1 / 30

KESKKONNAÖKONOOMIKA IV ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORM

KESKKONNAÖKONOOMIKA IV ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORM. Sissejuhatus. Väliskulud – ettevõtlusega seotud kulud, mida ettevõtte ise ei maksa AGA lõppkokkuvõttes peab ühiskond selle ikka kinni maksma

conley
Download Presentation

KESKKONNAÖKONOOMIKA IV ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KESKKONNAÖKONOOMIKA IV ÖKOLOOGILINEMAKSUREFORM

  2. Sissejuhatus • Väliskulud – ettevõtlusega seotud kulud, mida ettevõtte ise ei maksa AGA lõppkokkuvõttes peab ühiskond selle ikka kinni maksma • Väliskulude internaliseerimine – ettevõttele või tarbijale kehtestatakse maks, mis sunnib teda kahjustavat tegevust lõpetama või kahjud kinni maksma • Keskkonnamahukas majandus – põhineb loodusressursside kasutamisel, pole üldiselt jätkusuutlik • Tööjõumahukas majandus – tekitab tööhõivet, on jätkusuutlikum Ometi maksustakse Eestis peamiselt tööjõudu: sotsiaalmaks, tulumaks jt. Enn ÖMR-i polnud keskkonnatasud eriti tuntavad ega suunavad Ressursiväärtpaberi idee – ressursside kasutamise õigus laieneb ka üksikisikuile

  3. Ajalugu • 1991 – Eesti rakendab keskkonnamakse, mis tõusid tasapisi • 1997 – Pakendiaktsiis • 2003 – Raskeveokimaks • 2006 – Keskkonnatasude seadus – keskkonnatasud tõusid hüppeliselt, 2,3% SKP-st

  4. MIS ON ÖKOLOOGILINEMAKSUREFORM (ÖMR)? ÖMR on laiaulatuslikemõjudegaühiskondlikmuutus, millegapüütaksetagada: • et majanduseduei tooks kaasatööpuudusetõusujaulatuslikkukeskkonnakahju. • et ökosüsteemide teenustest sõltuv majandus oleks jätkusuutlik

  5. ÖMR EESMÄRGID(1) • Nihutadamaksukoormustööjõumaksustamiseltloodusressursikasutamiseningkeskkonnasaastamisemaksustamiseleseejuuresüldistmaksukoormustsuurendamata; • Toetadakeskkonnasõbralikketehnoloogilisimuutusi (vastupidiseltnn “toruotsa” lahendustele), stmuutatoodeteelutsüklidkeskkonnasõbralikumaks; • Edendadainnovatsioonijaparandadaseeläbiriigikonkurentsivõimet;

  6. ÖMR EESMÄRGID(2) • Muutaelanikeigapäevaseidtarbimisharjumusikeskkonnasõbralikumaks; • Parandadakeskkonnakvaliteeti; • Tõhustadaniitööstusekuikodutarbijateenergiakasutustjaloodusressurssidesäästlikkukasutamist – suurendada majanduse ökoefektiivsust; • Elavdadauutetöökohtadeloomistjaläbisellemajandustegevust (shvähemarenenudpiirkondades).

  7. ÖMR ja SÄÄSTEV ARENG ÖMR vaatab arengut tervikuna ja lähtub säästvaarengu põhimõttest: sotsiaal-, majandus–, jakeskkonnaprobleeme tuleb vaadelda üksteisegaseoses ja tasakaalustatult. Põhimõtted: • silmas peetakse nii inimesi, majandust kui loodust; • saastaja maksab endapoolt loodusele tekitatud kahju eest; • kasutatud loodusvarade väärtus peab toote hinnas adekvaatselt sisalduma.

  8. TEHNOLOOGILINE INNOVATSIOON: ARENGUSÜST MAJANDUSELE! • Reform annab tõuke majanduse ümberstruktureerimisele: arenema hakkavad tipptehnoloogiad, energiasäästu tehnikad jm loodussõbralikud lahendused; • Oluliseks muutub toote elutsükli keskkonnasõbralikkus; • Kuna innovatiivsed lahendused on reformi oluline komponent, aitab reform kaasa ka teadmistepõhise ühiskonnamudeli saavutamisele.

  9. ÜLDINE MAKSUKOORMUS • ÖMR eesmärk ei ole tõsta üldist maksukoormust, vaid nihutada maksud ümber tööjõu maksustamiselt loodusressursside kasutamise maksustamisele. • Väheneb maksukoormus tööjõule ning suureneb loodusressurssi kulutavatele sektoritele ja tööstusharudele. • Tulemus: riik saab oma maksud endiselt kätte ja samas suunab maksusüsteem säästlikumalt tarbima ning keskkonnateadlikult käituma. • Ökomaksureform on valdavalt tuluneutraalne, st keskkonnamaksude tulu “kompenseeritakse” tööstusele ja avalikkusele teiste maksude alandamise kaudu.

