Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 24

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset PowerPoint PPT Presentation


  • 113 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset. Olav Aarna Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht. Ettekande kava. Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen? Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia?

Download Presentation

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset

Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand.Eesti hariduse viis väljakutset

Olav Aarna

Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht


Ettekande kava

Ettekande kava

  • Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen?

  • Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia?

  • Kuidas tekkis Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) 2020 kavand?

  • Millised need viis väljakutset siis on?

  • Mis saab haridusstrateegia kavandist edasi?

  • Kas ma olen senise tulemusega rahul?


M is on hariduspoliitika

Misonhariduspoliitika?

  • Hariduspoliitika laias mõttes – toimiv lepete süsteem ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta

  • Hariduspoliitika kitsas mõttes – riigi, KOV jt hariduspoliitika subjektide tegevus hariduse valdkonnas

  • Kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus meil Eestis on?


I deoloogiad ja reaalpoliitika 1

Ideoloogiad ja reaalpoliitika (1)

  • Erakondade hariduspoliitilised programmid lähtuvad väljakujunenud demokraatiates erakonna ideoloogiast (põhiväärtustest)

  • Tegelik hariduspoliitika on kompromiss erinevatele ideoloogiatele tuginevatest lahendustest

  • Lähtuda tuleks pikemaks ajaks kokku lepitud tulevikuvisioonist ja mõnedest üldistest põhimõtetetest


I deoloogiad ja reaalpoliitika 2

Ideoloogiad ja reaalpoliitika(2)

Sotsiaaldemokraatlik

(võrdsus, ...)

Reaalpoliitika

?

Konservatiivne

(vendlus, ...)

Liberaalne

(vabadus, ...)


Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset

Haridus kui jagatud hüve

  • Huvide tasakaal õppe sisu määratlemisel

  • Huvide tasakaal õppe rahastamisel

  • ...

Inimene

Ühiskond


Eesti haridusstsenaariumid 2015

Eesti haridusstsenaariumid 2015

TURUHARIDUSE

JA ELIITKOOLIDE

EESTI

(RIKASTE JA

VAESTE EESTI)‏

Kõrge

uuenemis-

võime

ÕPI-EESTI

(INTERAKTIIVNE

EESTI)‏

PIDEVALT

ALGAVATE

HARIDUSREFOR-

MIDE EESTI

(KORPORATIIVNE

EESTI)‏

RAHVAKOOLIDE

EESTI

(RAHVUSKESKNE

EESTI)‏

Madal

uuenemis-

võime

Lahutav ühiskond

Siduv ühiskond


Kompetentsuse ring

Kompetentsuse ring

Oodatav kompetentsus

ÜHI

SKOND

Kompe-

tentsuse

stan-

dardid

Õppe-

kavad

Tege-

vused

Kom-

petent-

sid

Õ

P

E

KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM

Kvali-

fikats-i

tunnis-

tused

Kvalifikat-

siooni

andmine

Vastavus-

hindamine

Õpitulemuste

hindamine

Tegelik kompetentsus


Kellele on haridusstrateegiat vaja

Kellele on haridusstrateegiat vaja?

  • Ühiskond, st meie kõik, määratlemaks meie ühishuvisid hariduse vallas

  • Individuaalsed hariduspoliitika subjektid, stigaüks meist, kes on oma huvid hariduse vallas teadvustanud, sh poliitikud

  • Kollektiivsed hariduspoliitika subjektid, sh hariduspoliitilised huvirühmad (õpetajate liidud, õppurite ühendused, ...), õppeasutused, ...


Eesti haridusstrateegia saamisloost

Eesti haridusstrateegia saamisloost

  • Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi poolt 9.9.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel koostati 30.juuniks 2011 Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kavand aastateks 2012-2020

  • Tegevus toimus nn Tarkade Otsuste Fondi (ESF) rahastatud projekti raames

  • 29. juunil 2011 andis juhtrühm strateegia kavandi haridus- ja teadusministrile üle


Juhtr hm

Juhtrühm

  • Kalle Küttis (HTM) (esimees)

  • Olav Aarna (EHF) (aseesimees)

  • Andres Keevallik (EKK) (aseesimees)

  • Tiina Annus (HTM)

  • Mati Heidmets (EKK) (projektijuht)

  • Krista Loogma (EHF)

  • Epp Rebane (HTM)

  • Margit Sutrop (EKK)

  • Anu Toots (EHF)


T r hmad

Töörühmad

  • Õppes osalemine

    • Marju Lauristin + eksperdid

  • Õppeprotsess

    • Margit Sutrop + eksperdid

  • Hariduskorraldus

    • Olav Aarna + eksperdid


Eesti hariduse viis v ljakutset

Eesti hariduse viis väljakutset

Ekspertrühmade poolt väljatöötatud ja haridusavalikkusega läbiarutatud strateegia kavand toob välja Eesti hariduse viis suurt väljakutset ning pakub nende lahendamiseks rea meetmeid:

  • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas

  • Õpetaja positsiooni ja maine tõus

  • Õppes osalemise kasv

  • Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega

  • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks


Miks me seda kavandiks nimetame

Miks me seda kavandiks nimetame?

