Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset - PowerPoint PPT Presentation

Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset
Download
1 / 24

  • 156 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset. Olav Aarna Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht. Ettekande kava. Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen? Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia?

I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.

Download Presentation

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand.Eesti hariduse viis väljakutset

Olav Aarna

Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht


Ettekande kava

Ettekande kava

  • Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen?

  • Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia?

  • Kuidas tekkis Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) 2020 kavand?

  • Millised need viis väljakutset siis on?

  • Mis saab haridusstrateegia kavandist edasi?

  • Kas ma olen senise tulemusega rahul?


M is on hariduspoliitika

Misonhariduspoliitika?

  • Hariduspoliitika laias mõttes – toimiv lepete süsteem ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta

  • Hariduspoliitika kitsas mõttes – riigi, KOV jt hariduspoliitika subjektide tegevus hariduse valdkonnas

  • Kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus meil Eestis on?


I deoloogiad ja reaalpoliitika 1

Ideoloogiad ja reaalpoliitika (1)

  • Erakondade hariduspoliitilised programmid lähtuvad väljakujunenud demokraatiates erakonna ideoloogiast (põhiväärtustest)

  • Tegelik hariduspoliitika on kompromiss erinevatele ideoloogiatele tuginevatest lahendustest

  • Lähtuda tuleks pikemaks ajaks kokku lepitud tulevikuvisioonist ja mõnedest üldistest põhimõtetetest


I deoloogiad ja reaalpoliitika 2

Ideoloogiad ja reaalpoliitika(2)

Sotsiaaldemokraatlik

(võrdsus, ...)

Reaalpoliitika

?

Konservatiivne

(vendlus, ...)

Liberaalne

(vabadus, ...)


Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset

Haridus kui jagatud hüve

  • Huvide tasakaal õppe sisu määratlemisel

  • Huvide tasakaal õppe rahastamisel

  • ...

Inimene

Ühiskond


Eesti haridusstsenaariumid 2015

Eesti haridusstsenaariumid 2015

TURUHARIDUSE

JA ELIITKOOLIDE

EESTI

(RIKASTE JA

VAESTE EESTI)‏

Kõrge

uuenemis-

võime

ÕPI-EESTI

(INTERAKTIIVNE

EESTI)‏

PIDEVALT

ALGAVATE

HARIDUSREFOR-

MIDE EESTI

(KORPORATIIVNE

EESTI)‏

RAHVAKOOLIDE

EESTI

(RAHVUSKESKNE

EESTI)‏

Madal

uuenemis-

võime

Lahutav ühiskond

Siduv ühiskond


Kompetentsuse ring

Kompetentsuse ring

Oodatav kompetentsus

ÜHI

SKOND

Kompe-

tentsuse

stan-

dardid

Õppe-

kavad

Tege-

vused

Kom-

petent-

sid

Õ

P

E

KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM

Kvali-

fikats-i

tunnis-

tused

Kvalifikat-

siooni

andmine

Vastavus-

hindamine

Õpitulemuste

hindamine

Tegelik kompetentsus


Kellele on haridusstrateegiat vaja

Kellele on haridusstrateegiat vaja?

  • Ühiskond, st meie kõik, määratlemaks meie ühishuvisid hariduse vallas

  • Individuaalsed hariduspoliitika subjektid, stigaüks meist, kes on oma huvid hariduse vallas teadvustanud, sh poliitikud

  • Kollektiivsed hariduspoliitika subjektid, sh hariduspoliitilised huvirühmad (õpetajate liidud, õppurite ühendused, ...), õppeasutused, ...


Eesti haridusstrateegia saamisloost

Eesti haridusstrateegia saamisloost

  • Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi poolt 9.9.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel koostati 30.juuniks 2011 Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kavand aastateks 2012-2020

  • Tegevus toimus nn Tarkade Otsuste Fondi (ESF) rahastatud projekti raames

  • 29. juunil 2011 andis juhtrühm strateegia kavandi haridus- ja teadusministrile üle


Juhtr hm

Juhtrühm

  • Kalle Küttis (HTM) (esimees)

  • Olav Aarna (EHF) (aseesimees)

  • Andres Keevallik (EKK) (aseesimees)

  • Tiina Annus (HTM)

  • Mati Heidmets (EKK) (projektijuht)

  • Krista Loogma (EHF)

  • Epp Rebane (HTM)

  • Margit Sutrop (EKK)

  • Anu Toots (EHF)


T r hmad

Töörühmad

  • Õppes osalemine

    • Marju Lauristin + eksperdid

  • Õppeprotsess

    • Margit Sutrop + eksperdid

  • Hariduskorraldus

    • Olav Aarna + eksperdid


Eesti hariduse viis v ljakutset

Eesti hariduse viis väljakutset

Ekspertrühmade poolt väljatöötatud ja haridusavalikkusega läbiarutatud strateegia kavand toob välja Eesti hariduse viis suurt väljakutset ning pakub nende lahendamiseks rea meetmeid:

  • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas

  • Õpetaja positsiooni ja maine tõus

  • Õppes osalemise kasv

  • Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega

  • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks


Miks me seda kavandiks nimetame

Miks me seda kavandiks nimetame?

