Eesti muusika
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 15

EESTI MUUSIKA PowerPoint PPT Presentation


  • 176 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

EESTI MUUSIKA. RAHVALOOMING. Rahvalooming. Laul saatis meie esivanemaid kõikjal. Eestlased on laulurahvas. Rahvalaul jaguneb: vanem rahvalaul ehk regilaul ja uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. saj. lõpul, 19. saj. sai valdavaks)

Download Presentation

EESTI MUUSIKA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti muusika

EESTI MUUSIKA

RAHVALOOMING


Rahvalooming

Rahvalooming

  • Laul saatis meie esivanemaid kõikjal. Eestlased on laulurahvas.

  • Rahvalaul jaguneb: vanem rahvalaul ehk regilaul ja uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. saj. lõpul, 19. saj. sai valdavaks)

  • Regilaul (meie muusikaline emakeel) on osa rahvaluulest ehk suulisest pärimusest, mis moodustas kirjaoskuseta ühiskonnas kogu vaimse kultuuri, ühendades endas teaduse, usu, luule ja igap. informatsiooni.


Eesti muusika

  • Regilaul tekkis meie ajaarvamise algul; hõimudel, kes elasid Soome lahe ümber.

  • Regi – tuleb keskalamsaksa sõnast reigen, rigen, mis tähendab tantsulaulu. Nimetus baltisakslastelt (“ristiisad”) ning viitab samas ka esitusviisile.


Eesti muusika

  • Regivärsiline rahvalaul koosneb kolmest osisest (komponendist):

    sõnad, viis ja esitus.

  • Regilaulu tekst koosneb regivärssidest.

  • Regilaulu normaalne värss koosneb kaheksast silbist, millele viisis vastab kaheksa nooti.


Eesti muusika

  • Regivärss on neljajalaline trohheus.

  • Rütmi aluseks on silbi pikkus; enamasti langeb rütm kokku sõnarõhkudega.

  • Regivärsi sõnu seob algriim (alliteratsioon ja assonants)

  • Regilaulu värsse seob parallelsim e. mõtteriim.


Regiviis

Regiviis

  • Viis (rahvap. toon, mõnu) on sõnadega võrreldes vähem varieeruv ja muutuv. Ühe viisiga võib laulda paljusid tekste; ‘rühmaviis’.

  • Regiviis on retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga (silbile vastab noot).


Eesti muusika

  • Kui sõnarõhud ei lange kokku viisirõhkudega, võib tekkida skandeerimine.

  • Regiviisid on kas üherealised või kaherealised.

  • Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli.

  • Lõuna-Eestis lisandub sageli refrään, Põhja-Eestis lõpuheli pikendus.


Eesti muusika

  • Viisid enamasti ühehäälsed; mitmehäälsust kohtab Lõuna-Eestis ja seda lihtsamal kujul.

  • Erandi moodustavad siin Setu laulud. Neil jagunevad lauljad: eeslaulja; torrõ ja killõ.


Regilaulmine

Regilaulmine

  • Põhiline esitusvorm – eeslaulja ja koori vaheldumine (koos värsi kordamisega). Selline laulmisviis on regilaulule igiomane.

  • Nimetatakse ka ‘korralauluks’.

  • Üherealise viisi puhul korratakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida.

  • Koos ettehaarava sisseastumisega tekib katkematu laulmine.


Eesti muusika

  • Selline laulmine ei välista üksilaulmist. Mitmed laululiigid eeldavadki üksi laulmist.


Eesti muusika

Regilaulu liigid:

  • Töölaulud (siia alla ka helletamised, huiked, eotamised)

  • Tavandi- ehk kombelaulud (perekondlikud tähtpäevad; kalendrilaulud)

  • Laste hällitamise ja mängitamise laulud

  • Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud.

  • Lüroeepilised laulud.


Uuem rahvalaul

Uuem rahvalaul

Sai valitsevaks 19. sajandil

  • Domineerima eepiline sisu; suureneb meeste osatähtsus laulude loomisel ja esitamisel (võimalik, et vanema rahvalaulu puhul on lihtsalt meieni jõudnud naiste laule rohkem kui meeste loodud-lauldud laule.)

  • Mõju saksa kirjanduselt (lauludes juttu lossidest jms)

  • Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse.

  • Algriim asendub lõppriimiga.


Eesti muusika

  • Arhailine keel asendub kaasaegsega.

  • Algul võeti üle regiviisi jooni, hiljem tuginetakse suurelt osalt tantsuviisidele.

  • Ka meloodiate puhul suur mõju Saksamaalt.


Rahvapillid

Rahvapillid:

  • Kannel

  • Hiiu kannel (Rootsi kannel)

  • Moldpill

  • Põispill

  • Viled

  • Pasunad

  • Sarved

  • Torupill


Eesti muusika

  • Jauram

  • Lokulaul

  • Pingipill

  • Parmupill


  • Login