  • Puuduvad mitmed strateegiale omased komponendid:

    • Eesmärk (siht)

    • Visioon lõppseisundist

    • Tegevuspõhimõtted

    • Mõõdikud (seisundi parameetrid)

    • Meetmed on sõnastatud fragmentaarselt

    • Puudub tegevuskava

  • Kas see on ajapuudusel tegemata töö?

  • Ei, see oli taotluslik!


K ige kiiremat lahendamist vajavad lesanded

Kõige kiiremat lahendamist vajavad ülesanded

  • Haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine

  • Õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega

  • Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine

  • Kõrghariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppe kvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine

  • Tööandjate oluliselt laiem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui kõrghariduses


Eesti hariduse viis v ljakutset1

Eesti hariduse viis väljakutset

  • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas

  • Õpetajapositsiooni ja mainetõus

  • Õppes osalemise kasv

  • Haridusetugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega

  • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks

  • Nende protsesside käivitamiseks vajalikud muudatused hariduskorralduses


Eeldused 1

Eeldused (1)

  • Muutuste elluviimise eeltingimuseks on hariduse enda ümbermõtestamine. Elukestva õppe kontekstis on hariduse mõiste laienenud, hõlmates nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet, nii laste, noorte kui täiskasvanute õppimist ja õpetamist

  • Seni ei ole teadvustatud, et see tingib vajaduse põhimõttelisteks muutusteks hariduse põhiprotsessides, põhikomponentides ja juhtimises ning nende omavahelistes vertikaalsetes ja horisontaalsetes suhetes


Eeldused 2

Eeldused (2)

  • Strateegia käsitleb Eesti elukestva õppe süsteemi kõige üldisema eesmärgina kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomist kogu elukaare jooksul, kujundades õppimisest inimese elulaadi osa

  • Eesmärgipüstitus lähtub arusaamast – mida haritumad inimesed, seda parem elu – see on hoiak, mille kohaselt pidev eneseharimine on tänase elu lahutamatu komponent

  • Eesti piiratud inimvara tuleb maksimaalselt väärtustada, see on meie püsimise ja arengu alus


Peamised k ivitamist vajavad protsessid

Peamised käivitamist vajavad protsessid

  • Haridusparadigma muutmine institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse arengu keskseks

  • Õppe- ja kasvatusprotsessi suunamine õppija kui eneseteadliku, õnneliku ja tegusa sotsiaalse subjekti kujunemisele

  • Hariduse ja ühiskonna seose tugevdamine; haridus kui elukvaliteedi kujundaja, innovatsioonivõime looja, ühiskonna inimvara ja rahvusliku kultuuriruumi kestlikkuse tagaja


Kust seda lugeda saab

Kust seda lugeda saab?

  • Haridusstrateegia kavand http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-projekt.pdf

  • Taustamaterjal http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-taustamaterjal.pdf


Mis n d edasi saab

Mis nüüd edasi saab?

  • Haridusstrateegia kavand võiks olla lähtekohaks Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kui riikliku dokumendi koostamisel

  • EKK ja SA Innove viivad läbi projekti (EU-LLL), mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse suurendamine elukestva õppe tähtsusest ja elukestvas õppes osaluse määra suurendamine, eriti riskirühmades (noored, inimesed vanuses 45+, töötud)


Kas ma olen tulemusega rahul

Kas ma olen tulemusega rahul?

  • Ei ole, sest:

    • tegemist on vaid strateegia kavandiga ja tänaseni pole selge, mis sellest edasi saab

    • kavand on liigselt üld- ja kõrghariduse keskne (kuigi see polnud taotlus)

    • elukestva õppe paradigma ei joonistu selgelt välja

  • Ma annan endale aru, et tulemus on erinevate huvide kompromiss, mis kedagi täiel määral ei rahulda

  • Ma olen väga rahul sellega, et haridusstrateegiline protsess lõpuks taaskäivitus


Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand eesti hariduse viis v ljakutset

Tänan tähelepanu eest!


  • Login