  • Puuduvad mitmed strateegiale omased komponendid:

    • Eesmärk (siht)

    • Visioon lõppseisundist

    • Tegevuspõhimõtted

    • Mõõdikud (seisundi parameetrid)

    • Meetmed on sõnastatud fragmentaarselt

    • Puudub tegevuskava

  • Kas see on ajapuudusel tegemata töö?

  • Ei, see oli taotluslik!


K ige kiiremat lahendamist vajavad lesanded

Kõige kiiremat lahendamist vajavad ülesanded

  • Haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine

  • Õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega

  • Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine

  • Kõrghariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppe kvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine

  • Tööandjate oluliselt laiem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui kõrghariduses


Eesti hariduse viis v ljakutset1

Eesti hariduse viis väljakutset

  • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas

  • Õpetajapositsiooni ja mainetõus

  • Õppes osalemise kasv

  • Haridusetugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega

  • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks

  • Nende protsesside käivitamiseks vajalikud muudatused hariduskorralduses


Eeldused 1

Eeldused (1)

  • Muutuste elluviimise eeltingimuseks on hariduse enda ümbermõtestamine. Elukestva õppe kontekstis on hariduse mõiste laienenud, hõlmates nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet, nii laste, noorte kui täiskasvanute õppimist ja õpetamist

  • Seni ei ole teadvustatud, et see tingib vajaduse põhimõttelisteks muutusteks hariduse põhiprotsessides, põhikomponentides ja juhtimises ning nende omavahelistes vertikaalsetes ja horisontaalsetes suhetes


Eeldused 2

Eeldused (2)

  • Strateegia käsitleb Eesti elukestva õppe süsteemi kõige üldisema eesmärgina kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomist kogu elukaare jooksul, kujundades õppimisest inimese elulaadi osa

  • Eesmärgipüstitus lähtub arusaamast – mida haritumad inimesed, seda parem elu – see on hoiak, mille kohaselt pidev eneseharimine on tänase elu lahutamatu komponent

  • Eesti piiratud inimvara tuleb maksimaalselt väärtustada, see on meie püsimise ja arengu alus


Peamised k ivitamist vajavad protsessid

Peamised käivitamist vajavad protsessid

  • Haridusparadigma muutmine institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse arengu keskseks

  • Õppe- ja kasvatusprotsessi suunamine õppija kui eneseteadliku, õnneliku ja tegusa sotsiaalse subjekti kujunemisele

  • Hariduse ja ühiskonna seose tugevdamine; haridus kui elukvaliteedi kujundaja, innovatsioonivõime looja, ühiskonna inimvara ja rahvusliku kultuuriruumi kestlikkuse tagaja


Kust seda lugeda saab

Kust seda lugeda saab?

  • Haridusstrateegia kavand http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-projekt.pdf

  • Taustamaterjal http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-taustamaterjal.pdf


Mis n d edasi saab

Mis nüüd edasi saab?

  • Haridusstrateegia kavand võiks olla lähtekohaks Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kui riikliku dokumendi koostamisel

  • EKK ja SA Innove viivad läbi projekti (EU-LLL), mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse suurendamine elukestva õppe tähtsusest ja elukestvas õppes osaluse määra suurendamine, eriti riskirühmades (noored, inimesed vanuses 45+, töötud)


Kas ma olen tulemusega rahul

Kas ma olen tulemusega rahul?

  • Ei ole, sest:

    • tegemist on vaid strateegia kavandiga ja tänaseni pole selge, mis sellest edasi saab

    • kavand on liigselt üld- ja kõrghariduse keskne (kuigi see polnud taotlus)

    • elukestva õppe paradigma ei joonistu selgelt välja

  • Ma annan endale aru, et tulemus on erinevate huvide kompromiss, mis kedagi täiel määral ei rahulda

  • Ma olen väga rahul sellega, et haridusstrateegiline protsess lõpuks taaskäivitus


Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset

Tänan tähelepanu eest!


  • Login