Keskkonnaökonoomika VI

1. Keskkonnaökonoomika VI Saastamise optimeerimine

2. Sisukord • Coase’i teoreem ja saastekaubandus • Saaste vähendamise regulatoorsed instrumendid • Kuznetsi võrrand ja saastamise üldine vähenemine

3. 1. Coase’i teoreem ja saastekaubandus

4. Mida teha lärmaka ööklubiga, kes rikub öörahu? • Keelata öörahu rikkumine avaliku korra eeskirjaga • Kehtestada maks, mis on ööklubile lärmist mõjutatud inimeste töövõime ja tervise halvenemise hinna suurune summa • Ööklubi maksab ise kannatanutele • Kui aga inimesed on soetanud omale korterid majja, kus juba ööklubi asus, siis võib-olla peaksid hoopis nemad maksma ööklubile, et öösel vaikus oleks.

5. Andrese ja Pearu tüli optimaalne lahend • Andres soovib oma maal oleva soo kuivendada ja saaks siis kasu 2000 krooni • Pearu aga, kes kasutab soo veerežiimi reguleerivat mõju, saaks aga kahju 6000 krooni • Pearu võiks ennetavalt maksta Andresele 4000 krooni, et see jätaks soo kuivendamata – mõlema võit 2000 krooni. Pearu ostaks endale õiguse otsustada, kuidas sood võib kasutada. • Kui aga Andrese tulu soo kuivendamisest oleks 10 000 krooni, siis võiks ise maksta Pearule 8000 krooni kahjutasu – mõlema võit 2000 krooni

6. Piirtulu ja piirkulu Coase’i teoreem Tehas reostab 100 ühikuga jõge Tehasest allavoolu on asula, kes kasutab jõe vett. Reostuse viimine nulli tähendab tehase sulgemist. Reostuse suurenemine suurendab asula kulutusi ja kahju, kuid samas ka tehase tulu. Optimaalne reostamise või mittereostamise maks Optimaalne reostus

7. Coase’i teoreem: • Esialgselomandisuhete (võikäsutusõiguste) jaotuselpuudubtähtsusefektiivsuseseisukohalt, kuinendeomandisuhetemuutmisegaseotudtehingukuludpuuduvad. Pareto optimum: turul toimuvad vabad vahetused viivad ressursside jaotuse kõige tulusama kombinatsioonini Järelikult riik peaks tegema reeglid, mille järgi vahetuskulud on väikesed

8. Piirtulu ja piirkulu Coase’i teoreem • Oletame, et asulaid oli 50. • Kui tehasel on reostamise õigus, siis võib olla olukord, kus 49 asulat on nõus maksma reostuse vähendamise eest, kuid üks ei maksa ja reostust ei vähendata. • Kui asulatel õigus puhtale veele, siis võib olla olukord, kus 49 asulat on hüvitisega nõus, kus üks ei ole ja tehas pannakse kinni. • Järelikult: • Väheste osaliste korral on eelistatud eraviisiline õigustega kauplemine • Paljude osalisete korral eelistatud avaliku võimu sekkumine, näiteks maks, mis töötab ka läbi turu, kuid määrad kehtestab võim

9. Mis reaalselt reostamisturul juhtub? • Vaesus toob kaasa suurema reostuse • Rikas omavalitsus säilitab rohkem kaitsealasid • Coase’i teoreemi rakendamisel tavaliselt keskkond kannatab

10. Coase’i teoreem võib töötada piiriülese saaste korral Saksamaal ei olevat Klein-Blittersdorfi vald suutnud ei poliitiliselt ega ka kohtu kaudu saavutada oma Prantsuse naabervallalt loobumist prügipõletusseadme rajamisest. Küll aga saavutati lahendus omavaheliste läbirääkimistega, mille tulemusena sakslased ostsid prantslastelt õhu reostusõiguse lihtsalt ära

11. Väetamine on loomulik õigus, mis samas tekitab vältimatult reostust Baden-Württembergis kasutatavat nn veepenni, mis on kompensatsioon talunikele väetamisõigusest (osalise) loobumise eest. Talunikel on muidu õigus saastada vett põldude väetamisega.

