Kuresoo raba loodush vede majanduslik v rtus
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 29

Kuresoo raba loodushüvede majanduslik väärtus PowerPoint PPT Presentation


  • 158 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Kuresoo raba loodushüvede majanduslik väärtus. Aija Kosk Tallinn, 30.08.2012. Töö eesmärk. Määrata Kuresoo raba ökosüsteemi teenused; Hinnata Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus. Sisukord. Ökoloogilise ökonoomika ajalugu ja eesmärk;

Download Presentation

Kuresoo raba loodushüvede majanduslik väärtus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Kuresoo raba loodush vede majanduslik v rtus

Kuresoo raba loodushüvede majanduslik väärtus

Aija Kosk

Tallinn, 30.08.2012


T eesm rk

Töö eesmärk

  • Määrata Kuresoo raba ökosüsteemi teenused;

  • Hinnata Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus.


Sisukord

Sisukord

  • Ökoloogilise ökonoomika ajalugu ja eesmärk;

  • Avalikud hüved, loodushüved, ökosüsteemi kaubad ja teenused;

  • Ülevaade Kuresoo raba ökosüsteemi teenustest;

  • Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse tulemused;

  • Milleks kasutada Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse tulemusi.


Koloogilise konoomika ajalugu

Ökoloogilise ökonoomika ajalugu

  • USA 1936.a. „State Flood Control Act“

  • Riigi peamistele jõgedele võib ehitada tammi juhul, kui see suurendab ühiskonna heaolu;

  • Pareto kriteerium – heaolu suureneb, kui kasvõi ühe asjasse puutuva inimese heaolu suureneb ja teiste heaolu ei vähene;

  • Ökoloogilise ökonoomika objekt on ökosüsteem ja uurimismeetod – majanduslikud meetodid.


Avalik h ve loodush ve ja kos steemi teenused

Avalik hüve, loodushüve ja ökosüsteemi teenused

  • Avalik hüve on kaup ja/või teenus, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral;

  • Ökosüsteemi teenused on ökosüsteemi poolt pakutavad kaubad ja teenused (hüved), mis rahuldavad inimeste vajadusi otseselt või kaudselt.


Kos steemi teenused

Ökosüsteemi teenused

Kultuur

Varustab

Reguleerib

  • - Toit

  • - Kiudained

  • Ravimid

  • Ehitusmaterjal

-Hingelised väärtused

- Inspiratsioon

- Ilu

- Kaubanduslike liikide elupaik

- Rändlindude elupaik

- Taimekool

-Veepuhastus

-Üleujutuste kaitse

-C-ringe

Elupaik


Turuhind ja majanduslik v rtus

Turuhind ja majanduslik väärtus

  • Turuhind näitab raha kogust, mida inimesed, kes kaupa ostavad, maksavad;

  • Turuhind kujuneb ajahetkel hüvise pakkumise ja nõudluse tasakaalu tulemusel;

  • Majanduslik väärtus on mõõdetav suurimaga, millest inimene on nõus loobuma, et saada teist hüvist/hüve;

  • Majandusliku väärtuse mõõtmine baseerub inimeste eelistuste uuringutel – maksevalmiduse uuringutel.


Avalike h vede majandusliku v rtuse m tmise meetodid

Avalike hüvede majandusliku väärtuse mõõtmise meetodid

  • Otsene väärtuste uuring:

    • Turu uuringud;

    • Tingliku hindamise meetod.

  • Kaudne väärtuste uuring:

    • Hedonilise hinna meetod;

    • Reisikulu meetod;

    • Kulupõhised meetodid.


Kuresoo e leemeti raba

Kuresoo e. Leemeti raba


Kuresoo raba

Kuresoo raba

  • Kuresoo raba kuulub Soomaa rahvuspargi koosseisu;

  • Asub Viljandi maakonna loodeosas Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe vahelisel alal;

  • Pindala on 10 842 ha;

  • Toitumistüübilt sademeveetoiteline;

  • Peamisest inimmõjutusest - kuivendusest - suhteliselt puutumata;

  • Raba läbib kirdeosas Hüpassaare ja lõunaosas Ingatsi õpperada.


