1 / 49

Arvestuse alused

Arvestuse alused. BCU 0141 6EAP. Ainetöö – MR tudengid BCU 0142 2 EAP. Pille Kaarlõp MA, lektor TTÜ Tallinna Kolledž majanduse ja ökonoomika lektoraat pille.kaarlop@ttu.ee. Õppeaine eesmärk.

Download Presentation

Arvestuse alused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Arvestusealused BCU0141 6EAP Ainetöö – MR tudengid BCU0142 2 EAP

  2. Pille Kaarlõp MA, lektor • TTÜ Tallinna Kolledž • majanduse ja ökonoomika lektoraat • pille.kaarlop@ttu.ee

  3. Õppeaine eesmärk • Tutvustada majandusarvestuse olemust läbi ajaloolise arengu, anda ülevaade põhimõtetest finantsarvestuses ning ettevõtja vastutusest raamatupidamise korraldamisel; • Omandada oskused tüüpiliste majandustehingute kajastamiseks ning peamiste finantsaruannete koostamiseks

  4. Aineprogramm • Kätte saadav kõigile Moodle keskkonnast • Kasutatav ID-kaardiga • Lisada enda pilt • moodle.e-ope.ee • Paroolid • Päevane õppegrupp: arvestus12-päev • Kaugõppegrupp: arvestus12-kaug

  5. Kirjalikud tööd • Õppeperioodi jooksul • Auditooriumis lahendamisele tulevad ülesanded • Kodutööd • Testid Moodle keskkonnas • Eksam: (test + ülesanne) • BDMR eriala üliõpilastel ainetöö

  6. Hindamise põhimõtted • Kodutööd, Moodle testid ja muud hindelised ülesanded moodustavad lõpphindest 40 punkti • Õppeaine lõpeb kirjaliku eksamiga Moodle keskkonnas. • Eksam koosneb testist ja ülesandest, 60 punkti. • 91 – 100 punkti – 5 (suurepärane) • 81 – 90 punkti – 4 (väga hea) • 71 – 80 punkti – 3 (hea) • 61 – 70 punkti – 2 (rahuldav) • 51 – 60 punkti – 1 (kasin) • Järeleksami puhul kodutöid ja teisi hindelisi töid ei arvestata. Eksam annab tulemuse 100 punkti arvestuses

  7. Kindlasti vajalik: • Kalkulaator – liitmiseks, lahutamiseks, korrutamiseks ja jagamiseks • Konspekt - informatsiooni jäädvustamiseks, ülesannete lahendamiseks • Järjepidev õpe – loengute külastamine ja koduste ülesannete lahendamine • Hindeliste tööde sooritamine

  8. Arvestuse alused - ainetöö • Õppeaine eesmärk: • Ainetöö eesmärgiks on anda üliõpilasele võimalus oma teadmiste ja oskuste näitamiseks kirjalikus vormis. • Õppeaine maht: 2 EAP • Eeldusained: • Arvestuse alused • Informaatika

  9. Programm Üliõpilasel on ainetööde teemade nimekiri Moodle keskkonnas. Töö kirjutamisel tuleb kasutada erialast kirjandust ning teiste autorite mõtted tuleb viidata. Ainetöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas kirjeldatakse valitud teemat erialalise kirjanduse põhjal. Töö praktilises osas kirjeldatakse valitud teemat näidete varal.

  10. Õppetöö korraldus • Ainetöö on lühiuuring, milles üliõpilane fikseerib oma uurimistöö tulemused kirjalikule töödele ette nähtud nõuete kohaselt. • Töö tegemiseks kasutatakse erialast kirjandust (ca 5-10 nimetust) • Ainetöö soovitatavaks pikkuseks on 15-20 lk. • Tähtaeg: ………………….. Päevaõpe • .………………….. Kaugõpe

  11. Õppetöö korraldus • Ainetöö esitatakse tähtaegselt Moodle keskkonnas • Parool: ainetöö-12arvest

  12. Testi oma oskusi! • http://www.youtube.com/watch?v=_3uMRMXlRNM • http://www.youtube.com/watch?v=oamy8L2lDZM&feature=channel • http://www.youtube.com/watch?v=_eFnzNw10Qc&feature=related • http://www.youtube.com/watch?v=hLdKsKep1og&feature=related

  13. Majandusarvestuse üldiseloomustus

  14. Majandusarvestus (accounting) • Majandusarvestuse abil kajastatakse ettevõtte varade seisukorda ja liikumist • Majandusarvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte majanduslikku tegevust ja õigesti suunata ettevõtte tegevust • Ärikeel – spetsiaalsed terminid ja mõisted

  15. Majandusarvestuse tähtsus • Kes vajavad “raamatupidamist”? • Millist informatsiooni majandusarvestus annab? • Kuidas minetatakse isikut, kes tegeleb majandusinformatsiooni jäädvustamisega?