12. Maks, kulu Saastamise vähendamise piirkulu T – maks Q – saastemäär

13. Saaste vähendamise piirkulu Saastekaubanduse näide Emiteerivad kokku 100 ühikut saastet, kumbki 50 ühikut. Kehtestatakse eesmärk vähendada saastet 40 ühikut, kumbki 20 ühikut. Esimese ettevõtte piirkulu on 20 ühiku korral 200$ ja teisel 600$. Kokku esimesel ettevõttel 2000$ (A) ja teisel 6000$ (B+C+D). Kogu saaste vähendamise kulu on 40 saasteühiku korral 8000$ (A+B+C+D). Kui esimene ettevõte müüb 10 ühiku suuruse saasteõiguse teisele ettevõttele ja vähendab oma saastet 30 ühikut, siis tekkib uus tasakaal. Esimese ettevõtte saaste vähendamise piirkulu kasvab 300$ ja kokku kulub 4 500$ (A+B). Teise ettevõtte saaste vähendamise piirkulu on 10 ühiku vähendamisel 300$ ja kokku kulub 1 500$ (C). Teine ettevõte maksab esimesele 10 ühiku eest 3000$, mis toob kaasa kogukulud esimesel ettevõttel 4500-3000=1500$ ja teisel ettevõttel 1500+3000=4500$. Kokku kulub 6000$ (A+B+C). D näitab 2 000$ kokkuhoidu sellise lahenduse korral. Sama tulemus väiksemate kuludega!

14. 2. Saastamise vähendamise regulatiivsed instrumendid

15. Mida arvestada saaste vähendamise meetodi valikul? • Kas tegu on lokaalselt, regionaalselt või globaalselt mõjuva saastega? • Kas mõju kasvab võrdeliselt saastekogusega või hüppeliselt teatud lävendil? • Kas tegu on saasteainega, mis laguneb keskkonnas või akumuleerub • Hästi hajuva saaste korral on otstarbekas rakendada müüdavaid saastelubasid koos kogu emissiooni piiramisega (CO2, NOx jmt õhku). • Kas hoida mingi lubatud saaste kogus vanadele tööstustele? • Jõgede puhul oluline saaste koguste sõltumine vooluhulgast, et tagada normist kinnipidamine. Vajalik vesikonna juhtimine. • Kohaliku levikuga saaste puhul rakendada luba ja kaasnevat maksu. Suurt kahju tegevate saasteainete korral on oluline normidest kinni pidamine (näiteks raskmetallid). • Kui saastest tingitud kahjude piirkulu kasv on kiire ja saaste vähendamise piirkulu on suhteliselt stabiilne, siis võib väike viga saaste maksustamisel tuua kaasa suure kahju ja otstarbekam on kehtestada lubatud saaste kogused

16. Saastekontroll eksponentsiaalse kahju korral Saasteühiku maksu korral tekib siin oht, et ettevõte eelistab saastada üle optimumi ja põhjustab suure keskkonnakahju. Seega mõistlik kehtestada norm keskkonnakahju puhastamiskulu

17. Saastekontroll eksponentsiaalse puhastamiskulu korral Normeerimise korral tekib oht, et liiga väike lubatud saastekogus toob väikeste keskkonnakahjude juures kaasa suure majandusliku kulu

18. Saasteaine võib keskkonnas akumuleeruda!

19. Saastemaksu mõju Saastamise määr

20. Saastetrahvi mõju

21. 3. Kuznetsi võrrand

22. Kuznetsi võrrandi seletus  Tööstusliku arengu alguses kasvab saastamine koos industrialiseerumisega  Kui põhilised füüsilised vajadused on täidetud, suureneb tähelepanu keskkonnaküsimustele ja trend pöördub. Ühiskonnas on tahet ja vahendeid reostuse vähendamiseks. Seos on ilmnenud näiteks vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide korral.

23. Õhusaaste muutused Saksamaal

24. Optimistlik Kuznetsi võrrand

26. Kas Kuznetsi kellukesse saab tunneli kaevata?

27. Aga metsade pindala endiselt väheneb

28. Kuznetsi võrrand on illusioon? • Kuznetsi seost ei ole täheldatud nende näitajate osas, mille mõju ei ole kohalik ega regionaalne, näiteks kasvuhoonegaasid. Näiteks ei ole energia, maa ja teiste ressursside kasutus („ökoloogiline jalajälg”) vähenenud koos SKT kasvuga. Kui ka energia kasutuse suhe tegelikku SKTsse on vähenenud, siis kogu energiakasutus kõige arenenumates maades on kasvanud. • Mitmed keskkonnateenused, näiteks mageveevarud ja reziim, mullaviljakus, kalavarud jt on arenenud maades jätkuvalt vähenenud. Võib-olla pole me energiakasutuse vähendamiseks veel piisavalt rikkad – Kuznetsi võrrand võib erinevate näitajate osas olla asünkroonne