Kuresoo raba kos steemi teenused

Kuresoo raba ökosüsteemi teenused

  • Varustamise teenused – kütteturvas, aiandus- ja alusturvas, marjad (jõhvikad);

  • Reguleerivad teenused – loodusliku vee reservuaar, süsiniku sidumine;

  • Elupaiga teenused – elurikkuse hoidmine ja suurendamine;

  • Kultuurilised teenused – emotsionaalsed, esteetilised, hariduslikud, puhke- ja virgestusvõimalused.


Teenuste majandusliku v rtuse leidmise metoodikad

Teenuste majandusliku väärtuse leidmise metoodikad

  • Varustamise teenused – turuhinna meetod;

  • Reguleerivad teenused – kulupõhine meetod;

  • Elupaiga teenused – tingliku hindamise meetod;

  • Kultuurilised teenused – individuaalne reisikulu meetod.


Varustamise teenus turuhinna meetod

Varustamise teenus - turuhinna meetod

  • Turuhinna meetod mõõdab nende ökosüsteemi teenuste majanduslikku väärtust, mis on turul ostetavad ja müüdavad.

  • Võttes aluseks turustatava kauba pakkumise ja nõudluse, turuhinna ja nõutava kauba koguse, leitakse tarbija ja tootja heaoluvõit ning sellele tuginedes neto majanduslik kogutulu turustatavale hüvele.


Varustamise teenus turvas

Varustamise teenus - turvas

  • Kütteturvas – 131,89 milj. m3, mahukaal 131 kg/m3;

  • Energiasisalduse 0,39 MWh/m3 juures on selle maksumus turul 12*0,39 €/MWh;

  • Kütteturba majanduslik väärtus on 617,25 milj. eurot.

  • Aiandus- ja alusturvas – 230,15 milj. m3, mahukaal 88 kg/m3;

  • Aiandus- ja alusturba majanduslik väärtus on minimaalselt 1 767,55 milj. eurot ning maksimaalselt 2 619,11 milj. eurot.


Varustamise teenus j hvikas

Varustamise teenus - jõhvikas

  • Jõhvika kasvukohti Kuresoo rabas ca 2 241 hektaril;

  • Jõhvika saak Eesti soodes ca 50 kg/ha/aasta;

  • Jõhvika saak Kuresoo rabas 112 tonni/aasta;

  • Jõhvika neto majanduslik väärtus – 873 430 eurot/aasta


Reguleeriv teenus kulup hine meetod

Reguleeriv teenus - kulupõhine meetod

  • Hinnatakse ökosüsteemi teenuse väärtusi näitajatega, mis tuginevad tehtud kulutustel;

  • Meetodi kasutamisel eeldatakse, et kui inimesed teevad kulutusi ökosüsteemi kahjustamise vältimiseks või ökosüsteemi teenuste asendamiseks, siis need teenused peavad olema vähemalt samaväärsed tehtavate kulutustega.


Reguleeriv teenus loodusliku vee reservuaar

Reguleeriv teenus – loodusliku vee reservuaar

  • Kuresoo rabas loodusliku vee keskmine varu ca 338,66 milj. m3

  • Eesti 39 vee-ettevõtte kanalisatsiooniteenuste hind elanikkonnale ja asutustele seisuga 31.12.2011.a. on vastavalt 1,34 €/m3 ja 1,56 €/m3.

  • Kuresoo rabas säiliva loodusliku vee tootmine maksaks seega 453,80 – 528,31 milj. eurot.


Reguleeriv teenus s siniku sidumine puistus

Reguleeriv teenus – süsiniku sidumine puistus

  • Eeldatakse, et süsiniku sidumise väärtus on võrdne kuludega, mida tehakse, et tasuda süsiniku emiteerimisega seotud makse;

  • Kuresoo raba puistutes on seotud 78,18 Gg süsinikku, mis teeb ca 287 tuhat tonni CO2 ekvivalentidesse arvutatuna;

  • Kui ühe kaubeldava CO2 ühiku hind on 7,3 eurot,siis raba metsades seotud süsiniku väärtuse rahaline ekvivalent on 2,095 milj. eurot.