  16. Süsteem, mille koostisosadeks on: • Finantsarvestus • Juhtimisarvestus • Kuluarvestus • Finantsaruannete analüüs • Audiitorkontroll • Eelarvestus • Maksuarvestus

  17. Majandusarvestuse informatsiooni kasutajad • Ettevõtte sisesed • Tippjuhid • Keskastme juhid • Töötajad (ametiühingud) • Ettevõtte välised • Omanikud/aktsionärid • Kreeditorid, tarnijad, kliendid • Maksuamet, kohtud • Muud valitsusinstitutsioonid, tarbijad, üldsus

  18. Tarnijad • Ettevõtte seos väliskeskkonnaga Riik Hüvised Avalikud hüvised Raha hüviste eest Maksud Ettevõte Investeeringud Raha hüviste eest Hüvised Kapitalitulu Investorid Kliendid Tasu Tööd Töötajad

  19. Arvepidamise ajalugu

  20. Arvepidamise periodiseerimine • Millisest perioodist pärinevad esimesed ülestähendused? • Arvepidamise tekkimine • Staatiline arvepidamine

  21. Antiikaeg • Sumerid – 4000 e.m.a. • Linnade tekkimine ja kaubavahetuse laienemine • Materjalid: savi, pilliroog • Leiutati: ratas (vanker), potikeder, õlu • Osati kasutada kirjamärke

  22. Esimene numbrisüsteem leiutati 3000 e.m.a • Numbriteks erikujulised märgid • Informatsiooni salvestamiseks savitahvlid • Süsteem koosnes kahest numbris 1 ja 10 • Kümnendsüsteem/kahekümnendsüsteem • Esimesed arvepidamise vahendid

  23. Vanim positsiooniline arvutussüsteem - kuuekümnendsüsteem • Säilinud osaliselt Prantsusmaal • Prantsuse süsteem: • 1-16 - üks, kaks kolm jne. • 17-19 - kümme-seitse, kümme-kaheksa jne. • 20-69 – kakskümmend, kakskümmend üks jne. • 70-79 - kuuskümmend-kümme, kuuskümmend-üksteist jne. • 80- 89 – neli-kakskümmend, neli-kakskümmend üks jne. • 90-99 – neli-kakskümmend-kümme, neli-kakskümmend-üksteist jne.

  24. Babüloonia ja Assüüria • Umber 4000 aastat tagasi e. 2000 e.m.a. võeti üle Sumeri kuningriik koos kirja ja arvutussüsteemiga • Raamatupidamise (arvepidamise) ja kaubandusliku arengu alustoed • Esimene korrutustabel 2000 aastat e.m.a. • Tabelid liitintressi arvutamiseks • Aruannete koostamisel puudus perioodilisus

  25. Esimene teadaolev kaubandust ja arvepidamist reguleeriv seadus 18. saj. e.m.a • Kehtestatud Babüloonia kuninga Hammurabi poolt • Sisaldas sissejuhatust, 282 paragrahvi ja lõppsõna • Kasumi mõiste • Koodeksi järgi tuli saada kirjalik tõend tehingu osapoolte ja tunnistajate käest (ost, rent, laen, pantimine). Karistuseks hukkamine • Seaduse jäädvustamise viis

  26. Asukoht: Sippari linn, Samaši tempel (praeguse Iraagi kagu osas)

  27. Egiptus • Sõnade ja arvude tähistamiseks kasutati hieroglüüfe • Hieroglüüfkirjas kujunesid 3000-2500 e.m.a välja märgid järguühikute tähistamiseks • 1 – papüürusleht • 10 – painutatud papüürus • 100 - keerdus nöör • Arvet peeti nii kaubanduses kui ka ehituses • Varajasem rahaühik – seekel (kuld või hõbe)

  28. Arvepidamise peaeesmärgiks oli laoseisu arvestus Riigi raha, kuld ja muu riigivara Esimesed teadaolevad inventuurid Üleminek savitahvlitelt papüürusele Puudujääkide korvamine Punase storno idee

  29. Bilateraalne ja multilateraalne vorm 191-192 m.a.j • Dioscoruselt 36 dinaari • Antonasele 36 dinaari • Dioscoruselt 72 dinaari • Paseinicusele 12 dinaari • Mulle vahendamise eest 8 dinaari • Semproniusele nisu eest 52 dinaari

  30. Kõrgel järjel krediidindus • Sularahata maksed era- või templipangas

  31. Kreeka • Kaks arvutussüsteemi • Varaseim tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse nimetuse esimene täht • 1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number • Arvepidamine teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil • Ei väärtustatud kulda ja hõbedat • Kirjakunst sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine

  32. 8. sajand e.m.a tekkisid esimesed antiiksed pangad (pantimine, hoiustamine, laenamine). Intressimäärad kõrged • 5. sajand e.m.a oli Ateena muutumas laenuandjate, finantseerijate ja pankade keskuseks. Osati koostada alg- ja lõppbilanssi, sisse- ja väljamineku arvestus, inventuurid ja aruanded perioodilised.

