Riigi roll meedias – autsaider või insaider?

1. Riigi roll meedias – autsaider või insaider? Mart Kadastik, AS Eesti Meedia Tallinn, 26. veebruar 2004

2. massiühiskond - massimeedia ühelt mitmele, industrialiseerimine ja kollektiviseerimine, rohkem riiki! infoühiskond – võrgumeedia mitu-mitmele, individualiseerimine ja globaliseerimine, vähem riiki! unelmate ühiskond – ? meedia stoori vs. info: sööme üksnes nende kanade mune, kes elavad vabaduses! Powerpointi asemel ehe jutt! Kust tuleme, kuhu läheme

3. “10-15 aasta pärast võib tunduda kahetsusväärne, et igal üksikul kodanikul on võimalus oma vaated tervele planeedile teatavaks teha.” Rolf Jensen, 1999

4. Kultuuriline globaliseerumine Väliskapital Kontsentreerumine Väidetavad ohud rahvuslikule meediale

5. Rahvuslik (seotus aja, koha ja keelega) Bilateraalne (vaatame naabri aeda: Soome TV, ORT) Multilateraalne (ühesugune pakend kõigile: CNN, MTV, BBC, NY Times, Cosmopolitan) Globaalmeedia rahvarõivais (kohandumine kohalikuga: Eurosport Nordic, Miljonimäng, Tähed Muusikas) Meedia avaldumisvormid

6. Teabevood liiguvad rikastelt vaestele, suurtelt väikestele, keskusest perifeeriasse Kas globaliseerumine = amerikaniseerumine? Kas prantsuse porno on parem kui ameerika seks? (EU piirangud Hollywoodile) Globaalmeedia areneb läbi kujutise, keel olulisim takistus Riik, mis püüab säilitada rahvuslikku identiteeti, toetab rahvuskeelel põhinevat meediat Globaliseerumine vs. meedia rahvuslik identiteet

7. Kas ajakirjanik on teavitaja, mõtestaja või oponent? aktiivne - neutraalne (Saksamaa, Rootsi) aktiivne - erapoolik (Itaalia) passiivne - neutraalne (Inglismaa, Soome) passiivne - erapoolik Euroopa meedia(kultuur) ei ole ühtne

8. + Sõltumatus kohalikust oligarhiast + Investeeringud, stabiilsus + Positiivsem kuvand väljaspoole + Seaduskuulekus “Kuna meil on välispartnerid, tasusime kogu tulumaksu ära.” Viktor Mahhov, Ekspress Grupi juhatuse esimees - Otsustuste aeglus (Äri)pragmaatilisus Puudub rahvuslik identiteet Väliskapital meedias – vau või fuih?

9. + Suur ja tugev väljaanne kaitseb demokraatiat rohkem kui mitu nõrka + Meediumide (ajaleht, TV, internet jne) koostöö võimaldab tarbijahuve paremini rahuldada + Sõnumilehe ja Õhtulehe ühiskahjum 1999.a. 40 miljonit, SL Õhtulehe kasum 2003.a. 16 miljonit krooni - Berlusconi juhtum: üks kontrollib kõike NB! EU ei ole heaks kiitnud ühtki meedia ristomandit keelustavat direktiivi Meedia kontsentreerub – takistada või taluda?

10. Postimees Eesti Päevaleht Äripäev Kroonika Maaleht TV 3 BNS Delfi Kodutohter Schibsted (Norra) HH Luik/J.Manitski Bonnier (Rootsi) Schibsted/HH Luik Jüri Ehasalu MTG (Rootsi) Alma Media (Soome) Eniro (Norra) Y.Kuvalehdet (Soome) Valik Eesti meediaomanikke(omavad vähemalt 50 % aktsiatest)

11. Kas lugejale/vaatajale läheb korda, kes on väljaande/kanali omanik? Miks eestlased ise on enamiku oma meediaomandusest maha müünud? Miks välismaised investorid on huvitunud Euroopa ühest väikseimast meediaturust? Valik küsimusi

12. 1.Informatsiooni kättesaadavus (levi) kogu riigis 2. Huvigruppe (sh vähemused) rahuldav teave 3. Arvamuste pluralism – ühiskonna foorum 4. Kodanike õiguste kaitse (kohus) 5. Meediatöötajate koolitus 6. Soodne keskkond meedia-ettevõtlusele (Ükski Eesti ajaleht ei ilmu 7 korda nädalas, ühelgi Eesti ajalehel pole ainsatki välisreporterit) Mille eest peaks riik hoolitsema?

13. Tegevusload (TV ja raadio ) * Levikanalid (Eesti Post, saatekeskus) Maksud (käibemaks 5 %, TV litsentsitasu) Dotatsioon (avalik-õiguslik ringhääling, Sirp, maakanne, erakonnad) Reklaamiseadus, konkurentsiamet, tarbijakaitse, autorikaitse Informatsiooniministeerium (?) * Igaühel on õigus ja vabadus levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta. See artikkel ei takista riike nõudmast raadio- ja televisiooniettevõtete litsentseerimist. Inimõiguste kaitse konventsioon, art. 10 p.1 Riigi atribuudid meedia reguleerimisel

14. ”Massimeedia kaldub tunnustama konformistlikku käitumist, pöörama suurt tähelepanu valitsevale eliidile ja võimaldama tema seisukohtadele paremat pääsu meediasse, käsitlema valitsevatest normidest hälbivat negatiivses valguses või väheolulisena.” Denis McQuail, “Massikommunikatsiooni teooria” Meedia ja riigi(võimu) vastuolu on müüt

15. Unikaalsuse tunnused: Geograafiline katvus (mobilisatsiooni argument) Universaalne programm (mitte mainstream, vaid igaühele midagi - vähemuste argument) Kultuurikesksus (rahvusliku identiteedi argument) Erapooletus poliitilistes konfliktides Mittetulunduslik majandamine Avalik-õiguslik ringhääling kui avalike huvide unikaalne kaitsja

16. Kes maksab kinni TV digitaliseerimise? Mitut digi-TV programmi Eesti vajab? Miks mitte ühine (erameedia + avalik-õiguslik) digitaliseerimise kava? Miks mitte ühine ringhäälingumaja? Kas ärapanemine või koostöö, intriigid või rahvuslikele huvidele vastav meediapoliitika? Digitaliseerimine - uus väljakutse riigile

17. Riiki pole olnud liiga palju ega liiga vähe - riik on olnud järjekindlusetu Poliitikud ei mõista meedia toimimist Meedia eestkõnelejad on erakonnastunud …aga meie meedia on siiski võrratult tsiviliseeritum kui Lätis või Leedus. Hea seegi. Eesti riigi meediapoliitika - misasi see on?