Eesti muusika
Download
1 / 15

EESTI MUUSIKA - PowerPoint PPT Presentation


  • 346 Views
  • Uploaded on

EESTI MUUSIKA. RAHVALOOMING. Rahvalooming. Laul saatis meie esivanemaid kõikjal. Eestlased on laulurahvas. Rahvalaul jaguneb: vanem rahvalaul ehk regilaul ja uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. saj. lõpul, 19. saj. sai valdavaks)

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'EESTI MUUSIKA' - ainsley


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Eesti muusika

EESTI MUUSIKA

RAHVALOOMING


Rahvalooming
Rahvalooming

  • Laul saatis meie esivanemaid kõikjal. Eestlased on laulurahvas.

  • Rahvalaul jaguneb: vanem rahvalaul ehk regilaul ja uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. saj. lõpul, 19. saj. sai valdavaks)

  • Regilaul (meie muusikaline emakeel) on osa rahvaluulest ehk suulisest pärimusest, mis moodustas kirjaoskuseta ühiskonnas kogu vaimse kultuuri, ühendades endas teaduse, usu, luule ja igap. informatsiooni.


  • Regilaul tekkis meie ajaarvamise algul; hõimudel, kes elasid Soome lahe ümber.

  • Regi – tuleb keskalamsaksa sõnast reigen, rigen, mis tähendab tantsulaulu. Nimetus baltisakslastelt (“ristiisad”) ning viitab samas ka esitusviisile.



  • Regivärss on neljajalaline trohheus. (komponendist):

  • Rütmi aluseks on silbi pikkus; enamasti langeb rütm kokku sõnarõhkudega.

  • Regivärsi sõnu seob algriim (alliteratsioon ja assonants)

  • Regilaulu värsse seob parallelsim e. mõtteriim.


Regiviis
Regiviis (komponendist):

  • Viis (rahvap. toon, mõnu) on sõnadega võrreldes vähem varieeruv ja muutuv. Ühe viisiga võib laulda paljusid tekste; ‘rühmaviis’.

  • Regiviis on retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga (silbile vastab noot).




Regilaulmine
Regilaulmine Lõuna-Eestis ja seda lihtsamal kujul.

  • Põhiline esitusvorm – eeslaulja ja koori vaheldumine (koos värsi kordamisega). Selline laulmisviis on regilaulule igiomane.

  • Nimetatakse ka ‘korralauluks’.

  • Üherealise viisi puhul korratakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida.

  • Koos ettehaarava sisseastumisega tekib katkematu laulmine.



Regilaulu liigid: laululiigid eeldavadki üksi laulmist.

  • Töölaulud (siia alla ka helletamised, huiked, eotamised)

  • Tavandi- ehk kombelaulud (perekondlikud tähtpäevad; kalendrilaulud)

  • Laste hällitamise ja mängitamise laulud

  • Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud.

  • Lüroeepilised laulud.


Uuem rahvalaul
Uuem rahvalaul laululiigid eeldavadki üksi laulmist.

Sai valitsevaks 19. sajandil

  • Domineerima eepiline sisu; suureneb meeste osatähtsus laulude loomisel ja esitamisel (võimalik, et vanema rahvalaulu puhul on lihtsalt meieni jõudnud naiste laule rohkem kui meeste loodud-lauldud laule.)

  • Mõju saksa kirjanduselt (lauludes juttu lossidest jms)

  • Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse.

  • Algriim asendub lõppriimiga.


  • Arhailine keel asendub kaasaegsega. laululiigid eeldavadki üksi laulmist.

  • Algul võeti üle regiviisi jooni, hiljem tuginetakse suurelt osalt tantsuviisidele.

  • Ka meloodiate puhul suur mõju Saksamaalt.


Rahvapillid
Rahvapillid: laululiigid eeldavadki üksi laulmist.

  • Kannel

  • Hiiu kannel (Rootsi kannel)

  • Moldpill

  • Põispill

  • Viled

  • Pasunad

  • Sarved

  • Torupill


  • Jauram laululiigid eeldavadki üksi laulmist.

  • Lokulaul

  • Pingipill

  • Parmupill


ad