  33. Lüüdia • Esimesed metall mündid 7. sajand e.m.a • Lõppes väärismetalli kaalumine • Laenud, maksed vormistati ümber rahalisse vääringusse • Arvutuspink • Lahtritega pink, kus oli eraldi lahter igas väärtuses müntide jaoks.

  34. Rooma • Rooma linn 21. aprill 753 e.m.a. Pidev asustus 10-7 saj. e.m.a. • Ühiskonna jõukus põllumajandusest • Kasumimäära arvutused • Koodeksid (vahatatud plaat) • Kahte liiki registrid: Päeva- (adversaria) ja kassaraamat (codex accepti et expensi) papüürusest. • Lisaregister (codex rationum domesticorum)

  35. Arvepidamine arenenud, maksuarvestus, • Eelarveline arvepidamine • Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss) • Umbes 500 e.m.a kujunes välja uus süsteem • Süsteem tugines seitsmele tähele I – 1; V – 5; X – 10; L – 50; C – 100; D – 500; M – 1000

  36. Kesk- ja Lõuna-Ameerika • Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri • Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk. • Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu) • Kipu oli andmekandja, sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised väärtused või muu teave. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või alpakavillast või ka puuvillast. Sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni

  37. Riigiraamatupidamissüsteem 1122-256 e.m.a. Olulised muudatuse 19. saj. m.a.j. Esimene mehhaaniline abivahend Arvelaud Leiutatud umbes 2600 e. m.a. Hiinlase Cheuo-Ly poolt – suan-pan Euroopas esmakordselt kirjeldatud kreeklaste poolt - abakus Hiina

  38. http://www.youtube.com/watch?v=KN2pSm8MMYc&feature=related • http://www.youtube.com/watch?v=yj7XbnYrIk0

  39. Antiikaja arvepidamise kohta on saadud informatsiooni: • Majandusliku sisuga märkmetest • Antiikaja seadusandlikest aktidest • Muistsete oraatorite kõnedest • Muistsete maavalduste valitsejate, ettevõtete juhtide ja riigiametnike aruannetest • Antiikfilosoofide ütlustest • Kunstiteostest

  40. Arvepidamine keskajal • Keskajaks loetakse erinevaid perioode. Osad peavad keskaja alguseks Rooma riigi jagunemist 375. a m.a.j., ja lõpuks Ameerika avastamist 1492.aastal. • Arvepidamise mõttearengu järgi peaks keskaeg jääma kuskile 400. ja 1000. aasta vahele. • Keskajal kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus

  41. Tänapäevase arvepidamise mõtte algus: • Itaalia rikastes linnriikides tulid XI sajandi alguses võimule kaupmehed ning kaubanduslinnadeks said Veneetsia, Firenze, Milano, Pisa ja Genova (Genua) • Veneetsia – esimesed liisingtehingud • Laadad – raha transfereerimine • Valuutavahetus • Kahekordse kirjendamise fragmente on leitud 1211. aastast pärit Firenze pangakontori raamatupidamisdokumentidest • XIII-XIV sajandil Põhja-Itaalia kaubanduskeskustes

  42. Kloostrid • Eriti täiuslik süsteem kujunes välja XIII sajandi lõpuks – XIV sajandi alguseks Templiordus. Ordu kontrolli all oli ka pangandus. • Kasutati roomanumbreid ja ladinakeelt • Roomanumbrite kasutamine arvepidamises keelustati 13. sajandil

  43. Thomas Aquinost ehk Aquino Thomas (1225-1274) • Ta leidis õigustuse kasumile. Rikkus ei sisalda midagi hukkamõistvat, tuleb vaid kinni pidada teatud mõõdukusest. • Intressi võtmist pidas õigeks sel juhul kui kreeditor oleks võinud kasutada laenatavat raha ise, kuid ei teinud seda, vaid andis laenuks.

  44. Blaise Pascal(1623-1662) prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof • Blaise Pascal sündis Clermont'is, kus tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. • 1639 sundis kardinal Richelieu rantjeede vastuhakus osalenud Pascali isa armuandmise järel Roueni generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoni liivrine kontributsioon. Blaise Pascalil oli olnud kavas kirjutada uurimus matemaatikast, kuid isa vajas abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina, millele kulutas viis aastat (1640–1645).

More Related