eesti kirjanduselu
Download
Skip this Video
Download Presentation
EESTI KIRJANDUSELU

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 20

EESTI KIRJANDUSELU - PowerPoint PPT Presentation


  • 349 Views
  • Uploaded on

EESTI KIRJANDUSELU. 1922 – 1940. KAHEKÜMNENDAD. Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) . Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922). Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' EESTI KIRJANDUSELU' - dagan


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
eesti kirjanduselu

EESTI KIRJANDUSELU

1922 – 1940

kahek mnendad
KAHEKÜMNENDAD
  • Kolm olulisemat ettevõtmist:
    • Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922)
    • Ajakiri Looming (asutatud 1923)
    • Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925)
eesti kirjanikkude liit loodud 1922
Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922)
  • Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata.
  • Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri.
  • Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu.
  • Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas.
eesti kirjanike liit
Eesti Kirjanike Liit

EKL: http://www.ekl.ee/

Praegune esimees

Karl Martn Sinijärv

ajakiri looming asutatud 1923
Ajakiri Looming (asutatud 1923)
  • Eesti Kirjanikkude Liidu ajakiri.
  • Esimene toimetaja ning ajakirja ilme kujundaja oli Friedebert Tuglas.
  • Ajakiri sai toetust riigilt ja maksis kirjutajatele korralikku honorari.
  • Looming on vanim ja tähtsaim eesti kirjandusajakiri.
ajakiri looming asutatud 19231
Ajakiri Looming (asutatud 1923)
  • Looming kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka, mille põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduseavaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine.
  • Alates 1.11.2005 on peatoimetaja Mihkel Mutt.
ajakiri looming asutatud 19232
Ajakiri Looming (asutatud 1923)

Praegune peatoimetaja Mihkel Mutt

Looming 1960. aastatel

riiklik kultuurkapital rajatud 1925
Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925)

Kirjanduse ja teiste kultuurialade riikliku rahastamise fond, mis jagas autoreile mitmesuguseid stipendiume, toetusi ja auhindu.

tartu likool
Tartu Ülikool
  • Ülikooli juures tegutses Akadeemiline Kirjandusühing Gustav Suitsu juhtimisel, peeti ettekandekoosolekuid, anti välja toimetiste sarja.
  • Ülikooli osa noorte kirjanike koondamisel ja koolitamisel oli tähelepanuväärne.

Gustav Suits

professorina Tartu ülikoolis

kirjandusv istlused
Kirjandusvõistlused
  • Kirjastuse Loodus romaanivõistlus – esimest korda 1927, võitis August Jakobsoni (1904–1964) naturalistlik romaan “Vaeste-Patuste alev”.
  • Ta on kirjutanud romaane, novelle, näidendeid, oli kõrgel tasemel tegev ENSV poliitikaelus.
  • August Jakobsoni loomingust on ajale kõige paremini vastu pidanud muinasjutud.

ALEKSANDER MILDEBERG,

August Jakobson, 1957

kirjandusv istlused1
Kirjandusvõistlused
  • Kirjastuse Loodus romaanivõistlus – 1938 võitis Karl Ristikivi (1912–1977) romaan “Tuli ja raud”.
  • Ristikivi debüütromaan kuulub nn Tallinna-triloogiasse koos romaanidega “Õige mehe koda” (1940), “Rohtaed” (1942)

Ristikivi loomg: ajalooliste romaanide sari, eesti esimene modernistlik romaan “Hingede öö”, (1953) luulekogu “Inimese teekond” (1972)

kirjanduslik orbiit 1929 1931
Kirjanduslik Orbiit (1929 – 1931)
  • Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega.
  • Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp.
  • Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos “Põhjakaar” (1931).
  • Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati “maisemat”, “inimlikumat” ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat.
kirjanduslik orbiit 1929 19311
Kirjanduslik Orbiit (1929 – 1931)
  • Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits, Semper nõudsid kirjanduselt vaimsust ja kunstiväärtuslikkust.

Juhan Sütiste (1899–1945), elulähedusliikumise olulisemaid poeete, suri Saksa okupatsiooni ajal Patarei vanglas. Loomingus on olulisel kohal töö- ja loodusluule, poeem “Maakera pöördub itta” andis talle punapoeedi kuulsuse

juhan s tiste arm 16
Juhan Sütiste “Arm. 16”
  • Mu arm, mind võlub kõrge metsa müha,mind võlub uhkelt kiikuv männikroon,mind võlub kõik, mis harras, vaikne, püha,kõik, millel vaba sirgus, lõhn ja toon.
  • Mind võlub sambla roheline valgus,kuldrusket sisalikku soendav känd,mind võlub päiksekild Su juustesalgusja õitel hõljuv liblikate ränd.
  • Maailm nüüd helab. Kaob minu meelistkõik, millest hooti kurku kippus nutt.Su palav käsi saadab mind kui teelist,kui teelist, keda kutsub elurutt,
  • kes vaikusele oma laulud annabja vabadusevannet hõlmas kannab.