Reguleeriv teenus s siniku sidumine turbaalal

Reguleeriv teenus – süsiniku sidumine turbaalal

  • Kuresoo lageraba ja siirdesoo seob 1 536,5 tonni süsinikku aastas, mis ümber arvutatuna CO2 ekvivalentideks on 5 633,8 tonni;

  • Arvestades ühiku hinnaks 7,3 eurot onseotud süsiniku rahaline ekvivalent aastas 41 126,7 eurot.


Elupaiga teenus tingliku hindamise meetod

Elupaiga teenus - tingliku hindamise meetod

  • Meetod põhineb hüve tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, eesmärgiga selgitada välja nende valmisolek hüve eest maksta.

  • Seos on määratud valemiga WTP=ae-bx

    • WTP - maksevalmiduse summa;

    • x - inimeste arv, kes vähemalt seda summat oleksid nõus maksma;

    • a ja b - hinnatavad parameetrid.


Elupaiga teenus tulemused

Elupaiga teenus - tulemused

  • Populatsiooni suurus 695 900 inimest;

  • Valimi suurus 524 inimest;

  • Positiivne maksevalmidus 456 inimest;

  • Aritmeetiline keskmine maksevalmidus 34,19 eurot;

  • Aritmeetiline positiivne maksevalmidus 39,46 eurot;

  • Populatsiooni aritmeetiline keskmine maksevalmidus 23,79 milj. eurot


Elupaiga teenus tulemused1

Elupaiga teenus - tulemused

  • Nõudluskõvera parim lähend on esitatav valemine: WTP=138490e-0,003x

  • r=0,67;

  • R2 =0,45;

  • Maksevalmidus WTP=a/b=138490/0,003=46,16 milj. eurot


Kultuurilised teenused reisikulu meetod

Kultuurilised teenused - reisikulu meetod

  • Meetod eeldab, et koha väärtus on mõõdetav aja- ja reisikulu summana, mida inimesed on nõus maksma selle eest, et sinna jõuda. Inimeste maksevalmidus koha külastamise eest on hinnatav reiside arvu ja nendeks tehtavate kulutuste põhjal.  

  • Seos on määratud valemiga V=f(P,S)

    • V = külastuste arv;

    • P = kohalesõidu hind;

    • S = reisikulu vektor asenduskohtadesse


Kultuurilised teenused tulemused

Kultuurilised teenused - tulemused

  • Populatsiooni suurus 10 567 inimest;

  • Valimi suurus 165 inimest;

  • Valimi keskmine reisikulu 27,23 eurot;

  • Populatsiooni aritmeetiline keskmine reisikulu 287 742,61 eurot;


Kultuurilised teenused tulemused1

Kultuurilised teenused - tulemused

  • Nõudluskõvera valem WTP=11251e-0,038x

  • r=0,86;

  • R2 =0,74;

  • Maksevalmidus WTP=a/b=11251/0,038=296 079 eurot aastas


Kuresoo raba kos steemi teenuste majanduslikud v rtused

Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majanduslikud väärtused


Kokkuv te

Kokkuvõte

  • Ökosüsteemide sisemine väärtus on hoomamatu ja mõõdetamatu;

  • Majanduslik väärtus näitab ainult inimese eelistusi keskkonnaseisundi muutustele, mitte keskkonna sisemist väärtust;

  • Seega on soovitav majanduslikku väärtust mõõta ainult juhul, kui tuleb teha majanduslikke valikuid – valikuid, mille puhul on tegemist kompromissidega ressursside jaotamisel.


Leitud majandusliku v rtuse kasutamise v imalused

Leitud majandusliku väärtuse kasutamise võimalused

  • langetada majanduslikult argumenteeritud otsuseid riigi raha kasutamiseks Kuresoo raba kaitseks, säilitamiseks või taastamiseks;

  • võtta riigieelarveliste vahendite kasutamise otsustamisel arvesse ühiskonna väärtusi ning julgustada ühiskonda osalema ja toetama keskkonnakaitselisi algatusi;

  • võrrelda erinevate keskkonnaalaste projektide või programmide tulu, seada neid olulisuse järjekorda;

  • maksimeerida tulu kulutatud rahaühiku kohta.


Kuresoo raba loodush vede majanduslik v rtus

Autor:Kristo Vaarmar


  • Login