Eesti teismeliste v givallat lgendused

Eesti teismeliste v givallat lgendused PowerPoint PPT Presentation


  • 198 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn. 2. Uurimus. ?V?givald ja v??rkohtlemine: laste perspektiiv" 2005-2006, tellija ja rahastaja EV SotsiaalministeeriumKaasautorid: Marju Selg, Kadri Soo, Beata ?ahverdov-?arkovski Uurimuse eesm?rgid: ?ppida tundma laste vaatenurka?ppida laste kuulamistteha laste h

Download Presentation

Eesti teismeliste v givallat lgendused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


1. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 1 Eesti teismeliste vägivallatõlgendused Judit Strömpl Tartu Ülikool

2. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 2 Uurimus “Vägivald ja väärkohtlemine: laste perspektiiv” 2005-2006, tellija ja rahastaja EV Sotsiaalministeerium Kaasautorid: Marju Selg, Kadri Soo, Beata Šahverdov-Žarkovski Uurimuse eesmärgid: õppida tundma laste vaatenurka õppida laste kuulamist teha laste hääl kuuldavaks

3. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 3 Uurimuse teostamine Kahe-etapiline järjestikku uuriv strateegia Esimene etapp kvalitatiivuurimus teismeliste tõlgenduste analüüs Teine etapp kvantitatiivuurimus põhiliste teemade leviku uurimine laiemal populatsioonil ja osade kvalitatiivse analüüsi tulemusel tekkinud hüpoteeside testimine

4. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 4 Uurimuse sihtrühm Põhikooli 7.-9. klassi õpilased – 12-17a teismelised 10 grupiintervjuud eesti ja vene lastega 36 osalejat: 16 poissi ja 20 tüdrukut Eri paikades: Tartus ja Tallinnas ühes Põhja-Eesti ja ühes Lõuna-Eesti väikelinnas ühes eesti ja ühes vene lastekodus

5. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 5 Uurimismeetodid Kvalitatiivuurimuse meetod põhistatud teooria teoreetilised kontseptsioonid kasvavad välja andmetest Andmekogumismeetod fookusgrupiintervjuu gruppide moodustamise põhimõtted ja grupikäitumise analüüs

6. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 6 Uurimismeetodid järg Postmodernistlik struktureerimata intervjuu kõik on võrdsed arvamust avaldama Avaküsimus Mis teil esimesena meelde tuleb kui kuulete sõna “vägivald”? Vaba teemaarendus lisaküsimused tekivad kohapeal vastavalt vestluse sisule Eelnevates fookusgruppides tekkinud teadmiste testimine

7. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 7 Tulemused Vägivalla esinemise paigad ja ajad Koolis Vahetundide, tundide ajal Teel kooli ja koolist koju Kooliga seotult igal pool mujal

8. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 8 Vägivalla määratlemine ja klassifikatsioonid Füüsiline vägivald Kakluse kaks tähendust

9. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 9 Kakluse esimene tähendus Kaklus enamvähem võrdsete poiste või ka tüdrukute vahel Normaalne nähtus, mis kuulub laste argipäevase eakaaslastega suhtlemise juurde Sisaldab teatud agressiivsuse elemente, kuid sarnaneb pigem mänguga, mille käigus selguvad ka jõu ja staatuse vahekorrad Osalemine on vabatahtlik Kedagi ei alandata, keegi pole ohver

10. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 10 Kakluse teine tähendus Endast selgelt nõrgema peksmine Tahtlik vaimse ja füüsilise kahju tekitamine Rünnakuga kaasnev alandamine Suhe on ebavõrdne: keegi on selgelt ohvri rollis ning tema osalemine on teis(t)e poolt peale sunnitud

11. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 11 Vaimne vs. füüsiline vägivald? Vaimne vägivald on vähem nähtav näiteks ohvri ignoreerimine ja tõrjumine Füüsiline vägivald on silmnähtav seega ka õpetajate poolt kergesti karistatav Ohvri ja vägivallatseja tuvastamine füüsiline vägivald on alati seotud konkreetsete isikutega vaimse vägivalla toimepanijat ja ohvrit on vahel väga raske tuvastada

12. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 12 Vaimne vs. füüsiline vägivald? Toimepanijad Füüsiline vägivald toimub koolis enamasti õpilaste vahel Vaimset vägivalda kasutavad ka õpetajad Ajaperspektiiv Füüsiline vägivald kahaneb vanuse kasvades Vaimne vägivald aga kasvab koos vanusega

13. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 13 Vaimne vs. füüsiline vägivald? Lapsed liigitasid vägivalla üldiselt füüsiliseks ja vaimseks Mõned arvasid, et neid pole võimalik selgelt eristada peksmise puhul ei pruugi kõige piinarikkam olla füüsiline valu, vaid alandavad sõnad ja vihkamise tunne

14. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 14 Vägivalla põhjuste seletused Vägivalda kasutavad inimesed eelkõige oma “positsiooni” tõstmiseks ja kinnistamiseks Kõrgema staatuse saavutamine ja hoidmine toimub eelkõige teiste staatuse nõrgendamise kaudu

15. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 15 Populaarne õpilane Tugev positsioon palju sõpru, head suhtlemisoskused, naljasoon Edukus õppimises, arukus Omab moodsaid ja kallid asju riideid, mobiiltelefoni jms Tütarlastel kena välimus, poistel pigem füüsiline jõud ja sportlikkus.

16. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 16 Ebapopulaarne õpilane Nõrgal positsioonil, madala staatusega üksildane, pole sõpru, ei alusta ise suhtlemist Mujalt tulnud uus õpilane, võõras Reetur, pugeja Õppimises ja spordis edutu Vanad riided, katkised jalanõud, räpane kõige hullema asjana nimetati rasvaseid juukseid Füüsilise defektiga: kõnehäire vms “muidu imelik”, teistsugune

17. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 17 Populaarne õpetaja Oskab seletada ja hoiab kinni kooli reeglitest tegeleb asjaga on õiglane õpilaste hindamisel Oskab rääkida muudel teemadel, mitte ainult oma ainest On huumorimeelne ja sõbralik Tunneb huvi laste vastu ka väljaspool õppetööd ja leiab nende jaoks aega On „rahulik ja räägib õpilastega nagu täiskasvanutega”

18. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 18 Ebapopulaarne õpetaja Ei oska seletada ei huvitu, kas lapsed teda üldse kuulavadki, ükskõikne Väärtustab oma ainet, mitte õpilasi Ei õpeta ja pole kohal „Tegelt tema on õpetaja, tema peaks rääkima klassi ees, mitte et „ah lugege, mina lähen kohvi jooma”.” Ajab tühja juttu õpetamise asemel räägib oma elust Populist, üritab näidata, kui kaasaegne ta on Kergesti ärrituv, närviline, puudub enesevalitsemisvõime „Nägu ei meeldi”

19. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 19 Vägivallaga seotud inimesed Õpilane-kiusaja Õpiraskustega õpilane üritab teistelt õpilastelt abi välja pressides paremaid hindeid saada Ohvri-kogemusega laps pidevas kaitses, vältimaks taas ohvriks langemist Klassi uustulnuk: istumajäänu või päris uus õpilane püüab leida endale klassi hierarhias kohta, kasutades seejuures ka vägivalda

20. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 20 Õpetaja väärkohtlejana Kehtestab end vägivalla abil solvab ja mõnitab õpilasi, karjub nende peale ja nimetab inetute nimedega Muudab õppimisprotsessi ebameeldivaks “…osad õpetajad […] tunnevad ennast õpilaste ees väga tähtsana! Ja arvavad, et nende kohustus on piinata õpilasi õppimisega!” Tähtsustab vaid oma ainet ja oma õpetamisviisi ning ignoreerib õpilasi “paneb hindeid näo järgi”

21. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 21 Õpilane-ohver Konkreetne eripära, mis last eristab midagi tavatut välimuses normist kõrvalekalduv käitumine või iseloomujoon Õpilase probleemne käitumine varastamine, vägivaldsus Uus õpilane

22. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 22 Reaktsioon vägivallale ja sekkumine Kiusajate ja ohvrite süüdistamine Fatalistlik usk, et kõik on ette määratud inimese iseloomu poolt Usk formaalse kontrolli suurendamisesse Karistus, sund ja väljatõrjumine Politsei sekkumine Kiusaja koolist väljaheitmine ja ohvri üleviimine teise kooli

23. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 23 Ohvri aitamine Ohvrit aidata ei saa kuidagi, sest ohvrit kiusatakse just tema kehva staatuse või nõrkuse tõttu iga väljastpoolt tulev abi vaid rõhutab niigi olemasolevat nõrkust Kui keegi sekkub see on omakorda järgmine mõnitamine ja vägivald, seekord esialgse vägivallatseja kallal

24. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 24 Vägivalla probleemi tunnistamine laste ja täiskasvanute poolt Laste arvates Täiskasvanud näevad vahel suurt probleemi seal, kus seda laste jaoks ei olegi Tõeliselt suurt probleemi nad ei märka või ei pea probleemiks Näiteks kõige hullemaks hinnatud täielik ignoreerimine jääb õpetajatele märkamatuks, vähemalt “nad ei tee välja”

25. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 25 Staatuse erinevused kui koolipingete tekitaja Eesti koolis Koolis taasluuakse Eesti ülemineku-ühiskonna kihistumist. Õpilaste vahel on palju erinevusi, aga koolis on üks ideaal, mille alusel last hinnatakse: tema edukus ja iseseisev toimetulek õppekava täitmisega. Õpetajad hindavad kõrgemalt “mugavat” õpilast, kes õpib iseseisvalt, ei sega tundi, esindab klassi ja kooli olümpiaadidel, kelle vanemad on kooli suhtes tolerantsed jne.

26. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 26 Sümboliline vägivald (P.Bourdieu ja J.-C.Passeron ) Domineerivad grupid peavad oma elunorme ja väärtusi loomulikeks, justkui need oleksid ainuvõimalikud inimliku olemasolu viisid. Domineerivate gruppide normid realiseeruvad ühiskondlikes institutsioonides, sealhulgas koolis. Sümboliline vägivald teostub kasvatustöös, milles eristavad esmast (kodust) kasvatust ja teisest (kooli)kasvatust.

27. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 27 Sümboliline vägivald järg Õpetajad eelistavad tundides ühtesid õpilaste gruppe ja eiravad teisi, andes niimoodi õpilastele märku, millised suundumused ja käitumisviisid on aktsepteeritavad ja millised mitte. Staatuse erinevused tekitavad koolis pingeid ning vägivald on levinud reaktsioon pingetele.

28. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 28 Kvalitatiivse etapi kokkuvõte Vaimne vägivald tekitab õpilastele rohkem probleeme, kuid sellega ei tegelda. Ignoreerimine on tõsine probleem Eesti koolis. Erinevused poiste ja tüdrukute enesekehtestamisviisides: poistel füüsiline, tüdrukutel vaimne vägivald. Sekkumine puudub või on ebaefektiivne.

29. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 29 II. Kvantitatiivne uurimus Eesmärk: Uurida, kas kvalitatiivuurimuse tulemusel ilmnenud laste arvamused, tõekspidamised ja tõlgendused jäävad kõlama ka laiema õpilaste populatsiooni uurimisel.

30. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 30 Instrument ja valim ISRD-2 (International Self Report Delinquency Study – Teine rahvusvaheline ülestunnistuslik delinkventsuse uuring) 1812 indiviidi 89 klassi 71 koolist 59 eesti ja 12 vene õppekeelega kooli erinevates Eesti linnades ja asulates

31. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 31 Meetodid Andmetöötluseks kasutati SPSS Kirjeldava ülevaade saamiseks kasutati protsentjaotust Tuunustevahelise seose kindlakstegemiseks kasutati ?²- statistikut ja lineaarset korrelatsiooni Gruppidevahelisi erinevusi testiti t-testi ja dispersioonanalüüsiga Erinevate vägivaldse käitumise grupeerimisel rakendati peakomponentide analüüsi

32. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 32 Tulemused

33. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 33

34. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 34

35. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 35

36. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 36

37. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 37

38. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 38

39. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 39

40. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 40

41. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 41

42. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 42

43. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 43 Kokkuvõte Kõik kvalitatiivse analüüsi tulemusel tekkinud hüpoteesid said üldiselt kinnitust. Praegu kasutatavad sekkumismeetodid pigem süvendavad probleemi, sest nad põhinevad ignoreerimisel ja süüdistustel. Kooli integreerimisvõime on nõrk. Koolides tuleb teadlikult tegeleda kogukonna loomisega, et õpilaste, õpetajate ja lastevanemate vahel tekiks ühtekuuluvustunne.

44. ENI seminar, 30.01.2008, Tallinn 44 Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast!

  • Login