Ilmunud Juhan Sütiste luulekogus „Umbsed päevad“ (1945) ja hilisemates väljaannetes,viimati raamatus „Kui tõmbetuul on luuletaja saatus“ (1999)

vaikiv olek 1934 1940
Vaikiv olek (1934–1940)
  • Majanduskriis tõi 1930. aastate algul kaasa poliitilise kriisi, avalikkuse ette tõusid uued, sõjakalt rahvuslikud jõud.
  • Vabadussõjalaste Liidu (vapside) välja pakutud ja rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus lõi olukorra, kus riigivanema kohuseid täitval Konstantin Pätsil õnnestus 1934. aasta 12. märtsil teostada riigipööre ning kehtestada autoritaarne kord.
  • Oma väidetavalt ajutist ja erakorralist sammu õigustas Päts vajadusega vältida vapside võimuhaaramist, ent see autoritaarne režiim jäi püsima sisuliselt Eesti Vabariigi lõpuni.
positiivsus ja rahvuslikkus
Positiivsus ja rahvuslikkus
  • 1934. aasta pööre tõi kaasa ...
    • kontroll ajalehtede üle;
    • kirjanduses orientatsioon positiivsele elukujutusele ja rahvuslikkusele , sest “riiklik tellimus” tekitas vajaduse sellise kirjanduse järele;
    • Eesti ajaloo kangelasliku külje kujutamine (Mälk, Kivikas);
    • eriliselt eestipärase aine otsimine (Mälgu ja Gailiti rannaromaanid);
    • tööpaatos ja kodumaad ülistavad luuletused;
    • kirjanduses selge opositsioon vaikiva oleku ametlikule positiivsusele (Tammsaare, luulerühmitus Arbujad).
august m lk 1900 1987
August Mälk (1900 – 1987)

Lagle talu Haabersti linnaosas Taela tänavas on olnud pärast Eesti taasiseseisvumist Tallinna linna omanduses. Mälgu talu renoveeriti Haabersti linnaosa valitsuse eestvõttel, kuid müüdi 2000. a lõpus ehk Jüri Mõisa linnapeaks oleku ajal erakätesse – naftaärimees Baraševile. Uue omanikuga sõlmiti leping, millega ta kohustus üht tuba muuseumina säilitama ning sinna ka külastajaid lubama. 2003. a otsustas omanik aga muuseumitoa omavoliliselt kaotada, sest ei pidanud selle säilitamist enam vajalikuks. Tänasel päeval on toas olnud kultuuriväärtused siiski säilinud ning püsinäitusena välja pandud Õismäe Vaba Aja Keskuse majas Ehitajate tee 109a/2 neljandal korrusel asuvas Nurmenuku raamatukogus. (nov 2010)

  • Romaani- ja novellikirjanik, tuntud mereainese kujutamisega, rannaromaanidega.
  • A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea stiiliga ladus jutustaja.
  • 1937. a sai August Mälk kui parim rannakirjanik president Pätsilt kingituseks Lagle talu Tallinna lähedal, kus elas koos abikaasa ja tütrega kodumaalt lahkumiseni.
  • Elu teise poole elas paguluses Rootsis.
august m lk itsev meri 1935
August Mälk “Õitsev meri” (1935)
  • Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid.
  • Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus
  • Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi.
  • Tunnistati aasta parimaks romaaniks.
august m lk hea sadam 1942
August Mälk “Hea sadam” (1942)
  • Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast.
  • “Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad.” – See on Taavi elukreedo.
  • Elu kujutatakse läbi Taavi juurde elama võetud Juuljuse silmade.
  • On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan.
albert kivikas nimed marmortahvlil
Albert Kivikas “Nimed marmortahvlil”
  • Albert Kivikas on kirjanik ja ajakirjanik, kes on läinud kirjanduslukku peamiselt Vabadussõja-ainelise romaani “Nimed marmortahvlil” (1936) autorina.

Albert Kivikas 1930. aastatel

ad