  10. TAUST • Globaalne dimensioon: kliimasoojenemine ja teised süvenevad keskkonnaprobleemid; uued turud ja arenevad riigid seavad väljakutseid majanduse konkurentsivõimele. • Euroopa Liidu algatused: EL on deklareerinud oma eesmärgiks muutuda maailma konkurentsivõimeliseimaks majanduseks; ökoefektiivsus kui võti konkurentsivõime säilitamiseks ja edendamiseks (Hollandi eesistumise prioriteet); tööhõive probleemide leevendamise vajadus; traditsioonilised poliitika instrumendid ei ole andnud soovitud tulemusi keskkonnaseisundi parandamisel.

  11. EESTI TAUST • Koormuskeskkonnalekasvabpidevalt; • Keskkonnakahjulikudsubsiidiumidannavadvalesidturusignaale; • Alternatiivenergeetikapole majanduslikultkonkurentsivõimeline; • Väliskuludei ole tänareeglinatootehindasisestatud; • Ettevõttedvajavadtuge, et rakendadainnovaatilisilahendusi; • Tööhõiveprobleemidtekitavadteisisotsiaalprobleeme;

  12. Keskkonnakaitselised majandushoovad:•energia- ja transpordimaksud,•loodusvarade kasutamise ja saastemaksud,•saastekvootidega kauplemine,•maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele,•keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine.

  13. Keskkonnamaksud: • energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis)•transpordimaksud (automaksud, teemaksud)•saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud)Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki:•MÕJUTADA KÄITUMIST•SAADA TULU

  14. Energiamaksud • Bensiin on kõrgemalt maksustatud kui diiselkütus – see on põhjendamatu • Vedelgaasi kõrge maksustamine on põhjendamatu • Vedelkütuste erimärgistamine ja vastavad dotatsioonid on osaliselt põhjendamata • Biokütustele kehtib aktsiisivabastus, kuid seda tuleks täiendavalt põhjendada • Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatava põlevkivi maksusoodustus on põhjendamata (riigiabi!) • EL rakendab aastast 2005 CO2 heitmekaubandust

  15. Transpordimaksud • Sõiduki registreerimismaks – topeltmaksustamise oht, ebastabiilne maks • Sõiduki aastamaks – võiks sõltuda mootori võimsusest ja CO2 heitest • EL-is ühtlustamata • Eestis on palju luksusautosid ja väärkasutusega maastureid, üle 2-liitrise töömahuga autosid 24% (EL keskmine 9-12%) • Transiitvedude maksustamise idee

  16. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS

  17. Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides

  18. KUIDAS REFORMI LÄBI VIIA? (1) • Muudatusedpeavadpõhinemapõhjalikulmõjudeanalüüsil; • Reform tulebelluviiajärk-järguliseltjamuutustestvaraetteteatada, et andaettevõtetelekohanemisruumija –aega; • ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust. • Reform eisaapiirdudamõnemaksumuudatusega, vaidkombineeridatuleberinevaidmeetmeid.

  19. KUIDAS REFORMI LÄBI VIIA? (2) • ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks • Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on kulude ja tulude sidumine lubamatu.

  20. Loodetavad tulemused ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja lõpptarbimise säästlikumate tehnoloogiate edendamiseks. Paralleelselt ÖMRiga tehakse energiasäästuinvesteeringuid.ÖMR ohjab autode kasutamist ning aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto kasutamisele.

  21. KELLE ABIL? Avalikkusekaasamine: Reformieesmärgidpeavadolemaavalikkuselemõistetavad, kuna see puudutabigaühtmeist; Selgitadaerinevatelesihtrühmadelemaksureformieesmärkejaoodatavaidtulemusi; Ekspertidekaasamine⇒professionaalnetulemus Kasutadavõimalikulthästiolemasolevaidteadmisi; Kaasatamajandus-, sotsiaal- jakeskkonnavaldkonnaeksperte.

  22. POTENTSIAAL • Inimesele:puhtamjatervislikumelukeskkond, rohkemrõõmuloodusest, rohkemtöökohtijaheaolu. • Ettevõttele:odavamtööjõud, motiveerivadmeetmedtehnoloogilisteksuuendusteks. • Riigile:garanteeritudmaksutulu, et lahendadakeskkonna-, sotsiaal- jamajandusprobleeme; lihtsamjaodavampoliitikateelluviimine; eeldusedrahvaterviseparanemiseks; Eestikui (loodus)turismimaaatraktiivsusekasv.

  23. ELLUVIIMINE Eestis loetakse keskkonnamaksudeks: • Energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud • Transpordimaksud: mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele • Saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud: õhu-, vee- ja pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid

  24. Keskkonnamaksude ja –tasude laekumine Eestis

  25. KESKKONNATASUDE LAEKUMINE (TUH EEK)

  26. NB! Milline on kaevandusvete erikasutuse õiglane tasumäär?

  27. Olmejäätmete ladestamise maksud on endiselt madalad • Põlevkivi poolkoksi ohtliku jäätme tasu on madalam olmejäätmete omast – skandaalne subsideerimine

  28. Maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade hüpoteetiline kasv aastas, % eelmise aasta tasumäärast

More Related