punkti võrra kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.

28. Hindade stabiilsus • Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik peab saavutama hinnastabiilsuse kõrge taseme, mis tähendab, et tema inflatsiooni peab olema lähedane hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmes-riigi omale. • Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest: Liikmesriigi hinnaarengud on jätkusuutlikud ning keskmine inflatsioonimäär aasta jooksul enne hindamist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra maksimaalselt kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi keskmist; • Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti.

29. Valitsuse eelarvepositsiooni jätkusuutlikkus • Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik peab saavutama eelarvepositsiooni jätkusuutlikkuse, mis tähendab, et temaeelarvedefitsiit ei ole ülemäärane artikkel 104(6) mõttes. • Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumite kohta: Hindamise hetkel ei kehti liikmesriigi suhtes Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi (excessive deficit) olemasolu kohta artikkel 104(6) alusel. • Lepingu Protokoll ülemäärase eelarvedefitsiidi kohta:valitsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKPst ja valitsussektori võlg on väiksem kui 60% SKPst (mõlemad ESA 95 metoodika järgi).

30. Vahetuskursi stabiilsus • Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik on kinnipidanud ERM IIga ettenähtud normaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. • Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest: Liikmesriik on kinnipidanud ERM IIga ettenähtud normaalsetest kõikumispiirangutest ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne hindamist.Liikmesriik ei ole omal algatusel devalveerinud oma vääringut ühegi teise liikmes-riigi vääringu suhtes sama perioodi jooksul.

31. Konvergentsi jätkusuutlikkus • Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik peab olema saavutanud oma konvergentsi jätkusuutlikkuse ERM IIs, mida peegeldab pikaajaline intressimäär. • Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest: Liikmesriigi keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär aasta jooksul enne hindamist ei ületa rohkem kui 2 protsendipunkti võrra maksimaalselt kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi keskmist. • Intressimäärasid mõõdetakse valitsuse pikaajaliste (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud) võlakirjade või võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti.

32. Lisa

33. General government fiscal position

34. Majandusarengu indikaatorid viitavad languse süvenemisele

35. Erasektori laenujäägi kasv peatumas(laenujäägi kuine juurdekasv, 3 kuu keskmine)

36. Kodumajapidamiste kuised intressi- maksed ületavad laenujäägi kasvu!

37. Growth of monthly labour costs (in EUR) Average monthly labour costs, defined as total labour costs per month divided by the corresponding number of employees, expressed as full-time units.

38. Monthly labour costs Average monthly labour costs, defined as total labour costs per month divided by the corresponding number of employees, expressed as full-time units.